Tallinna söögikoht #1

Balti jaama kohvik - minu meelest parim söögikoht Tallinnas

Täna käisin Balti jaamas ning astusin läbi ka enda lemmik söögikohast - Balti jaama kohvikust. Pärast külastamist tekkis mul mõte, et võiks avaldada sellele söögikohale tunnustust ja rääkida teistelegi kui vahva kohaga tegu on.

Balti jaama kohvik meeldib mulle järgnevatel põhjustel:

• Toidu hinnad on odavad ja portsionid arvestatava suurusega. Näiteks tšeburek maksab 1 €, lihapirukas 0,9 €, plov 2,10  € jne. Tegemist oleks odava kohaga isegi äärelinna mõistes, aga tegemist on siinpuhul söögikohaga, mis asub kesklinnas.
• Pakutavad toidud on maitsvad ja toitvad. Minu meelest on just Balti jaama lihapirukas Tallinna parim. Ka pannkoogid ja tšeburekid on seal suurepärased.
• Hea asukoht. Balti jaama näol on tegemist olulise transpordisõlmega kus peatuvad rongid, Harjumaa liinide bussid, trollid ja trammid. Oodates bussi või rongi, saab edukalt seal aega puhata, olla soojas ja süüa midagi.
• Avatud köök, toidu valmistamise protsessi on võimalik pealt vaadata. Ehk näed isegi omaenda roa valmimist. See võimaldab kliendil olla kindel kvaliteedis ja peaks välistama ka "mis asi see minu saia vahel on" olukorrad.
• Viisakas ja kiire teenindus. kuigi kliente on seal alati omajagu, siis kunagi ei pea kaua sabas seisma. 

Seega, kui satute Tallinna või lihtsalt viib tee läbi Balti jaamast, siis astuge julgelt sinna sisse.Ahjaa, asukoht ka täpsemalt märgitud. Balti jaama kohvik asub endises lähiliinide vaksali hoones (See suure kupliga) otse ostukeskuse kõrval. Sisse saab mõlemalt poolt maja.

"Kiliseb, koliseb, hüppab ja möliseb"

Kadrioru tramm - kiliseb, koliseb, hüppab ja möliseb.
Piltlikult väljendades

Täna käisin hommikul värsket õhku hingamas Kadrioru luigetiigi ääres. Selleks, et sinna jõuda, tuli mul kasutada hulgaliselt emotsioone pakuvat "suurepärast" Tallinna ühistransporti.

Emotsioone pakkuv oli just trammisõidu osa. Nimelt sõites Viru keskuse juurest Kadrioru poole trammiga nr. 1 tegi tramm kohutavat müra ja salong vibreeris tuntavalt. Sellest johtuvalt ka artikli pealkiri pandud. Kuna trollid-bussid on üldjuhul uued ja mugavad, siis istudes ühelt teisele on vahe hästi tunda. Eriti minusugusel, kes trammiga tegelikult harva sõidab. On tunda, et trammid on vanad ja rööbasteed väsinud.

Selle kõige valguses tahaksin taas küsida kui õigustatud on nn. tasuta ühistransport? Kui tõesti on Tallinna LOV-l mingi vaba raha, siis võiks selle investeerida veeremi ja infrastruktuuri (ikka veel ei meeldi mulle sõna taristu) uuendamisse. Nimelt on seis just trammide osas eriti nutune, ka trollidega (vähemalt osadega neist) pole olukord kiita. Bussidega on lood üsna head, selles osas pole midagi ette heita. Näiteks alustas just juuni alguses liinil sõitmist 15 uut MANi liinibussi. (http://www.tallinnapostimees.ee/861906/tana-soitsid-liinile-uued-firma-man-bussid/) Kokku telliti 35 bussi.

