Lehevaatamisi kokku

Kuvatud on postitused sildiga õhusaaste. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga õhusaaste. Kuva kõik postitused

24.3.15

Linn peab kasvama väljapoole, mitte sissepoole

Arhitekti visioon Õismäe uutest tornidest
Allikas: etv.err.ee
Selle kuu alguses rääkis ETV saade "Pealtnägija" projektist, mis näeb ette Haabersti ringristmiku ligidusse mitme kõrghoone ehitamist. [1]
Kuigi võib eeldada, et antud projekt ei teostu, vähemasti mitte lähiaastatel, siis juba paljalt ideele rajada niigi tihedasse elurajooni veel elu- ja büroohoneid olen ma vastu.
Linn peaks laienema väljapoole, mitte sissepoole. Magalarajoonides, nagu Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe, tuleks vältida niigi tihedale hoonestusele täiendava juurde tekitamist.Seda põhjusel, et liiga tihe elukeskkond tekitab erinevaid probleeme ja ebamugavusi.

Tiheasustusest tingitud probleemid
Erinevate suurlinnade kogemus on selgelt välja toonud mured, mida toob kaasa endaga tiheasustus. Kuigi Tallinn pole maailma mõistes sugugi suurlinn, siis vähendatud mastaapides saab mitmed mured siia üle kanda. Enne, kui nende teemadega pole tegeletud, ei tasu mõelda Tallinna tiheasustuse aladele uute majade ehitamisest. Samuti näitan järgmiste punktidega ära, miks on arukas laieneda linnast väljapoole, mitte ehitada juba niigi kitsastesse kohtadesse uusi hooneid.

