Rakett 69 IV hooaeg 3. saade

H-lüliti põhimõtte skeem

Hooaja 3. saates (eetris 25.01.14) oli põhiteemadeks loogika ja elekter. Kuigi olen ise gümnaasiumis ja ülikoolis loogika ja elektriteemat mingil määral õppinud, siis pani antud saade mind pisut "totuna" tundma, sest tunnistan ausalt, koha peal ise ma poleks nende ülesannetega toime tulnud.

Mis on iseenesest imelik, haridus on ju hea. Paraku piirdub tänapäevane kooliharidus elektrivallas Oomi seaduse ja Oomi laiendatud seadusega, sekka vahelduvvoolu valemid. Skeemide koosatamisest peaaegu ei räägitagi. Sama teema ülikoolis. Seega kui ise kruvikeerajat pihku pole haaranud ja väga suur elektrivalla huviline pole, võib saates esinenud ülesannete esilekerkmisel jänni jääda.

Kuid nüüd siis minu kommentaarid saate ülesannetele:

• "Mündi kolm külge" oli alustuseks hea ülesanne, sest võrreldes teistega oli tegu lihtsama ülesandega. Selle mõtlesid välja kõik tiimid, et münti tuleb visata kaks korda. Paraku ei taibanud keegi, et kuna kahel korral mündi viskamisel tuleb neli erinevat kombinatsiooni (kiri-kiri, kull-kiri, kiri-kull, kull-kull), siis tuleb lihtsalt üks kombinatsioon välistada, et kõigil oleks võrdne, s.t 25% võiduvõimalus. Tõtt-öelda, ega paljudele hoobilt selline asi pähe ei löö. Seega kõik tiimid olid peale esimest ülesannet "viigis" mis on ka õiglane, kui keegi ei suuda täielikult õiget lahendust pakkuda.
• H-lüliti. Pean nüüd endale veidi tuhka pähe raputama ja tunnistama, et sellisest imevidinast kuulsin ma küll esimest korda, kuigi alalisvool ja lihtsamad skeemid ei olegi mulle nii võõras teema. Iseenesest ei ole H-lüliti mitte midagi keerulist. Selle ülesandeks on mootori ühte või teistpidi pöörlema panek. H-lüliti põhimõtteskeem on ära toodud ka artiklit ilmestaval selel. Skeem pole kuigi keeruline, kuid skeemil kujutatud osade omavahel ühendamine juhtmetega korrektselt ei olegi nii lihtne, eriti kui juurde arvata lülitusskeem. Vaatasin juhtmete monteerimist käsitlevat lõiku saate kodulehel 3 korda, ennem kui asi täiesti pärale jõudis. Õnneks ei ole ma siiski ainus, kehvasti ei pea ma ennast tundma. Ka oranž tiim saates ei tulnud antud ülesandega saates toime (sinine ja roheline tiim said siiski hakkama) ning tuleb silmas pidada, et saatesse pääsevad siiski targimad noorte hulgast. Ja kui juba nemad ei tule toime, siis televaatajal põdemiseks küll põhjust pole.
• Viimane ülesanne kombineeris nii loogika kui elektrivaldkonna. Ehk siis oli antud lamp ja kolm lülitit. Täpsemalt kolm veksellülitit. Nende abil tuli skeem koostada nii, et vajutades mistahes lülitit hakkab lamp põlema, mistahes teist lülitit vajutades lamp aga jälle kustub. Iseenesest ei olnud tegu raske ülesandega, minu silmis oli isegi tegu lihtsama ülesandega kui oli teine ülesanne, kuid taas, kui ei ole elektriskeemide kokkupanemises "kodus", siis nõuab antud skeemi kokkupanek omajagu mõtlemist. Taas tulid ülesandega toime rohelised ja sinised ning jänni jäid oranžid. Kahju neist, arvan, et nende tulemus saates jäi selle taha, et nende tiimis polnud inimest, kes oleks elektrivaldkonnas piisavalt pädev. Siiski, võrdsed võimalused saates on kõigil ja seekord läks siis niimoodi.

Olles ise olnud osaline saates, jääb mulje, et võrreldes eelnevate aastatega on ülesannete raskustase mõnevõrra tõusnud. Samas, see võib ka kõigest mulje olla. Siiski on see mõnes mõttes hea, kuna lisab saatele põnevust ja aitab paremini eraldada terad sõkaldest. On ju saate eesmärkki lisaks teaduse populariseerimisele selgitada välja tulevased potentsiaalsed Eesti teadustipud.

Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk sai valmis

Prügipunker, kuhu "kütust" kogutakse

Täna jäi mulle majandusportaali E24 vahendusel silma uudis, et Iru elektrijaama juures on valmis saanud jäätmeenergiaplokk. [1] Uus plokk kasutab kütusena Tallinnas tekkinud olmeprügi. Jaama poolt tarvitatav jäätmete hulk on c.a 220 000 tonni aastas ning elektriline ja soojuslik võimsus on vastavalt 17 MW ja 50 MW.

Plussid ja miinused:
Uus jaam on tore ning sellega kaasneb palju head. Esiteks ei pea prügi enam prügimägedele ladustama, vaid selle saab ära põletada. See tähendab, et keskkond saab vähem kahjustada ning on ka visuaalselt kenam vaadata. Lisaks sellele suureneb energeetiline sõltumatus, kuna vajadus välismaise gaasi järele, mida seni Irus kasutatakse, väheneb. Mida rohkem suudame toota elektrit ja soojust kodumaistest ressurssidest, seda parem.

Paraku on uuel jäätmeplokil ka omad miinused. Näiteks see, et prügivedu odavamaks ei muutu, pigem kallimaks. Seda seetõttu, et prügikütuse põletamisel tekkivate heitmete puhastamine on väga kallis. Lisaks võib teatud määral muutuda elektri hind, kuna uus jaam ei olnud odav, ametlikele andmetele tuginedes maksis uus jaam 105 miljonit eurot, mis jaama võimsust arvestades tundub üsna kallis.

Ainus taoline?
Vähemalt hetkel jääb Iru jäätmeenergiaplokk ainsaks omataoliseks Eestis. Seda kahel põhjusel. Esiteks on selliste jaamade ehitamine üsna kallis ning teiseks ei jätkuks prügi rohkemate jäätmeplokkide jaoks. Kui aga tulevikus peaks veel mõni taoline jaam kerkima, siis võib tekkida huvitav olukord, kus Eesti peab importima prügi. Kuigi imestada pole vast vaja, tänapäeval läheb kõik kaubaks.

Ise leian, et antud jaama ehitus on positiivne. Prügi näol on tegemist vähemalt teatud määral taastuva (maa)varaga, kuna seda tekib pidevalt juurde. Seetõttu võib vaadelda jäätmeplokki kui rohelist energiat. Kasutatakse taastuvat ressurssi ning põlevkivi jääb puutumata. Erinevalt tuulest ja päikesest on prügikütus ka 24/ kättesaadaval. Sarnane omadus on ka pelletkütusel, kuid vähemalt minu meelest on kahju puid ahju ajada, prügi ahjuajamisest mul aga kahju pole.

[1] http://www.e24.ee/1270834/prugipoletusjaam-sai-valmis/