Väikese vahepõikena ja meeldetuletusena eelnevatele postitustele trolliliikluse olukorrast Tallinnas. Suur hulk trolle läheb sellel ja järgmisel aastal mahakandmisele. Kokku kantakse 2012-2013 aastal maha 47 trolli. (http://www.tallinnapostimees.ee/783982/uhistranspordiettevotete-liitmine-tahendab-trolliliikluse-haabumist/)
Trollide hindasi on raske leida, kuna tegemist pole päris massikaubaga, siiski õnnestus leida 2006. aasta hinnad. tollal maksis lühike troll 340 000 € ja liigendtroll 470 000 €. (http://wwx.postimees.ee/211106/esileht/siseuudised/tallinn/229941.php?r) Oletades, et trollide hind on jäänud samaks ning trollid õnnestuks saada baashinnaga (See on küll ebareaalne, aga andmeid lihtsa matemaatilise mudeli jaoks on vaja) siis nende 47 trolli asendamiseks vajalik hind on 25*340 000 + 22*470 000 = 8 500 000 + 10 340 000. = 18 840 000 €. Kuna Tallinn on nimetanud oma "idee" aastaseks kuluks 20M € (http://www.tallinnapostimees.ee/782308/veebis-kaib-alternatiivne-tasuta-uhistranspordi-kusitlus/), siis selgub, et jättes selle kampaania tegemata, saaks kõik trollid, mis vajavad asendamist, asendatud ja korraga välja ostetud. Üks mure oleks seega vähem. Tegelikult saaks teha veelgi enam, kuna sõiduvahendeid üldjuhul korraga välja ei osteta, vaid võetakse liisingusse.

Tagasi trammide juurde. Lubatud on ja arvatavasti ka teostatakse, suuresti tänu Euroopa rahadele, 4. trammiliini kordategemine ja sellele 15 uue trammi soetamine. (http://www.tallinnapostimees.ee/868300/trammi-ja-trollibussikoondis-kuulutab-valja-trammihanke/)
See on iseenesest ju väga tore. Aga miks ainult 4. trammiliin? Ehk miks ainult see tee korda tehakse ja ainult sinna uued trammid pannakse? Senini põhjendatakse seda sellega, et trammiliinil nr. 4 on enim kasutajaid ja seda kasutavad ka turistid.
Minu meelest aga lähenetakse asjale tsipa vale nurga alt, nimelt on Tondi-Ülemiste trammitee üsna heas korras praegu, seda suuresti täna Tartu maantee pikenduse remondile mõned aastad tagasi. Samas Kopli trammiteed ja Kadrioru trammiteed on üsna nutuses seisus ja vajaks väga remonti. Seda nii teetammi kui rööbaste osas. Ning kui sellist asja väidab vähenõudlik transpordikasutaja nagu mina, siis võib uskuda, et asi on hull. Sama lugu ka trammidega. Olen kindel, et ka Kopli püsielanik keevitaja Vasja tahaks aeg-ajalt sõita uues mugavas trammis, on ta ju ikkagi ka maksumaksja. Tuua uued trammid sõitmiseks ainult briti poissmees Michealile ning Pärnu mnt rikaste ja ilusate rajooni ärimees Märdile on ikkagi tsipa vale. Ka elementaarne loogika ütleb, et remonti tuleks alustada sealt, kus seda kõige rohkem vaja on.

Kui teha korda Kadrioru trammiteed ja panna ka 1. ja 3. trammiliinile uusi tramme liikuma, siis olen kindel, et turistid kasutaks trammi rohkem sinna sõitmiseks, eelistaks seda bussile. Ka jääksid ära kohalike "kiliseb-koliseb" artiklid, sellised, mida ma praegu kirjutan. Tuleb ju silmas pidada, et lisaks hinnale mõjutab ühistranspordi kasutatavust selle kvaliteet ja maine ning kahe viimasega on Tallinnas raskusi, vähemalt elektrit kasutava transpordi osas. Isegi kui tuleb tasuta ühistransport, siis maine sellest ei parane, või kui paraneb, siis minimaalselt. Kvaliteet kannatab kindlasi. Seega taaskord: kasutada tuleb raha ratsionaalselt, mitte tasuta transporti pole vaja, vaid kvaliteetset transporti on vaja. Kvaliteetne - uued, puhtad ja töökorras sõiduvahendid, mis talvel soojad ja suvel jahedad, saabuvad peatusesse õigeaegselt, käivad tihedalt hommikust õhtuni, on loogiliste marsruutidega ning pidurdavad ja kiirendavad nii, et nina ja kukal ei saa integreeritud kolpa.

Latitude 59

Latitude 59 logo

7. ja 8. juunil avanes mul võimalus osa võtta konverentsist "Latitude 59." Konverents keskendus Start-Up-ide teemale. Nendele, kes pole terminoloogiaga väga kursis, siis Start-Up-iks kutsutakse väikest alustavat ettevõtet.
(http://latitude59.ee/)

Hea meel on selle üle, et sain konverentsil osaleda tasuta. Selline õnn sai osaks veel mõnele TTÜ tudengile. Samas paljud pidid konverentsile lunastama pääsme, mis kui õigesti mäletan, maksis 59 €. Kuigi kahepäevase rahvusvahelise konverentsi kohta polegi seda hirmus palju.