  • Liiklus. Haabersti ringristmik on alatihti hädas ummikutega. Samuti on tegemist kõige õnnetusterohkema ristmikuga Eestis. Sellest tingituna oleks arulage teha midagi sellist, mis antud ringristmiku koormust veelgi suurendab. Kuigi lubatakse, et järgmisest aastast läheb antud ristmik remonti ja olukord leeveneb, siis pole sellest mingit kasu, kui täiendav läbilaske võime kohe (ja mitmekordselt) kohe ära kasutatakse.
  • Õhusaaste. Lisaks mürale ja närvikulule tekitab liiklus ka õhusaastest süsihappegaasi ja väävli- ning lämmastikuühendite näol. Sellele sekundeerib suurte majade vahel keerlev tolm ja muud osakesed, mis tingitud looduse vähesusest ja hoonestuse tihedusest. Kõik lenduvad osakesed ja mittepuhas õhk mõjutavad aga ümbruskonnas elavate inimeste tervist ja mitte just kõige paremas suunas.
  • Tuulekoridorid ja vähene päike. Kõrghoonetega, eriti kui nad on paigutatud tihedalt, on see mure, et ligiduses olevate majade alumiste korrusteni ja maapinnani ei jõua päikesevalgus. Vähene päikesevalgus aga mõjutab taas inimeste tervist, nii psühholoogilist kui füüsilist.
  • Koormus elektrivõrgule, soojatrassidele ja kanalisatsioonidele. Kui palju inimesi elab ühes kohas, siis on selge, et nad kasutavad ka ära suure hulga energiat. Selle alla käib nii soojus- kui ka elektrienergia. Samuti langeb suure koormuse alla kanalisatsioonivõrk. See tähendab esiteks seda, et erinevad rikked on altid tekkima ning kui nad tekivad, siis kannatab selle all väga suur hulk inimesi, mis tähendab, et ümbritsevate rahulolu oma elukeskkonnaga saab aeg-ajalt kannatada. Teiseks rajades suuremaid võrke, kasvavad kulud progresiivselt, kuna kui samal maalapil elab kaks korda rohkem inimesi, siis nende varustamiseks tuleb rajada olulisemalt jämedamad kaablid ja torud, samuti teha rohkem hargnemisi, rohkem kontrollsüsteeme jne.
  • Parkimine. Juba praegu on parkimine Tallinna magalarajoonides õudusunenägu. Samal ajal pole siiamaani suutnud linn (ega ka eraettevõtjad) rajada parkimismaju, et rahuldada magalarajoonide kasvavat parkimisnõudlust. Seda kõike arvestades on uute kõrghoonete rajamine magalarajoonide keskele mõtlematu, sest kus hakkavad sellisel juhul parkima nende majade elanike autod. Kuigi uute hoonete juurde praegusel ajal juba rajatakse parkimiskohti, siis kõrghoonete puhul tekib küsimus, kas neid suudetakse rajada piisavalt ning kas arendajad raatsivad vaadusel täiendavaid parkimismaju rajada. Lisaks parkimiskohale saamine üldse, kui vaadata punkti "Liiklus"
  • Lasteaia- ja koolikohad. Kui rajatakse uued elu- ja büroohooned kusagile, siis võib olla kindel selles, et töötajatel ja elanikel on ka lapsed ning need lapsed tuleb päeval ka kusagile panna. Täpsemalt lasteaeda ja kooli. See tähendab, et uue hoonestu rajamisel tuleb arvestada ka täiendava nõudlusega lasteaia- ja koolikohtade järele. Selle nõudluse katmiseks on kaks varianti: kas rajada uued lasteaiad ja koolid, või suurendada olemasolevate koormust. Minu teada esimest varianti Eestis tihti ei harrastata, seega jääb üle teine variant. Kuna aga massikoole kirutakse niigi ning nende kahjulik efekt on teada, siis milleks neid täiendavalt juurde tekitada? Õismäe koolid on praegugi üsna suured ja ülerahvastatud. Mis saab siis, kui rajada suur elamuhoonete kompleks sinna veel juurde. 
  • Ühistransport. Täiendav hulk inimesi vajab ka täiendavad transporti. Kuna kõik inimesed ei saa endale autot lubada või ei soovi seda kogu aeg kasutada, tähendab see seda, et suureneb koormus ühistranspordile. Tekib vajadus täiendavate trollide ja busside, ehk ka trammide järele ning vajadus uute liinide järgi. suurlinnades on see mure lahendatud üldjuhul metrooga, aga Tallinna puhul sellest unistada ei maksaks. Õismäel aga ühistransporti juurde ei teki. Hoopis vastupidi, nimelt peaks järgmisel aastal kaduviku teed minema trolliliinid nr. 6 ja nr. 7. Tõsi, need asendatakse bussiliinidega, kuid see toob jälle täiendava õhusaaste, millest ma eespool kirjutasin.

Kuhu laieneda?
Artikli alguses käisin välja mõtte, et linn peaks laienema väljapoole, seega oleks aus mainida kuhu ning kuidas. Õnneks Eestis vabast pinnast puudu ei jää, sellepärast pole vaja muretseda.
Kaks esimest varianti, mis löövad pähe on:
  • Laagri ja Saue vahele jääv Pärnu maantee äärne ala
  • Männiku ja Saku vahele jääv ala.
Esiteks on nendes kohtades vaba ruumi ning teiseks võimaldaks antud piirkondadesse ehitamine mingil hetkel Sakul ja Sauel Tallinnaga üheks linnaks kasvada. Tekiks niiöelda Suur-Tallinn.

Rääkides uutest elamu- ja büroopindadest Tallinna sees, siis on Põhja-Tallinn, täpsemini Kopli liinid täiesti kasutamata potentsiaal. Tõsi, see on jäänud senini erinevate nurjunud hangete taha. Samuti oleks võimalust laieneda Suur-Sõjamäele, kuhu annaks rajada uusi elumaju endise dvigateli hoonete asemele. Tõsi, osadel elanikel võib olla vastumeelne sellisel juhul pidev lennuki- ja rongimüra tingituna antud koha eripärast.


