 |
| Mina Eesti Vabaerakonna Asutaval Kogul 20.09.2014 |
Minu jaoks seisnes tänase päeva tähtsus suuresti selles, et sain teada oma koha üldnimekirjas. Oma kohta ringkonna nimekirjas teadsin juba veidi varasemalt. Olgu siis mainitud, et oma ringkonnas, mis on Mustamäe-Nõmme, olen ma 6. kohal ning üleriigilises üldnimekirjas 62. kohal. (Alates 13.01.2015 on minu koht üldnimekirjas 61)
Pole ju tegelikult sugugi paha noore algaja kandidaadi kohta. Kõrgemat kohta polekski ehk mõtet taga ajada, sest antud valimised on mulle eelkõige teadmiste ja kogemuste kogumiseks.
Toon ka siinkohal välja Mustamäe-Nõmme ringkonna nimekirja eesolevatel valimistel.
- Ain Lutsepp
- Sergei Metlev
- Anne Hansberg
- Tõnu Ploompuu
- Tarmo Kaldma
- Taavi Simson
- Margus Jaago
- Eda Heinla
- Jaan Uustalu
- Ülo Mattheus
Nagu näha, on meie ringkonna nimekiri üsnagi laiahaardeline. On nii mehi kui naisi, vanu kui noori, inimesi reaalaladelt kui ka humanitaaria valdkonnast. Usun, et antud isikute kooslus on piisavalt mitmekülgne, et hoomata kõikide ühiskonnagruppide valupunkte ja soove ning viia ellu Eestile sobiliku ja edasiviivat poliitikat. Kellel soov antud nimekirjas olevate kandidaatidega lähemalt tuttavaks saada, siis 17.01 ja 18.01 toimuvad ringkonna telgiüritused, vastavalt siis Nõmme turu ja Lepistiku bussipeatuse juures.
Loodan, et inimesed võtavad vähemasti vaevaks tutvuda, mida Vabaerakond endast kujutab ja kes on selle liikmed. Hääle andmine oleks muidugi juba väga tore. Miks anda Vabaerakonnale oma hääl te küsite? Tihti kurdetakse, et vanad jõud ei tee seda, mida rahvas ootab, on seisak ja võimust kinni hoimine. Kui aga samal ajal aetakse juttu, et "uued künnist niikuinii ei ületa" ning antakse hääl ikka nendele samadele vanadele, siis ei maksa ka imestada kui muudatusi ei toimu. Kui on soov muudatusteks ning uueks teeks tuleb julgeda kõrvale astuda sisetallatud rajast ning anda võimalus uutele.
Loodan, et inimesed võtavad vähemasti vaevaks tutvuda, mida Vabaerakond endast kujutab ja kes on selle liikmed. Hääle andmine oleks muidugi juba väga tore. Miks anda Vabaerakonnale oma hääl te küsite? Tihti kurdetakse, et vanad jõud ei tee seda, mida rahvas ootab, on seisak ja võimust kinni hoimine. Kui aga samal ajal aetakse juttu, et "uued künnist niikuinii ei ületa" ning antakse hääl ikka nendele samadele vanadele, siis ei maksa ka imestada kui muudatusi ei toimu. Kui on soov muudatusteks ning uueks teeks tuleb julgeda kõrvale astuda sisetallatud rajast ning anda võimalus uutele.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaKuna minu hääl on "ripakil", tutvun ka vaikselt erakondade platvormidega.
KustutaKui viitsimist, võiksid Vabaerakonna nimel mõnedele küsimustele vastata:
1) Kas ja kuidas on plaan vähendada eestlaste väljarännet?
2) Mis muudatused on plaanis haridusvaldkonnas? Nt. lasteaedade kõrged hinnad (ka söök), töövahendite (nt käsitöö, kunst) kõrged tasud, üliõpilaste-gümnasistide ületootmine jne
3) Miks peaks kaitsekulutustele minevat raha suurendama?
