Valimised läbi, aitäh toetajatele

Avaldan tänu oma valijatele

Üle pika aja kirjutan ma taas blogisse. Vahepealne vaba aeg on lisaks kõigele muule tavapärasele kulunud kohalike omavalitsuste valimistele. Tegutsesin nii sotsiaalmeedias, osalesin telgikampaanias kui jagasin flaiereid. 

Kogu selle vaeva tulemus on 48 häält Mustamäelt. Kahetised tunded. Ühest küljest ei olnud häältesaak selline nagu ise oleksin oodanud, teisest küljest edastasin oma häältesaagilt endast palju tuntumaid kandidaate, näiteks Diana Klas ja Meelis Pai. 

Arvestades seda, et vaadates nii Mustamäed eraldi kui linna tervikuna, olin 30% parimate hulgas, siis võib küll lugeda tulemust igati korda läinuks. Silmi kindlasti maha lööma ei pea.

Igatahes olen ma väga tänulik kõigile inimestele, kes oma hääle mulle andsid. Aitäh teile.

Kuigi ma ei osutunud sel korral valituks ei jäta ma kindlasti oma vabatahtliku tegevust, ideede ja mõtete kirjapanemist, ega poliitika rindel jätkamist. Üks kord tuleb edu niikuinii. Kus ta pääseb.

Ka lauasahtlisse kirjutatu võib olla aktuaalne

Valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik logo

Mida päev edasi, seda lähemale tulevad valimised. Seoses sellega tuleb teha järjest enam tööd, et end pildis hoida ning tõestada väärilise kandidaadina, kes ka valija hääle ära teeninud.

Kuna mina osalen seekordsetel kohalike omavalituste valimistel valimisliidu (Vaba Tallinna Kodanik) koosseisus, siis tähendab see seda, et mina pean olema oma kampaanias eriti loov kuna kasutada saan vaid omaenda rahalisi ressursse, mida mul ausalt öeldes pole. 

Ainasad vahendid mida ma kasutada saan on omaenda blogi, Facebook, arvamusartiklid ja YouTube. Lisaks kampaania T-särk, mille olen endale teinud (ja mida mõni on loodetavasti märganud). Ei ole just palju, aga midagi siiski. Mingi märgi endast jätavad maha needki. Rääkides aga blogist ja arvamusartiklitest, siis meenus mulle minu veebruarikuu artikkel, mille kirjutasin seoses lähenevate valimistega, kuid mida toona ei avaldatud. Pühkisin artiklilt tolmu maha, korrigeerisin sissejuhatust ning lasin avaldada valimisliidu blogis, sest teema on endiselt aktuaalne. Nüüd isegi aktuaalsem kui mõned kuud tagasi. Tuleb välja, et stagneerunud süsteemis püsivad mõned teemad ikka väga pikalt üleval.

Millest siis jutt? Lühidalt sellest, et valimistel lastakse kahetsusväärselt vähe noori võimu juurde. Seda vaatamata sellele, et liigub väga palju jutte noorte kaasamisest ja nende ära kuulamisest. Sellele vaatamata leidsin mina Tallinna Volikogu 79 liikme hulgast vaid 4 sellist, kelle vanus on alla 30 aasta. Pole just palju. Mitte et vanus või noorus oleks justkui väärtus omaette, aga põlvkondade vahetus toimub (näib toimuvat) piinarikkalt aeglaselt. Lisaks oleks noortel kindlasti pakkuda värsket vaatenurka ja paremat teadmist nii mitmeski olulises küsimuses, kasvõi spordiväljakud ja huviharidus, mida noored kasutavad rohkem kui vanad.