Progress, või siis mitte?

CAF tramm
Allikas: DELFI

Olles inimene, kes tunneb huvi nii tehnika, transpordi kui keskkonna-sõbralike tehnoloogiate vastu, loen tihti huviga selle valdkonna uudiseid ja artikleid. Tänagi juhtus mulle silme alla üks selline. Nimelt artikkel, mis räägib uutest Tallinna trammidest. 

Mureks see, et kuigi tegemist uute trammidega, mis toodetud EL-is (Hispaanias), on ometi nendega palju muret ning nad kipuvad tihti rikkis olema. Põhjuseid ma siinkohal kommenteerida ei oska, sest tänu DELFI "toredale" majandusmudelile näeb tavaline netikasutaja vaid paari esimest lõiku.

Selliseid uudiseid on kahju lugeda, sest kui teoorias peaks olema uutest trammidest palju abi ja nad peaksid olema töökindlamad kui teised Tallinna trammid, mis toodetud kolm aastakümmet tagasi riigis, mida täna isegi ei eksisteeri (Tatra KT4, Tšehhoslovakia), siis reaalsuses kipub hoopis vana raud (mitte segi ajada mõistega vanaraud) olema see, mis viib inimesed kindlamalt punktist A punkti B. Muuseas, ka Tallinna vanad trammid läbivad tasapisi uuenduskuuri ning lähiajal peaks esimesed tõsise remondi läbinud trammid Tallinna jõudma.

Kahju kui peab pettuma, kui see (uute trammide headus) nii ei ole, tahaks ju loota, et uus on parem kui vana. Lisaks on uute trammide puhul mureks ka müra, mitte detsibellide tõttu, aga kõrgema sagedusega hääle tõttu, mille tõttu nad näiliselt mürarikkamad on. Samas, kui nad parasjagu tehnilise rikkega ei seisa, on tegemist päris heade trammidega. Nad on ruumikamad kui vanad, talvel palju soojemad ning ratastooli ja lapsevankritega inimestele on nad palju mugavamad.

Siiski tekib mõte, kas mitte Stadleri (firma, kellelt pärit meie "porgandid") tramme poleks omal ajal pidanud CAF-idele eelistama. Kel mälu korras, mäletab, et ka Stadleri trammid olid üheks valikuks omal ajal. Minevikku aga paraku muuta ei saa, küll aga saab sellest õppida. Üks asi, mida kõrva taha panna, on see, kuidas teha hankeid. Mitte ainult selle hanke puhul pole tulnud õppetund, et odavaim lahendus pole parim. Hange peab keskenduma ikka kvaliteedile ja õpptulemusele, kogu elutsükli kulutustele.

Lisaks, kui on mingi jupp, mis pidevalt katki läheb, siis kas poleks mõteks käskida tehast arendada uus töökindlam jupp, selle asemel, et seda pidevalt välja vahetada. Garantii, muuseas, lõpeb ühel hetkel ja mingi hetk peame hakkama omade kulude ja kirjadega neid detaile vahetama. Trammi jupid pole aga odavad.

Tulles aga pealkirjas püstitatud küsimuse juurde, siis uute trammide tulek on kindlasti progress. Küll aga ei ole progress see, kui nad tihti rikki lähevad ja mingil hetkel selletõttu trammiliikluse teenindamine kannatab. Seega jääb vaid loota, et töökindluse osas mingil hetkel edusamme tehakse ja suuri probleeme esineb tulevikus vähem.

P.S Olen ise juhtumisi ühe uue trammi, nr. 515 "Koidula" ristiisa. Isegi TLT-st tänutäheks saadud termokruus on selle eest ette näidata.

Elektriraudtee uued rongid on mõnusad

Uued Stadler Flirt rongid on ilusad ja hakkavad kaugelt silma.
Foto: EPL

Kuna täna õhtupoolikul oli mul piisavalt vaba aega, otsustasin ära proovida Elektriraudtee uued Stadler Flirt rongid. Tahtsin omal nahal kogeda kas need on tõesti nii head nagu räägitakse.

Alustasin sellest, et ostsin I tsooni soodus-päevapileti, et kokku hoida raha. Päevapiletiga saab sõita nii palju kui süda lustib, seega kui kellelgi on plaan niisama lõbusõite raudteel teha, siis päevapilet on minu kindel soovitus. Väljaminekuks kujunes siis 1.78 €. Nagu hiljem selgus oli investeering seda kuhjaga väärt.