4) Kuidas suhtute kooseluseadusesse? Mida tähendab "toetada esmajärjekorras traditsioonilisi pereväärtusi"?
5) Mida tähendab "iga inimene saab edaspidi oma ravikindlustuse üle ka ise otsustada"?
6) Sotsiaalabi on ju ka hetkel vajaduspõhine?
7) Kuidas on plaanis toetada peretaludel põhinevat põllumajandustootmise mudelit?
8) Mida annab miinimumpalga tõstmine? Liigne tõstmine toob ju kaasa lihtsalt inflatsiooni ega paranda kellegi olukorda.
9) Mis on pealinnaregiooni eesmärk? Kas ka teiste omavalitsuste (nt Tartu lähiümbrus) peaks midagi sarnast tegema?
10) Kuidas pannakse kliinikud efektiivsemalt tööle?
11) Mis plaanid on teaduse rahastamisega?
12) Mis erakonnaga minnakse koalitsiooni?
Palun võimalikult ausaid, lühidaid ja vähedemagoogilisi vastuseid :)
Tere
KustutaTänan väga, et tunnete huvi Eesti Vabaerakonna vastu. Püüan vastata Teie küsimustele nii hästi kui oskan.
1. Põhiliseks väljarände probleemiks on madalad palgad. Seetõttu näeme ühe migratsiooni pidurina tulumaksuvaba miinimumi ja miinimumpalga tõstmist. Samaaegselt tõstaksime tulumaksu (kuni 25%-ni), kuid tulumaks ise jääb ühetaoliseks. Astmelist tulumaksu me ei poolda.
2. Mis puudutab põhi-ja gümnaasiumiharidust, siis üks mõtteid on olnud tasuta huvihariduse võimaldamine noortele. Samuti mis puudutab haridust ja teadust, siis soovime suurendada teaduse baasrahastust ning vähendada projektipõhisust, et vähendada ebatervet ja ebamõistliku konkurentsi teadlaste ja ülikoolide vahel. Eduni viib koostöö. Mis puudutab gümnasistide ja üliõpilaste ületootmist, siis kahjuks või õnneks on see iselahenev probleem tingituna madalast iibest. Võib veel mainida, et vähemasti alghariduse tasandil toetame kodulähedast kooli.
3. Kaitsekulutusi peab suurendama, sest sõdurid ja piirivalve tahavad palka ja mitte kõige kehvemat. Tehnika muutub järjest kallimaks, samuti väljaõppe ja lõpuks meie armas idanaaber, kellest ei saa üle ega ümber mistahes julgeoleku debatis. Kaitsekulutuste suurendamine on oluline ka siseriiklikult sisejulgeoleku tagamise seisukohad, nt. looduskatastroofide järgselt kaitseväe kaasamine tagajärgede likvideerimiseks.
4. Mina isiklikult olen kooseluseaduse vastu, samuti mitmed inimesed erakonnast veel. Samas on ka liikmeid, kes on neutraalsel (mitte toetaval) seisukohal. Leiame, et pere on mees, naine ja lapsed, punkt.
5. See tähedab, et kui praegu läheb 13% palgast (sotsiaalmaksu osast) täielikult haigekassale, siis tulevikus on see number 8% ja inimese enda isikliku kindlustusfondi läheb 5%. Nii lähevad inimese enda maksud enda ravimiseks. Kui ravida pole vaja, on võimalik seda raha ka muuks otstarbeks kasutada, inimese enda vaba voli. See tähendabki iseotsustamist. Ühesõnaga solidaarne kindlustus asendub solidaarse ja isikustatud ravikindlustusega.
