Fittesti jooksuseminar

SEB Maraton on alati suure osalejate hulgaga

Täna käisin ühel huvitaval üritusel, nimelt Fittesti jooksuseminaril. Seal anti nõu, kuidas valmistuda septembris toimuvaks SEB Maratoniks. Peakõnelejaks oli inimene, kes on täispika maratoni läbi jooksnud 9 korral. Seega kogemust küll.

Ise käisin seda üritust kuulamas kahel põhjusel. Esiteks oli see väga soodne, kuulamine maksis 1 €. Teiseks see, et minus ikkagi pisike spordipisik sees on, seega oleks hea teada, mida teha ja mida mitte kui mul peakski tekkima hull mõte sügisel osa võtta.
Samas pole ma sedagi otsustanud, kas tahan joosta 10 km või 21,1 km.

Kui mõnel inimesel tekib soov läbi teha mõni suurem jooksuvõistlus, siis sellistel seminaridel tuleks kindlasti osaleda, et teaks, kuidas õigesti ette valmistuda. Vale või ebapiisav ettevalmistus võivad tervisele korvamatut kahju teha. Täispikk maraton, ega samas ka poolpikk maraton, ei ole naljaasi ning nendeks tuleb põhjalikult valmistuda ja omada ka korrektset varustust.

Mälestusi muuseumiöölt

KUMU

Eile toimus järjekordselt iga-aastane muuseumiöö, mille raames oli inimestel võimalus õhtusel ajal tasuta muuseumeid käia külastamas.

Kasutasin seda võimalust minagi ja käisin ära KUMUs. Kuigi see on olnud juba piki aastaid avatud, siis ma polnud sinna varem sattunud. Kuna aga eile sai käia muuseumites tasuta, siis otsustasin haarata härjal sarvist ning lõpuks ometi ära käia.

Kohapeale jõudes tabas mid natukene ootamatu vaatepilt, nimelt oli muuseumisse pääsemiseks väga pikk saba. Ma küll teadsin, et muuseumiööl võib külastajaid olla tavapärasest rohkem, kuid sellist massi ei oleks osanud küll ette näha. Järjekord oli tingitud sellest, et korraga lasti muuseumisse sisse teatud hulk inimesi, et ei tekiks liiga suurt ülerahvastatust. Ise pidin järjekorras seisma umbes pool tundi. Võin julgusega öelda, et see oli minu elu pikim saba, kus ma ise olen seisma pidanud.

Järjekorras seistes jäi silma veel üks detail. Nimelt oli kuulda väga palju vene keelt, nii ees kui taga. Eesti keelt peaaegu ei kostnudki. Võib-olla oli tegemist turismigruppidega, kes kasutasid ära muuseumiöö poolt pakutut võimalust tasuta külastada ja seeläbi raha kokku hoida. Turismigruppe eeldan seepärast, kuna kahtlen selles, et Lasnamäe ja Kopli elanikel tuli ootamatu tuhin näha Eesti kunsti. Samas võis jääda ka asjast petlik mulje, kuna venekeelne elanikkond ongi oma olemuselt häälekam ja aktiivsem, eestlased on rohkem vaiksemad ja kannatlikumad sabatajad.

Muuseumis sees sai kahjuks näha ainult kahte väljapanekut. Suurem osa ruumidest, kus on vanem või lihtsalt väärtuslikum kunst, inimesi ei lastud. Samas ka mõistetav, kuna nii suur rahvamass nagu on muuseumiööl, tekitab riske ja kunst on siiski hindamatu. Väljapanekutest oli siis näha okupatsiooniaegne Eesti kunst ja vanaaegste Eesti filmide kinoplakatide väljapanek.

Üks emotsioon, mis jäi veel muuseumi külastusest, oli see, et muuseum tundub seest väike. Väljast vaadates tundub küll suur hoone, aga sees liikudes on kuidagi kitsas. Isegi kui suur rahvamass välja arvata, siis võiksid ruumid rohkem avarustunnet pakkuda, aga see on lihtsalt minu arvamus.

Tahaks veel ära mainida, et omal ajal muuseumile asukohta valides on täitsa täppi pandud. Muuseum on täpselt seal, kus ta olema peab. Ümber ringi rohelus ja vaikus. Meri on lähedal ning läheduses on mitmeid teisi tähtsaid kultuuriobjekte, sealhulgas Kadrioru loss, Presidendi kantselei, Kardioru luigetiik jpm.

