Õnnetus ei hüüa tulles

Buss rattata
Foto: Maris Rumberg, Postimees

Eilsest Postimehest (04.02.2017) [1] võis lugeda, et see aasta on aset leidnud juba kaks juhtumit, kus Tallinna linnaliini bussilt on sõidu ajal rattas alt ära tulnud.

Tegemist on vähemalt minu jaoks äärmiselt muret tekitava faktiga. Selliste intsidentide toimumist võib pidada suureks turvariskiks, nii bussiga reisjatele kui ka teistele liikluses olevatele inimestele . Seni on küll kõik õnnetused lõppenud õnnelikult, aga lõputult ei pruugi see nii minna.

Hämmastav on ka see, et TLT (Tallinna Linnatranspordi AS) esindaja täiesti rahumeeli väidab, et selliseid asju juhtub kolm-neli korda aastas (Tuginedes PM-s nähtud kommenaatrile). Mina arvan, et aastas ei tohiks olla ühtegi sellist juhtumit. Force majure vastu muidugi ei saa ning mingi hetk tõesti võib juhtuda, aga mitu korda aastas näib ikkagi palju. Lähenedes asjale aga musta huumoriga, siis võib öelda, et selle aasta norm on juba peaaegu täis.

Kuid kui hakkata mõtlema mis või kes on antud juhtumites süüdi, siis tuumpõhjuseks on tunnetuslikult tasuta ühistransport. Ei maksa valesti aru saada, mulle (ja arvatavasti ka paljudele teistele) tasuta ühistransport väga meeldib. Fakt, et pileti eest maksma ei pea, annab aastas suure kokkuhoiu. Samas tuleb arvestada, et tasuta ühistranspordil on ka varjuküljed. Eelkõige vähenev võimekus soetada uut veeremit ja maksta piisavat palka nii juhtidele kui ka mehaanikutele. Kaks eelpool nimetatud põhjust annavadki kokku tõenäose vastuse sellele, miks rattad järjest sagedamini alt ära lendavad.

Kui mehaanikute palk on väike ja/või töökoormus väga suur, siis polegi motivatsiooni teha oma tööd hästi. See muidugi ei vabanda korralikult kinnitamata rattamutreid ning tõsisemate intsidentide korral tuleb leida vastutaja.

Ka juhtidel on oma osa, sest liikluseeskiri nõuab, et juht veenduks enne sõidu alustamist sõiduki liikluskõlbulikuses. Muidugi tuleb aru saada, et alati pole see võimalik, eriti tihedate graafikute juures. Lisaks ei hakka kõik vead välisel vaatlusel silma. Ei saa ju oodata, et bussijuht iga ringi järel mutrivõtmega rattad üle käib. See on absurd, seda ei saa oodata. Kuid sellegi poolest tasub ka juhtide südametunnistusele koputada ning isegi kui on mingi kahtlus, siis teavitada mehaanikuid ja/või dispetšerit.

Lendavate rataste küsimus pole ainult ohutuse küsimus, vaid ka usalduse ja turvatunde küsimus. Mis kasu on tasuta ühistranspordist, kui inimesed mingi hetk enam seda kasutada ei julge, vaid pigem oma isikliku auto kasuks otsustavad. Ei maksa unustada, et lendavad rattad pole Tallinna busside ainus mure, mõni on otsustanud keset sõitu ka süttida. [2]

Põhjus, miks sellele kõigele tähelepanu juhtida, seisneb selles, et antud juhtumite arv näib ajas suurenema, mitte kahanema ning kui ühiskonnas nähakse mõnda negatiivset trendi, siis on igati asjakohane sellele osutada. Oma osa võib muidugi olla ka tugevnevas sotsiaalmeedias, mis järjest enamate inimesteni jõuab ning kodanikuaktiivsuse tõusus, kõik tähelepanuväärsem saab praegu nutitelefoniga üles võetud ja meediasse ka riputatud.