6. Ei ja ja. Näiteks lapsetoetus ei sõltu kuidagi perekonna sissetulekust, seda saab nii 350 € teeniv inimene kui ka 3500 € teeniv inimene. Vajaduspõhisus tähendab seda, et mitte kõigile võrdselt, vaid vaadatakse kellel tõesti vaja. See võimaldab teotussummasid tõsta toetussummade vääriliseks. (Loodan, et mõistsin õigesti sotsiaalabi mõistet siin kontekstis)
7. Sellele küsimusele oskaks paremini
vastata need erakonna liikmed, kes on paremini kursis majandusalase seadusandlusega. Lihtsalt seletades on mõte lõdvendada seadusandlust ühistulisele majandusele, et oleks võimalik luua lihtsamalt hoiuühistuid, energiaühistuid jne. Samuti võiks siia alla minna põllumajanduse ja maal elamise parem toetamine. Peretalud ja põllumajandus on eelkõige seotud maal elamisega, me ei soovi, et maakohad tühjaks jääks.
8. Liigne tõstmine toob tõesti probleeme, liskas inflatsioonile ka koondamised, mis tegelikult veel halvem. Seetõttu tulebki miinimumpalka tõsta mõistlikult. Mida annab miinimumpalk on eelkõige väljarände vähenemine, kasvanud heaolutunne ja õnnelikumad inimesed. Meie lubadused miinimumpalga ja tulumaksuvaba miinimumi osas on võrreldes teiste erakondadega isegi ehk konservatiivsed.
9. Pealinna seaduse eesmärk on esiteks saada lahti "väikesest diktatuurist" Tallinnas ja teiseks anda väiksematele omavalitsustele, nt Nõmme ja Pirita ka reaalne sõnaõigus ja otsustusvõime linnavalitsues.
10. Siinkohal annaksid parima vastuse meie erakonnas olevad arstid. omalt poolt võin öelda, et näiteks üks osa efektiivsusest on ravijärjekordade lühendamine. teine asi on tasuliste arstiaegade protsentuaalne vähendamine, sest niikui nii neid eriti ei kasutata.
Kui Teil on veel küsimusi, võite julgesti küsida.
11. Plaan on teaduse rahastamise suurendamine ning projektipõhisuse vähendamine. Baasrahastuse osakaal peab rahastamises tõusma.
Kustuta12. Oletades, et tekib võimalus minna koalitsiooni, siis ma arvan, et võimalused on lahti kõikidel erakondadele, kes meie vaateid jagavad. Kindlasti ei läheks me koalitsiooni E. Savisaare juhitud Keskerakonnaga. Tõenäosus on IRL ja SDE suunas, kuna RE on väga tugevalt vastu tulumaksu tõstmisele (ja ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmisele). Samuti on lahkarvamusi ettevõte tulumaksu osas, kooseluseaduse osas ja teistes küsimustes, kus konsensust saavutada väga keeruline. Ühtegi põhjapanevat lubadust ma siiski erakonna nimel anda ei sooviks, tõde selgub 1. märtsil.
Tere, Varje!
VastaKustutaLisan Taavi toodud vastustele:
7. Pisut laiemalt sellest, kuidas linnastumist pidurdada ja elu väljaspool Tallinna ja Tartut parandada, elavdada.
a) omavalitsused saavad praegu enda haldusalast kogutud maksudest 11,8%. Ülejäänu läheb keskvõimule, kes siis oma parema tahtmise järgi seda raha kasutavad täna määratlemata viisil. Vabaerakond jätab senise 11,8% asemel omavalitsuse käsutusse 33,3%. Ülejäänud 66,6% liigub keskvalitsuse tasandusfondi, mille abil tänased vaesemad omavalitsused saavad toetusi vastavalt enda toimetulekuvõimele. Ühtlasi saab omavalitsus otsustada, milliseid (täna kasutult seisvaid) maatükke ja hooneid anda tasuta kasutamiseks sündivatele ettevõtetele ja maale kolivatele peredele. Tasuta kasutamise leping kehtib 10a, misjärel sõlmitakse omavalitsuse ja kasutaja vaheline uus leping, mis määrab, kas hoone või maatüki väljaostuhinna või senise lepingu jätkamise.
