Säästlikest autodest

Selle sajandi alguses toodetud säästlik VW Lupo 1.2 TDI

Üle pika aja tuli tahtmine kirjutada põhjalikumalt autode teemal. Seekord siis räägiksin põhjalikumalt elektriautodest ja diiselautodest, täpsemalt sellest, miks eelistada diiselautot elektrimootoriga autole. Et asi oleks selgem, toon diiselmootoriga autode eelised välja punktidena.

1.Ühe paagitäie diisliga pikem distants. Kuna tänapäevased diiselmootorid on üsna ökonoomsed, siis on võimalik paljude diiselautodega läbida ühe paagitäiega üle 1000 kilomeetri. Samas elektriautot tuleb laadida iga 100 km tagant, Eesti külmades talvedes lausa iga 50 km tagant. Maakeeli tähendab see seda, et sõites näiteks Tallinnast Tartusse, tuleb elektriautoga teha mitu peatust, mis kulutab aega, samas diiselmootoriga autoga võib sõita mitu korda edasi-tagasi ilma tankla poole vaatamata.

2. Diiselmootoriga auto on odavam. Võrreldes elektriautoga on sama suur või suurem diiselauto lausa kaks korda odavam. Kui varustus muuta võrreldavaks, siis on hinnavahe natukene väiksem, kuid siiski selgelt tuntav. Näiteks maksab diiselmootoriga škoda Octavia 20 000 € ringis, samas kui Mitsubishi i-Miev maksab 35 000 € ja Nissan Leaf umbes 39 000 €. (Elektriautode hinnad ilma toetuseta) Isegi kui arvesse võtta elektri ja diisli hinnavahet ning kulutusi hooldusele, siis elektriauto ei suuda ennast õigustada.

3. Diiselauto on ruumikam. Elektriautodel võtab suure osa ruumi ära akude komplekt ning selle arvel kannatab nii salongi kui pakiruumi ruumikus. Diiselmootoris on ainsaks ruumivõtjaks kütusepaak ning seetõttu jääb reisjatele ja pagasile rohkem ruumi. Lisaks tähendab akude komplekt lisandunud kaalu, mis mõjub kehvasti auto energiatarbele. Esmapilgul ei oskakski aimata, et Mitsubishi elektriauto kaalub 1080 kg. Tavaliselt on selle suurusklassi autod 200-300 kg kergemad.

4. Salong on talvel soe. Kui olete soetanud vähegi kvaliteetse diiselauto, ei pea te muretsema salongi soojenduse pärast talvel. Just külm salong talviti on üks põhiprobleemidest, mida praegu müüdavatele elektriautodele ette heidetakse.

5. (Peagi) saada olev kodumaine kütus. Aastast 2016 luba EE tootma hakata kodumaist diiselkütust. sel ajal kui bensiiniga sõitvad autod seisavad (naftakrisi korral) ja elektriautod lihtsalt ei suuda liikuda (külmad ilmad) siis teie saate muretult liikuda. See viimane punkt on pigem eeliseks bensiiniautode ees. Kuna ka elekter tuleb kodumaisest toorainest, siis sellest aspektist vaadatuna oleks seis 1:1.

Mainiks veel siia lõppu, et ma ei ole elektriautode vastane. Vastupidi, toetan uusi ja innovaatilisi ideid ja lähenemisi. Asi on lihtsalt selles, et ma leian, et Eesti ilmaolude juures on diiselmootor otstarbekam lahendus. Arvan, et elektrimootoriga autod, mis saavad energia akudelt, sobivad rohkem lõunamaisesse kliimasse. Kui elektriautod saaks oma energia kütuseelementidelt (FuelCell) siis oleks hoopis teine tera. Paraku on kütuselementidel töötavad autod veel liiga kallid ja gaasiline vesinik raske saada ning samuti kallis.Kui aga need probleemid suudetakse ületada, siis võib elektriautodel olla (rohkem) lööki.

Elektriautodest vol. 4

Lugedes tänast Autolehte (15.02.2012, nr 489) jäi mulle silma foorumi leheküljel Tõnu Trammi (Whatcar.ee peatoimetaja) lühike arvamus, mille pikemat versiooni on võimalik lugeda Delfist (http://forte.delfi.ee/news/auto/sotsiaaltootaja-meil-on-rangelt-keelatud-halvustada-elektriautosid.d?id=63923851).

Tema kirjatüki peamine mõte seisneb selles, et ta on kõnelenud ühe oma tuttava sotsiaaltöötajaga, kes kasutab elektriautot. Too sotsiaaltöötaja väidab, et olukord elektriautodega on veel hullem kui meedias ilmunud uudiste põhjal paistab. Sellest aga rääkida ei tohi, see on kõrgemalt poolt ära keelatud. Sotsiaalministeeriumis on antud isegi vastav koolitus, kuidas meediaga "suhelda" elektriautode teemal.
Ehk siis otsesõnu öeldes, elektriautode kohta on antud käsk valetada, või kui seda valetamiseks nimetada ei saa, siis tõe tugevaks moonutamiseks. Arusaadavatel põhjustel ei ole välja toodud sotsiaaltöötaja nime, kellega kõneldi.