[1] http://tallinncity.postimees.ee/4000931/jaerjekordsel-tallinna-linnaliinibussil-tuli-ratas-alt
[2] http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/videod-ja-fotod-tallinnas-kalevi-bussipeatuses-poles-buss-liiklus-on-hairitud?id=67737571

Tasuta ühistranspordi ideest Tallinnas

Tšehhoslovakias toodetud škoda Tr 15,
mida Tallinna tänavatel liigub (veel) hulgim

Mõnda aega tagasi tuli Tallinna linnavalitsus välja ideega teha alates 2013. aastast ühistransport Tallinnas tasuta kasutada. Ehkki olen ise kokkuhoidlik inimene ja hea meelega kasutaks tasuta sõitmise võimalust, ei kiida ma antud ideed heaks. Põhjused selleks on järgmised:

1. Tasuta sõidu korral sigineb ühistransporti rohkem "bomse" ja sodijaid, kuna kaob kontroll, sest tasuta sõidu korral kaob vajadus MuPo kontrollide järele. MuPo-l, aga ka piletihinnal endal on siiski mõningane disiplineeriv roll.

2. Kannatab ühistranspordi kvaliteet. Niigi on bussi-, trammi- ja trollijuhide palgad väikesed (Muidu nad ju koos õpetajatega ei streigiks) ning infrastruktuuri ja sõidukite seisukord halb. Trammi- ja trollipargi keskmist vanust võib mõõta sõnaotseses mõttes aastakümnetega. Öeldakse, et "tasuta" ühistransport läheb linnale maksma c.a 20 000 000 €. Selle summa eest võiks jätta piletihinnad samaks ja parandada ühistranspordi kvaliteeti. Seda saab teha mitmeti. Mõningaid ideid linnavalitsusele (kuigi kahtlen, et nad satuvad minu blogi lugema):

a) Uute trollide soetamine. Väidetavalt läheb see aasta mahakandmisele 22 trolli, asemele aga on plaanis osta ainult 3. See tähendab, et liinil olevate trollide arv väheneb, oote intervall pikeneb ja liikumine ühest linna otsast teise pikeneb ajaliselt. 20 M € eest saaks soetada ühe korraga 75 uut lühikest või 50 lõõtsaga trolli, mis võimaldaks hoobilt uuendada terve sõidukipargi. Mul pole küll midagi škoda trollide vastu, ausad ja head riistad, aga tõele au andes, nende koht on praeguse seisuga muuseumis, mitte liikluses.

b) Uute trammide soetamine. Trammipargi seisukord on veel hullem kui trollipargi oma. Isegi nn "uued" tammid on tegelikult toodetud 80-ndate lõpus, 90-ndate alguses ja toodud kasutatuna Ida-Saksamaalt. Selle sajandi alguses pandi küll osadele trammidele uued keskosad, kuid see on pigem kosmeetiline muutus. Uut veeremit aga on raskem hankida kui trollide puhul, sest trammid on suurusjärgu võrra kallimad. Üks korralik madalapõhjaline uus tramm maksab umbes 2 000 000 €. Kuid mitte ainult trammid ei vaja uuendamist, vaid ka trammiteed ise. Hull ja halb nende seisukorra kohta öelda on isegi pehme väljendus. Seega, kui kulutada 20 M € trammide ja trammiteede arenguks, siis võiks osta näiteks 5 uut trammi ja renoveerida trammiteed Kopli poolsaare tipust Viru ringini.

c) Maagaasil sõitvate busside soetamine. Maagaasil sõitvad bussid saastavad õhku vähem kui diislil sõitvad bussid ning on vaiksemad. Lisaks on maagaasi põletamine kordades (umbes 2-3 korda) odavam kui diisli kasutamine, seega peaks sellest ideest isegi tulu tõusma.

3. Peamine põhjus miks ma ei toeta tasuta ühistransporti on see, et on palju pakilisemaid kulutusi, mida teha. Selle tasuta ühistranspordiks kuluva raha võiks näiteks kulutada lasteaedade ja koolide remondiks, lasteaiakasvatajate ning õpetajate palkade tõusuks, mänguväljakute korda tegemiseks, laste- ja spordiürituste korraldamiseks jne. Lapsed on riigi tulevik ning nende eest tuleb hoolt kanda ning selleks investeeringuid teha, mitte kulutada raha mõtetule populismile nagu seda tasuta ühistransport on.