Lõpuks ometi läbi

Enam-vähem selline tunne valdas mind peale eksami lõppu

Täna saabus see kaua oodatud päev -  semestri viimane. Siiski tuli veel täna sooritada üks eksam, kõige raskem nendest kusjuures, tehniline hüdro- ja aeromehaanika. Ja kui see eksam sai ära antud, siis langes justkui koorem õlult - lõpuks ometi puhkus, kolm kuud magusat, päikesepaistelist, puhkust. Kui töö aeg muidugi välja arvata.

Mina kuulun nende õnnelike hulka, kelle jaoks puhkus põhimõtteliselt on alanud - in your face, põhikooli ja gümnaasiumi põngerjad :) Eksamid on kõik kenasti tehtud ja ainuke vaev, mille pärast ma pean muretsema on lõputöö presentatsiooni koostamine ja siis kaitsmine ise. Kuna aga kumbki pole väga ajamahukas tegevus, siis palju muretsema ei pea.

Tänane päev näitas edukalt, et kui sa oled semestri jooksul jooksvalt tubli, loengus aktiivne ning teed eksamid ära varakult ja positiivselt, siis võid suvepuhkusega juba väga varakult alustada. O.K, eksamite tegemise privileeg semestri sees on üldjuhul ainult baka VI semestri tudengite privileeg, aga ikkagi. Nimelt on asja konks selles, et bakalaureuse õppet lõpetavatel tudengitel peavad olema hinded väljas 21. maiks. Õnnistus ja needus üheaegselt, sest kui teised tudengid saavad lihvida mõnda asja poole juunini, siis meie, vaesed lõpetajad, peame juba esimesel katsel täistabamuse saavutama. Karm. Mina õnneks enam selle pärast muretsema ei pea. Nagu öeldakse - don´t worry, itś over.

Vajaduspõhised õppetoetused - vastu võetud

Õppetoetus - seis parem kui enne, aga ikkagi sentide lugemine

Täna kiitis valitsus heaks vajaduspõhiste õppetoetuste seaduseelnõu.
See tähendab, et õppetoetust on võimalik saada ka väikese sissetulekuga tudengitel. Õigemini tudengitel, kellede leibkondadel on väike sissetulek, kui lugeda nõudeid, mille alusel toetust maksma hakatakse.

Siiski hakatakse vajadusepõhist toetust maksma alates 2013/2014 õppeaastast, seega kasinama rahakotiga tudengid peavad veidi kannatust veel varuma. Samas ootamine on seda väärt. 135 € pole küll teab mis suur summa, kuid on tubliks abiks ühika üüri, kommunaalmaksete, transpordi, toidu ja muu kulude katmisel. Paraku ei saa eirata fakti, et kõiki kulutusi 135 € ei kata, mistõttu tuleb ikka mingit tööd teha. Et aga toetust makstakse vaid nominaalajaga õppijatele, siis saab sellest toetusest abi olema vaid neile, kelle närvid, mõistus ja tervis lubavad täisajaga õppida ja samal ajal töötada.

Artiklis oli midagi positiivset ka minu, aga ka teiste andekate tudengite jaoks. Nimelt, vähemalt artikli sõnutsi, säilib senine 55 € toetus neile, kel õppetulemused head. See on suureks lohutuseks, sest kuigi 55 € ei ole väga suur raha, siis on sellest palju abi tõusvate hindade tingimustes. Kui mitte midagi muud, siis 55 € võimaldab soetada näiteks tallinlase tudengi kuukaardi ja korra päevas ülikooli sööklas sooja süüa saada. Senini olin aru saanud, et vana toetuste süsteem kaob uue tulekul ära. Paistab, et olen eksinud ning uus tuleb paralleelselt vana kõrvale.

(Algallikaks: http://www.postimees.ee/844452/valitsus-kiitis-heaks-vajaduspohiste-oppetoetuste-seaduseelnou)

Nissan Leaf kui päästja?

Nissan Leaf

Täna ilmus postimees.ee majandusleheküljel E24  artikkel, kus Nissan Leafi nimetatakse päästjaks. (http://www.e24.ee/842642/kas-nissanist-saab-paastja/) Päästjaks selles mõttes, et suurendab lootust, et inimestele elektriautode ostutoetuse andmise projekt ei kukugi täiesti läbi.