Konverents ise peeti inglise keeles, sest kõnelejaid-kuulajaid oli mitmest riigist: USA-st, Soomest, Rootsist, Lätist jne. Kõnelejate tase oli väga kõrge, nii palju kui mulle meelde jäi, oli vähemalt kaks inimest Stanfordist. Esinejate hulgas oli nii ettevõtjaid, õppejõude, riskikapitaliste (Venture Capitalist) kui palju teisi spetsialiste. Ühesõnaga kaks päeva tihedat sisukat kuulamist. Kahju on natuke sellest, et kõik kõrva taha ei jäänud, sest kaks päeva kuulata inglise keelset erialast teksti on keeruline. Isegi eesti keeles taolise konverentsi kuulamine vajaks palju vaimujõudu.

Käsitlevate teemade ring oli lai. Tooksin välja vaid mõned, mida sai käsitletud.

• GreenTech (Mõned ütlevad ka CleanTech) ja tervishoiu valdkonna Start-Up-id. Kas neid on mõtekas arendada? Need valdkonnad on leidnud küll palju kõneainet, kuid nende arendamine on kallis ja kulukas. Üks kõnelejatest selles paneelis oli Mart Ustav.
• Lühi- või pika-ajaline ettevõte. (Hot segments vs long tail opportunities)
• Mobile entertainment, ehk siis mobiilne meelelahutus. Teema, milleta vist ei kujutakski seminare Eestis ette. IT  on üks vähestest asjadest, kus meil on tõsiselt kompetentsi ja mitmeid ekspordivõimalusi. Samuti vajab IT vähe algkapitali ja ei vaja materiaalseid ressursse.
• Intellektuaalse omandi kaitse ja seda puudutav seadusandlus.

Lisaks toimus konverentsi sees Start-Up-ide võistlus. Osales c.a 20 lahendust, kõik need olid arvuti või mobiiltelefoni põhised rakendused. Esikoha võitis lahendus, mis kujutab endast seadet, mis jälgib kui kaua ja kus sa pargid ning vastavalt sellele arvutab välja parkimise hinna. Seade kinnitub auto sigaretisüütajasse. Jääb ära unustamise ja parkimistrahvide pool. Ise leian, et tegemist on üsna leidliku lahendusega. Kuigi minu lemmikud olid InSkilled ja Carfitsme. Kui kellelgi on huvi, mida need lahendused endast kujutavad, siis soovitan googeldada või vaadata Latitude59 kodulehte.

Paralleelselt teiste stendidega oli väljas ka Exo-Bike, kes oli kohale toonud lausa kolm elektriratast! Neile, kes veel ei tea, siis Exo-Bike on Eesti firma, kes toodab elektrimootoriga mopeede. Sain isegi teha kahe päeva jooksul paar tiiru. Väga lahe riist ning arvestades seadme tehnilist taset, siis pole ka küsitud hind, c.a 1700 €, palju küsitud.

Loodan, et tulevikus avaneb mul veel võimalusi sellistel huvitavatel konverentsidel osaleda. Neil, kes tekkis küsimusi konverentsi kohta antud artikli põhjal, siis võib esitada küsimusi kommentaarides, vastan nii hästi kui suudan.

Kaia Kanepi suurepärane turniir RG-l

Kaia Kanepi tegi Roland Garrosel

Kaia Kanepi jaoks küll tänase päevaga võistlemine RG-l lõppes, kuid tema tulemusi sellel turniiril võib pidada suurepäraseks.

Üksikmängus jõudis ta veerandfinaali, korrates nii oma 2008. aasta tulemust ning paarismängus jõudis Kanepi oma kaaslase Shuai Zhangiga kolmandasse ringi.