Seda lühikest kirjatüki lugedes olin kergelt šokeeritud. On ju tegelikult kõigi inimeste huvides omada võimalikult adekvaatset infot elektriautode kohta, isegi tootjal, et ta saaks oma toodangut täiustada. Selliste asjade väljatulek kindlasti ei aita kaasa elektriautode müügile tavainimeste seas (Need kes kasutavad ostmiseks riigipoolset toetust, mitte ei ole mõne KOV töötajad) mis on niigi kasin antud momendil. Kuna müügiprogrammi lõpuni on jäänud ainult 10,5 kuud (Ostutoetuse taotlemise võimalus kuni 31.12.2012) siis järjest süveneb kahtlus, et suur hulk raha ja elektriautosi võib piltlikult öeldes tuulde minna. Sellest on väga kahju, sest ma ise pean lugu ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest.

Milles siis põhiprobleemid seisnevad? Põhiliselt kurdetakse (ka ametlikult) kolme probleemi.

1. Lühike läbisõit. Eestis ülekäinud lühiajaline külmalaine näitas, et kui kraadiklaas langeb alla kahekümne-kahekümneviie külmakraadi, siis kahaneb läbisõit koguni 40-50 km-ni, kuigi osad optimistlikud allikad on väitnud, et kahanemine jääb 70-80 km kanti.

2. Akude külmumine. Kui elektriautot pole külmas tükk aega sisse lülitatud (Minu meelest termin "käivitamine" pole elektriautode puhul kohane) siis auto tööle ei hakka. Selleks aga, et akud oleksid soojas, tuleks hoida elektriautot öö läbi juhtme otsas. Seda aga ei juleta teha, kuna laadimisjuhe on haruldane ja kallis ning pikanäpumehi ikka ledub. Ka ei saa autosid ajada ööseks soojadesse garaažidesse, kuna paljude KOV hoonete juures selline asi lihtsalt puudub.

3. Autos tuleb sõita kinnaste ja mütsiga. Lugedes veebiavarustes erinevaid kommentaare elektriautode salongisoojenduse kohta pean möönama, et jääb mulje justkui oleks tegemist iluvidinaga, sest paistab, et praktilist väärtust antud seade autos ei oma.

Kuid tunneli lõpus on ka veidike valgust paistmas. Samas Autolehs on artikkel sellest, et Eestisse on jõudnud Mitsubishi elektriauto täiendatud versioon, mis on võimsama mootori, kvaliteetsema salongiga ja uuema laadijaga. (Tough luck neil, kellel vanem versioon, kugi jah, mingit suurt hüpet toimunud pole) Uuem laadija on nõrgem kui eelmine, mis tähendab, et laadimine võtab kauem aega, kuid seda tehti (laadijat nõrgemaks siis) eesmärgiga kaitsta kodust elektrisüsteemi. Nimelt kardeti, et osad majapidamised ei pea 16A laadijale vastu, seega muudeti laadija 10A-seks. Kel suurem huvi uuendatud versiooni vastu, sel soovitan selle nädala AL-e muretseda ja vastav kirjatükk läbi lugeda.

Taaskord elektriautodest

Nissan Leaf

Ehkki viimastel nädalatel on olnud elektriautode teemal meedias suur vaikus, siis täna avastasin mööda interneti avarusi rännates kaks artiklit.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-elektriautod-on-lumehange-seisma-jaetud.d?id=63798252 ja http://uudised.err.ee/index.php?06244024

Esimene artikkel räägib sellest, et osad soetatud elektriautodest seisavad ning nendega ei sõideta. Ma arvan, et kui üks inimeste grupp ei suuda leida rakendust neile, siis tuleks kasvõi ajutiselt anda elektriautod kasutamiseks teistele. Lihtsalt seisvad autod ei ole kasulikud kellelegi ning ka seisev auto kulub (korrosioon). Lisaks pole pikaaegne seismajätmine autole hea. Seega minu ettepanek oleks, et uurigu välja, kellel oleks neid elektriautosi tegelikult vaja ja andku kasutamiseks neile. Minu poolest rentigu või mõnele taksofirmale. Oleks ka teatud mõttes reklaam rohelisele ühistranspordile.

Teine artikkel räägib sellest, et kasutuses olevate elektriautode läbisõit on lubatust ligi poole väiksem. Tõtt-öelda on selline uudis minu jaoks üllatav, sest tõsist talve pole see aasta veel Eestis olnudki ja kuigi on teada, et soojenduse kasutamine pärsib läbisõidu suurust, siis ometi ei tohiks selle mõju olla nii suur. Hakkasin antud teema üle natuke mõtlema ja tabasin ära ühe detaili, mida ma pole ka varasemates artiklites maininud.

Nimelt see 150 km (lubatud sõidudistants) on saadud arvatavasti testides suvel. Seega arvestab see 150 km temperatuuri, kuid see on ainult üks osa. Suure tõenäosusega on sõidukatsed tehtud Jaapani ja/või Lääne-Euroopa teedel. On siililegi selge, et sealsed teeolud on paremad. Eesti teekate ei ole nii hea ja on selge, et kehvemad teed mõjutavad energiakulu suurenemise suunas. Seega ei pruugi see 150 km elektriautodega ka suvel täis tulla. Lisaks on katsed tehtud arvatavasti suverehvidega, samas on praegu meil talv, mis tähendab, et autodel on all naastrehvid. Naastrehvid on aga suurema veeretakistusega kui suverehvid ja seega taas üks komponent mis suurendab energiakulu.

Paraku tuleb tõdeda, et antud artiklid ja faktid elektriautode populaarsust tulevaste kasutajate seas just ei tõsta, kuid eks pioneeri roll olegi raske. Sellist mahukat elektriautode projekti pole veel kusagil mujal maailmas ette võetud ja kui me ei saa midagi muud sellest, siis ehk kogemuse mida mu maailmaga jagada.