b) Omavalitsus määrab kolmandiku osas oma halfusalas tegutsevate ettevõtete tulumaksumäära. See annab omavalitsusele võime ettevõtlust arendada ja laekuv maksutulu jääb infrastuktuuri arenguks (teed, elektriliinid, andmeside jmt) ja/või sotsiaalseteks meetmeteks (lasteaiad, koolid, pensionärid). Nii tekib omavalitsusel motivatsioon meelitada enda juurde ettevõtlust või soodustada selle sündi.
c) Senine FIE staatus muutb põhjalikult. Kuni käibeni 16 000€ aastas, ei oma FIE aruande- ega ettemaksukohustust riigimaksude osas. Riigimaksud moodustavad lihtsa kogupaketi, mida saame nimetada nt litsentsitasuks. Litsentsitasu katab elementaarsed (solidaarsed) sotsmaksud ja tulumaksu. Litsentsitasu suurusjärk on 120€ kuus. Kirjeldatud pakett võiks sobida perefirmadele, sh põllumajandusega tegelevatele maaperedele. Alates käibest 16 000€ aastas, tekib perefirmal loomulik vajadus asutada OÜ, sest siis saab kuludesse kanda makstud käibemaksud.
Pisut ka punktist 8. Kehtiv miinimumpalk on nn ankurnumbriks paljudele kontsernidele. Kaugel kontserni peakorteris vaadatakse Eesti maksuseadust ja otsustatakse, et nt poemüüja saab 1,1 x miinimumpalga. Kuna Eestis on täna võimsateks tööandjateks väliskontsernid (pea kogu jaekaubandus- toidukaup, tarbekaup, kütused, apteegikaubad ja pangad jne), määravad kontsernid sisuliselt Eesti palgataseme. Kui pisut triviaalsemalt väljenduda, siis meil ongi vaja riigisisest "inflatsiooni", et palgad kuludele järgi tuleksid. Hinnad ise ei saa Euroliidu tingimustes kasvada rohkem ,kui naabrite hinnatasemeni. Tänane hinnatase on juba naabrite tasemel, st klassikalist "päris" inflatsiooni ei saa toimuda. Säärane väike sundkäik annab uue "ankurnumbri", st mõjutab kõigi palkade tõusu. Nimetagem seda siis palgainflatsiooniks, mis omakorda toob käibele rohkem vaba raha, elavadab kohalikku majanduselu ja vähendab oluliselt vaesust. Senine kord, kus osalise tööajaga töötaja eest pidi maksma kõik miinimumpalga alusel arvestatud maksud, kaob. Kogu maksupoliitika muutub tunnipõhiseks, mis vabastab tulude deklareerimisel maksude ümberarvutamise vajaduse ja võimaldab töökohtadel, kus ei ole võimalik täistööajaga inimesi rakendada viisil, mis lubaks maksta uut miinimumpalka, pakkuda tööd osalise tööajaga. See omakorda lahendaks mitu tänast probleemi seoses pensionäride, üksikvanemate, puudega inimeste jne tööhõivega.
VastaKustutaKui tööandja vajab siiski täistööajaga töötajat ja ei suuda selle eest tasuda üle näljapiiri olevat palka, peab see tööandja oma äri paraku ümber korraldama.