Üksikmängu kronoloogia:
Esimeses ringis läks Kanepi vastamisi Alexandra Panovaga, keda ta võitis 6:3 6:3.
Teises ringis oli tema vastaseks rumeenlanna Irina-Camelia Begu, keda ta võidis 6:4 6:1.
Kolmandas ringis kohtus Kanepi endise maailma esireketi, taanlanna Caroline Wozniackiga, keda ta võitis pikas maraton-matšis 6:1 6:7 (3:7) 6:3. Minu meelest oli Kanepi mäng temaga tema turniiri parim mäng. see, kuidas ta suutis välja tulla teise setti lõpus tekkinud mõõnast, oli suurepärane.
Neljandas ringis oli Kanepi vastaseks Arantxa Rus Hollandist, keda Kaia võitis 6:1 4:6 6:0. Edetabeli koha järgi (97) oleks pidanud vastane olema võidetav kahes setis, kuid eks igal sportlasel ole tõususid ja mõõnasid ning tuleb tõdeda, et edetabeli koht ei ole veel kõik, esisajas on konkurents üsna tihe.
Veerandfinaalis tuli tunnistada maailma teise reketi, venelanna Maria Sharapova, paremust, jäädes talle alla 2:6 3:6. Skoor siiski näitab, et heal päeval on Maria võidetav ning kuigi vastu võtta tuli kaotus, siis kindlasti ei olnud Kaia antud mängus põrandamatiks.

Lahkub rahulolevana
Kuigi esikohta ega ka poolfinaali kohta ei tulnud, siis Kaia vast raskete tunnetega koju ei lähe, kuna kõikide eelduste kohaselt peaks ta uues WTA edetabelis, mis avalikustatakse järgmisel nädalal, tõusma 15. kohale, mis oleks tema jaoks kõrgeim koht kogu tema karjääri vältel. Lisaks heale edetabelikohale õnnestus Kaial saada ka kopsaks auhinnaaha, 166 500 €, mis saab kindlasti targalt investeeritud. Antud auhinnaraha on siis üksikmängu ja paarismängu peale kokku, üksikmängu eest 155 000 € ja paarismängu eest 11 500 €.

Kuid kui Kaia tahaks tõusta TOP10-sse, peaks ta sarnast mängu näitama ka teistel Suure Slämmi turniiridel. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata veidi rohkem ka paarismängule, sest osad punktid, mis on edetabelis, tulevad ka paarismängust.

Arvutite kasutamisest loengutes, taas

9GAG - kurjajuur paljudele tudengitele. Arvatavasti
üks põhjustest, miks internet nüüd loengutes keelatud.

Täna märkasin Postimehe veebiversioonis üle pika aja taas artiklit teemal, mis käsitleb arvutite keelamist loengutes.
[1]

Nimelt avaldab TTÜ avaliku halduse instituudi direktor Rainer Kattel arvamust, et arvutite kasutamise keelamine loengutes alates selle aasta veebruarist on kandnud positiivseid vilju. Tudengid panevat nüüd loengus palju paremini tähele ning on loengus osalemises aktiivsemad.

Kõik on õige, aga aru ma ei saa, miks pagana pärast on sellest vaja lausa artikkel teha. On täiesti loogiline, et kui pole selliseid segavaid faktoreid nagu Facebook, 9GAG, MSN ja muud taolised leheküljed, siis suudab tudeng oma tähelepanu palju paremini keskenduda, sest kui tudeng ei ole parajasti veebiavarustes, siis mida muud tal saalis ikka teha on kui õppejõu juttu kuulata. 

Olen ise siiamaani seisukohal, et arvutite, täpsemini interneti kasutamise, keelamine loengutes on õigustatud, seda järgnevatel põhjustel.

• Tudengitel on suurem motivatsioon kuulata õppejõudu ja kaasa mõelda, pole segavaid faktoreid.
• Tudengid harjutavad käekirja, mis osadel nii viletsaks läinud, et brr...  Osad küll tõesti konspekteerivad arvutisse, aga ise olen näinud üsna üksikuid, kes nii kiiresti trükkida suudavad. Pealegi on paberi ja pliiatsiga palju parem jooniseid ja graafikuid konspekteerida. Tahaks näha, kuidas mõni tudeng painti või exceliga hakkab mõnda matemaatilist graafikut konspekteerima.

Viimati kirjutasin antud teemal oma blogis 1. veebruaril käesoleval aastal, seega on selle teema osas pikka aega vaikus valitsenud. Miks see teema jälle ülesse võetud on, seda ma öelda ei oska. Küll aga ütlen nii palju, et viidatud artikli juures olevad kommentaarid on sama paeluvad kui teema ise. Näiteks tuleb sealt välja arvamus, et probleeme tekkitavad just Apple toodangu kasutajad. Kasutajate kohta ma pead ei julge anda, kuid Apple ise on küll üks kurja juur, kuid see on juba hoopis teine jutt....

[1] http://www.postimees.ee/865774/ttu-professor-arvutite-keelamine-loengutes-parandas-oppetood/