[1] http://uudised.err.ee/v/eesti/7badec55-94a4-4541-917c-b8a7fc1655fa

22.1.14

Tallinna trolliliikluse tume tulevik

škoda Tr15 trollibuss
Täna ilmus Postimehes üle tüki aja taas trolliliiklust käsitlev artikkel. [1] Ei pea olema hiromant, et mõista, et midagi positiivset uudisest lugeda ei olnud. Tallinn on võtnud konkreetseks sihiks trolliliiklus Tallinnast kaotada ja paistab, et selles vallas ollakse üsna edukad.

Huvitav, et linn, mis reklaamib ennast rohelisena, tambib mutta keskkonnasõbraliku tarnsporti ning soodustab rohkem keskkonda kahjustavate lahenduste kasutamist.

Hetkel on umbes 1/3 Tallinna trollidest vanad škodad, mille vanus küünib juba pea 30 aastani. Seega on ekspluatatsiooniiga juba pea kahekordselt ületatud, samas isegi ei püüta vanu trolle asendada. Viimastel aastatel pole ostetud ühtegi uut trolli, isegi mitte siis kui Riia pakkus Tallinnale oma vanu trolle, mis olid Tallinna trollidest keskmiselt 10 aastad nooremad.

Selle asemel soetatakse aga uhkelt uusi busse. Oleks siis tegu veel elektribusside, piiritusel töötavate busside või gaasibussidega. Aga ei, soetatakse ikka diiselbusse, mis tähendab, et keskkonnasõbralikuse osas teeb hetkel Tallinna ühistransport vähikäiku. Kuigi võimalusi osta keskkonnasõbralike busse on TLT-l (Tallinna Linnatransport) olnud viimaste aastate jooksul mitu, pole neid kasutatud. Mistõttu on raske uskuda väiteid, et tulevikus hakatakse seda tegema.

Et tõestada, kui kahjulik on trollide asendamine diiselbussidega, toon välja järgmise arvutusnäite:
Algandmed on järgmised: 
Sõite ühes tunnis: 6
Tunde päevas töötamist 18
Keskmine liini pikkus: 10 km (hetkel ligikaudselt võetud)
Liinide arv: 7
Keskmine CO2 emissioon MAN City Lion: ca 350 g/km (eeldatud)

Aastas teeb see: 6*18*365*10*7*0,35 = 965 790 kg CO2-te! Ehk siis 1000 tonni aastas! Lihtsalt seetõttu, kui asendada kõik trollid bussidega. See peaks asjatundjaid natukenegi mõtlema panema, kuna õhusaaste on Tallinnas probleemiks juba täna.

Kui number 2 trolliliin on juba kaotatud, siis tekib küsimus, milline järgmisena läheb. Minu panus oleks liinil nr. 9. See on olemsolevatest liinidest kõige pikem ning selle hooldamine kõige kapitalimahukam. Kaotades kontaktliini ja trollid Mustamäe ja Kopli vahel, võib ju tulla väike rahaline sääst, kuid teisest otsast läheb see kohe ka minema, sest midagi peab ju selle asemel liikuma panema. Mustamäe ja Kopli vahel liigub palju inimesi ja lihtsalt tühja kohta transporti jätta ei saa.

Teine variant on see, et kaotatakse ühekorraga trolliliinid 4,5 ja 7 ning Hotell "Tallinna" ja Balti-Jaama vaheline kontaktvõrk võetakse üles. Arvestades seda, et järgmise kahe aasta jooksul tahetakse maha kanda enam kui 30 trolli, võib juhtuda, et korraga sulgemisele läheb enam kui üks trolliliin.

Lõppsõna:
Jääb vaid loota, et otsustajatel tuleb õigel ajal mõistus koju ning vähemalt mingisugusel kujul trolliliiklus säilib. Trollid on keskkonnasõbralikud, lahedad ja omamoodi visiitkaardiks. Ei ole just palju linnu maailmas, mis saaks uhkeldada trolliliikluse olemasoluga. Seega tasuks trolliliiklust hoida. Õnneks pole ma oma mõtetes ainukene. Tänases PM paberleheski oli arvamusrubriigis lõik, mis astus trolliliikluse kaitseks välja.

[1] http://tallinncity.postimees.ee/2669712/trollid-hakkavad-tallinnast-kaduma#comments