Nendele, kes artikkleid väga lugeda ei viitsi, olgu lühidalt iva lahti seletatud. Nimelt on mullu juulis alanud ostutoetuse programmi kaudu toetust taotlenud vaid 31 inimest. Nendest 31-st langeb Mitshubishi-Peugeot-Citroen kolmiku arvele 9 ja sel kevadel müüki jõudnud Nissan Leafi arvele 14.  Samas ostutoetus on ette nähtud 500 inimesele ning toetusi saab taotleda kuni selle aasta 31. oktoobrini! On selgelt näha, et kui midagi ei muudeta, siis jääbki ostutoetustele mõeldud summa sihtotstarbeliselt kasutamata.

See, et Nissan Leaf on osutunud populaarsemaks näitab lihtsalt seda, et tegemist on parema autoga. Olgu välja toodud lihtsalt mõned plussid, miks Leaf on parem kui iMiev:

• Nissan on ruumikam, inimestel on rohkem ruumi ja pagasit saab rohkem kaasas vedada.
• Aku on mahukam, seega ka läbisõit on suurem. Kuigi talvel läbisõit väheneb, jääb see ikka Mitshubishist suuremaks ning peaks suuremate külmadega olema subjektiivse hinnagu põhjal c.a 80-100 km.
• Leaf on ilusama disainiga. (Siinkohal tegu autori isikliku hinnanguga)

Kuid ka Leaf üksinda ei suuda aidata sügiseks 500 eraisikutele müüdud autot saavutada, seda vaatamata sellele, et tegu on üllatavalt populaarseks osutunud mudeliga. Olen siiamaani seisukohal, et saavutatud müüginumbrite eesmärki ei aita saavutada mitte mudelite rohkus turul, vaid ostutoetuste tingimuste veelgi soodsamaks muutmine. Leian, et ostutoetuse ulatuse tõstmine 60-70 %-ni hinnast peaks andma soovitud tulemuse. Kuid ka see ei pruugi muidugi 100%-ist garantiid anda.
Viidatud artiklis on öeldud õigesti: kui Leaf midagi muud ei tee, siis vähemasti päästab ta programmi täielikust fiaskost.

Olles optimist, siis arvan, et oktoobriks tuleb praeguste olude säilimisel täis 100-150 ostutoetuse taotlust, kuid rohkemat küll ei julgeks uskuda. Samas olukord saab minna vaid paremaks, selleks annab alust see, et laadimistaristu täieneb pidevalt ning tulevikus ei tohiks laadimine probleemiks kujuneda. (Kuigi jah, ainuke laadimispunkt, mida ma siiamaani oma silmaga olen näinud, asub EE peamaja ees)

Vahva Tudengijooks

Tudengijooksu poster

Täna toimus Nõmme spordikeskuses Tudengijooks. Üritus toimus hetkel toimuvate tudengipäevade raames. Distantsiks oli 7,5 km ja osalejaid oli natuke üle 500.

Kuna ma ise pean lugu tervislikest eluviisidest ning minus leidub natuke ka sportliku hasarti, siis sai isegi ennast kirja pandud. Stardis võis mind näha numbri all 329.

Jooksu lõpetasin 252. kohal ajaga natuke üle 46 minuti. Kuigi ma olin endale eesmärgiks seadnud joosta alla 45 minuti, siis ma ei ole sugugi pettunud, sest andsin endast maksimumi. Eriti toredad olid viimased 200 meetrit, kui ma ühe kaasvõistlejaga sprintisin koos, et saada parem positsioon finišis. Kahjuks jäin ma alla, 2 sekundiga, kuid sain see eest vahva ja toreda emotsiooni.


Peale finišijoone ületamist ja kiipide tagastamist sai iga võistleja tasuta spordijoogi ja Fittesti ühe nädala priipääsme. Lisaks veel väike spordijoogipulbri pakk. Esimest kolme meest ja esimest kolme naist autasustati karikaga. Võitja aeg, 23 minutit ja sekundeid peale näitab, et tegemist oli kõrgetasemelise jooksuvõistlusega.


Võistluse korraldus ise jättis positiivse mulje. Stardinumbreid väljastati juba mitu tundi enne starti ning kohapeal oli olemas ka pakihoid. Samuti oli jooksudistantsil iga väikese maa tagant inimene, kes jälgiks, et kõik sujuks ja oleks korraks. Oli näha, et kõik vajalik oli korralikult läbi mõeldud.