Täiendan ka punkti nr 5. Nii ravikindlustus kui pensionikindlustus on täna kõige suuremad tööjõumaksud. Võrdlus naabermaade vastava teenuse eest samalt palgatasemelt makstud summade ja saadava ravi- või pensioniteenustega näitab, et süsteemis on palju õhku sees ja raha ei kasutata otstarbekalt. Vabaerakonna ülesanne on muuta mõlemad nimetatud maksud kolmandiku ulatuses isikustatud maksudeks, mis toimivad kui kogumiskindlustusfondid. Täna laekuvad kõik needk ogutud maksud anonüümse rahana suurde katlasse, mille sisust ei ole kee´´llelgi head ülevaadet ja mille eesmärgipärast kasutamist tegelikult ei kontrollita. Vabaerakonna plaani järgi saab maksja ise otsustada, milline fond tema ravi ja pensionikindlustuseks on sobivaim. Kuna kaotame piirangud ühistulistele pankadele ja kindlustusettevõtetele (täna on neil võrreldes välispankadega tegutsemine olulisel määral piiratud), annaks mina oma kindlustuse kodumaisel kapitalil ja minu, kui ühitu liikme kontrolli alla olevatele omamaistele peagi sündivatele ühistupankadele ja kindlustusseltsidele. Muuseas, Eesti oli enne II maailmasõda ühistulise ettevõtluse esirinnas. Meiega koos alustanud põhjamaades valitsevad vastavate valdkondade turgu siiani just ühistu-ettevõtted või neist alguse saanud ettevõtted. Noodsamad paljukirutud välispangadki viivad meie turult oma omanikele maksimaalse kasumi, sest see on nende ettevõtete või ühistute püha kohus oma liikmete/omanike ees ja pahaks ei tohi seda panna mitte neile vaid meie seadusandjale, kes on säärase olukorra tekitanud.
Parimate soovidega,
Tõnu Teeveer
tonu.teeveer@vabaerakond.ee
Tänan põhjalikke vastuste eest. Viimase aja meediat jälgides olen aru saanud, et Vabaerakond siiski täielikult samasooliste kooselu vastu pole? MInu arust see pole üldse valimiste põhiteema, aga soovin siiski häälega toetada vabameelset ja mitte vihast kannustatud erakonda.
VastaKustutaMõni küsimus veel:
1) Kas Vabaerakond on pigem vasak- või parempoolne?
2) Milline on suhtumine GMO-sse?
3) Kas toetate USA vägede viibimist Eesti pinnal ja eestalste saatmist Iraaki jne?
4) Mis on plaanis lõimumise valdkonnas?
5) Kui saate Riigikogus alla 10 koha, kas suudate siiski mingisuguse panuse anda?
Tere
KustutaMis puudutab Kooseluseaduse küsimust, siis meie erakonnas on nii liikmeid, kes on sellele vastu, kui ka liikmeid, kes sellele kätt ette ei pane. Kui ma väljendan oma isikliku seisukohta, siis mina KESi ei poolda. Samas ei ole mul mingisugust viha ega vaenu LGBT kogukonna liikmete vastu, Lihtsalt kuulun nende inimeste hulka, kes austavad perekonna mõiste traditsiooni. Samasooliste ühisvaralisi ja teisi sarnaseid probleeme on vaja lahendada, kuid pigem võlaõigusseaduse ja teiste vastavate aktide korrigeerimisega, mitte KESi vastuvõtmisega.
Proovides vastata Teie küsimustele, siis:
1. Vabaerakonna kõige parem liigitus on ehk parem-tsentristlik.
2. ametliku seisukohta gMOde suhtes pole Vabaerakond võtnud. Arvestades seda, millise protsendi moodustab põllumajandus Eesti SKPst, arvan, et ei ole vaja karta GMOde Eestisse levikut. Lisaks võib Eesti talupidajat siiski suhteliselt konservatiivseks nimetada.
3. Toetame USA vägede viibimist Eestis, kuid eestlaste välismisioonidele saatmise üle ei rõõmusta meist vast keegi. (Samas on vaja teenet teene vastu, muidu hiljem ei aidata) Kuigi USA väed on täiendav kulu riigieelarvele, on praeguses ELi julgeolekuolukorras tarvis Eestile täiendavaid garantiisi, paraku vaid USA suudab neid pakkuda.
4. Suurendada Eesti keele õpet venekeelsetes põhikoolides ja gümnaasiumites, tasuta keeleõppe kursused vanematele jne. Keelebarjäärist üle saamine on esimene samm muudest muredest üle saamisele. Mitmed praegused mured saavad alguse erinevatest inforuumidest ja suutmatusest tööturul vaid ühe keelega hakkama saada.
5. Suudame olla pildis ka viie kandidaadiga. Kümne liikmega tekib võimalus juba koalitsiooni saada. Panus mingisugune tekib igal juhul.