Artikkel, mida ei avaldatud

Mustamäe vapp

Jaanuari alguses saatsin ma Mustamäe kohaliku lehte (Mustamäe Leht) arvamusartikli, mis kahjuks ei näinud avaldamist ei 15.01 ega ka mitte 01.02 lehes. Mõneti on see kummaline, sest tegemist oli üsna tagasihoidliku ja lihtsa arvamusega, mis puudutab kohaliku elu. Et ma olen inimene, kes ei soovi lõputult oodata, siis panen selle arvamusartikli üles siia, omaenda blogisse. Siis saab juba igaüks ise otsustada kas tegemist asjaliku ja vajaliku arvamusega või mitte. 

P.S Peatoimetaja oli viisakas ja soovitas mul ajalehes "Pealinn" õnne proovida, aga peale mõningast kaalumist otsustasin mitte hakkata proovima. Kui juba linnaosas ei lähe antud artikkel läbi, siis vaevalt, et ülelinnalises leheski.

Ärme ehita Mustamäed liiga täis

Antud arvamust motiveerimis mind kirjutama ajalehes „Pealinn“ nähtud artikkel „Mustamäe linnaosa valitsuse asukohale plaanitakse mahukat uusehitist“, mis ilmus 06.12.2016. Artiklis mainiti et praeguse Mustamäe linnaosa valitsuse hoone asemel soovitakse tulevikus rajada elu- ja ärihooned, eluhoone tuleks esialgsete plaanide kohaselt 15-korruseline (Viimane info pärineb FB grupist Mustamäe elanike teated).

Kuigi uute elupindade rajamine iseenesest on igati tervitatav, siis muret teeb maht ja tihedus millega uusi elupindasid Mustamäele rajatakse. Heaks näiteks siin on Sipelgapesa elurajoon, mis koosneb 8-korruselistest majadest ning kus majad on ehitatud teineteisele väga lähestikku. Kuigi maitseid ja suhtumisi on erinevaid, siis julgeks väita, et nii suur asutustihedus ei ole hea, kasvõi privaatsuse seisukohast. Ei ole väga tore, kui kõrvalmaja elanik saab sinu aknast sisse vaadata. Lisaks toob väga suur elanike tihedus endaga kaasa ka teisi probleeme, näiteks parkimine ning ümbritsevate tänavate ja teede liikluskoormus, õhusaaste, varjatud päiksevalgus, müra jne.

Sellest lähtuvalt võiks uutele planeeringutele lube andes mõelda sellele, kuidas see mõjutab ümbritsevat keskkonda ja eluolu ning vaadata, et väikesele alale ei satuks elama koos liiga palju inimesi. Pigem tuleks vaadata, et inimesi rohkem hajutada. Võimalusi selleks on, sest näiteks endise Kadaka aiandi juures on vaba territooriumi küll, kuhu saaks vajadusel plaanida uusi elumaju. Lisaks tuleks planeeringutes ette näha rohkem rohealasid ja kõrghaljastust võrreldes senisega.

Eelnevale tuginedes ei soovitaks ma endise (hetkel praeguse) LOV maja asemel teha elumaja, vaid pigem luua ühiskondliku kasutusega hoone. Näiteks noorte huvikeskus. Nõmmel on Nurme tänava noortemaja ja Kristiines Kullo, miks ei võiks olla suurel ja uhkel linnaosal, nagu seda on Mustamäe, eraldi huvikeskust. Teine võimalus on luua selline asutus endise 37. keskkooli majja, mis minu teadmiste kohaselt hetkel tühjana seisab. Tõsi, sellise plaani teostamine eeldab mõlemal juhul tõsiseid renoveerimis ja/või rekonstrueerimistöid, kuid asi on seda väärt, sest noortesse investeerides investeerime me tulevikku.