Positiivne kogemus Hesburgerist

Mustamäe tee Hesburger

Täna üle pika aja sain positiivse teeninduskogemuse osaliseks. Kohaks Mustamäe tee Hesburgeri kiirtoidu restoran.

Lugu lühidalt siis selline, et tellisin endale ühe burgeri, kuid sellist ei olnud kohe saada, vaid tuli oodata. Istusin siis maha ja võtsin kätte ajalehe. Paraku kujunes ootamine tavapärasest pikemaks. (jõudsin lehe lugemisega juba üsna kaugele) Kartsin juba, et mind on kogemata ära unustatud.

Kui siis burger lõpuks minuni jõuti, siis vabandati kenasti ja pakuti nii pikajalise ootamise eest tasuta kohvi või teed. Kuna ma olen rohkem tee fänn , siis sai võetud tee. Igal juhul jättis mulle selline käitumine restorani töötajate poolt positiivse elamuse ja soovitan siinkohal teistelegi: kui soovite kiirtoidurestoranis head teenindust, siis seadke sammud Mustamäe tee Hesburgerisse. 

Ostuhullus on haigus, vist

Uuenenud Magistrali kaubanduskeskus

Täna avati Mustamäel rekonstrueeritud Magistrali kaubanduskeskus.
Huvi pärast läksin ka ise vaatama, kuna midagi targemat teha hetkel polnud. Kohale jõudes tuli tõdeda, et vaatepilt oli just selline nagu kartsin: pood oli inimestest täiesti tulvil ning liikumisruumi oli raske leida.

Minule kui ratsionaalselt mõtlevale inimesele jääb arusaamatuks, mis ime häda see on, mis just avamise päeval inimesi poodi ajab. Varasemad kogemused teiste poodide avamiselt on ju korduvalt näidanud, et poodide avamise päeval on meeletu tunglemine. Miks mitte lükata uue poega tutvumist mõne päeva võrra edasi, et säästa oma närve ja aega. Just, ka aega, sest vähemrahvastatud poes on kergem liikuda ja asjad saab kiiremini kätte.

Kuid ühte asja pean küll Magistrali kiituseks ütlema. On suudetud vältida teiste suuremate kettide sarnast lollust, et avamispäeva puhul on mingi suur kampaania. Seega suurem rüselus on (veel) olemata olnud. Näiteks tuleb mulle meelde mõne aasta tagune suure Säästumarketi avamine seal samas lähedal kus avapäeval pakuti soodsat suhkrut ja inimesed läksid lolliks kätte. Õnneks ise jälgisin seda tohuvapohu meedia vahendusel.

Eesti tarbija tarbimiskäitumist on üsna huvitav jälgida. Just taoliste poodide avamiste puhul, aga ka poodide suuremate sooduskampaaniate puhul langetakse justkui mingisugusesse massipsühhoosi ja kukutakse ostma. Laotakse korv täis, mõtlemata kas kõiki antuid tooteid tõepoolest vaja läheb. Tänane ei erinenud sellepoolest sugugui, nii palju kui jõudsin ringi vaadata, siis ostukorvid olid üsna täis ja kassajärjekorrad ulatusid pikalt riiulite vahele.

Sellistel päevadel teevad küll poed suurt käivet, kuid iga päev sellist massi näha ei soovita. Seda järgnevatel põhjustel:

• Selline suur ostjate hulk on kassapidajatele ja ka teistele poe töötajatele suur koormus ning pikapeale muutuks selline töötamine närvidele ja tervisele kurnavaks. See omakorda võib panna mõtlema karjäärivahetusele, mis omakorda võib esile kutsuda kaadrivoolavuse. Viimane aga mõjutab kvaliteeti.
• Kui iga päev peaks klient olema pikas järjekorras, siis lõpuks ta tüdineks ja valiks poe kus saab oma toimetused kiiremini korda aetud. See tähendab seda, et kui esile kutsuda lühiajaliselt suur ostjate hulk mingil perioodil, siis võib see hiljem anda tagasilööke kui esialgne periood liiga pikaks osutub.

Need olid siis minu mõtted seoses poe avamisel tekinud emotsioonidega.