Esimese sõidu tegin ma 17:55 Balti jaamast väljunud Paldiski rongiga. Enne rongi sisenemist vaatasin seda lähemalt ka väljaspoolt. Seda seepärast, et see oli mul esimene kord näha uut rongi nii lähedalt. Lühidalt emotsiooni kokku võttes ütleks, et lähedalt näeb välja sama hea kui kaugelt vaadatuna või piltidelt. Seejärel katsetasin sisenemist. Kõik on nii nagu meedias juba korduvalt kirjeldatud. Vajutades ustel keskel asuvat rohelise sõõri sees olevat nuppu avanevad uksed nagu tellimise peale. Muuseas, nupp toimib ainult siis, kui rong on täielikult peatunud. Ohutusele on seega tähelepanu pööratud. Nimetatud faktist sain teadlikuks jälgides teiste inimeste käitumist sõidu ajal.

Rongi sisenedes positiivsed muljed jätkusid. Rong on seest avar ja kena. Istmeid on piisavalt ning neil on küllaldaselt ruumi ka siis  kui kõik kohad reas on hõivatud. Samuti on istmed mugavad, pehmed ning pakuvad tuge ka peale, seega ei tohiks ka pikem sõit väsitada. Vaguni otstes olevate istmete juures on ka lauakesed koos prügikastide ja laadimispistikutega sülearvutite tarbeks.

Erinevalt vanadest rongidest on uutes ruumi ka jalgratastele. Teoreetiliselt mahub ära 4-6 jalgratast. Kuna aga jalgrataste ala on ühine beebikärude ja ratastooli alaga siis päris rattamatkale ma uute rongidega siiski minna ei soovitaks. Kui just inimestel ei ole midagi selle vastu, et nad terve sõidu seisavad uste juures ratastega. Seal on ruumi piisavalt ja teistele ette ei tohiks jääda. Kui juba uksi mainida, siis uste avamise nupud on ka seespool. Seega rongijuht enam üldse uste avamisega ei tegele. Lisaks on iga ukse juures suur värviline ekraan, millel näidatud hetke kellaaeg, kuupäev, õhutemperatuur, liininumber, marsruut ja rongi hetke kiirus. Samuti on ekraanidel välja toodud kolm järgnevat peatust ning lõpp-peatus ning nendest väljumise ajad. Seega on ekraanid informatiivsed ning põnevad sõidu ajal jälgida.

Õnnestus ära näha ka WC, kuid kahjuks alles kolmandal sõidul, kuna kahes esimeses rongis olid WC-d mingil põhjusel suletud. Kui ma teise sõidu ajal küsisin teenindajalt miks WC-d on lukus, sain aru tema jutust nii, et avatakse vaid linnast väljas. Kuid võib-olla kuulsin või mõistsin teda valesti, sest kolmanda sõidu ajal pääsesin WC-d nägema linna piires. WC ise on suur ja avar ning sisaldab lisaks potile ja kätepesuvõimalusele ka mähkimislauda.

Rääkides sõidust endast, siis uued rongid on seest väga vaiksed. Paljud kurdavad küll uute rongide valjude signaalide üle, kuid seespool olles ei pannud ma seda õieti tähelegi. Ju siis on heliisolatsioon nii hea Samuti on sõit sujuv ja rongid on väga hea kiirendusega, c.a 100 m hoovõtust piisab, et saavutada kiirus 30+ km/h. Paraku ei saa uued rongid täisvõimsusega sõita, kuna tingituna remondiga seonduvatest graafikutest ei saa osad väljumised arendada suuremat kiirust kui 40 km/h, millest on tuliselt kahju. Kui uued rongid saaks kasutada täisvõimsust, alles siis selguks kui palju kiiremad nad saavad võrreldes vanade rongidega olema.
Lisaks mainiks veel ühe, mitte küll sõiduga seonduva fakti. Uutel rongidel on suurepärane konditsioneer. Lausa nii hea, et kui väljas on palav, siis rongis sees hakkas isegi kergelt jahe.

Nii nagu ehk varasemast jutust selgub, siis kokku tegin kolm sõitu, kaks Tallinn-Pääsküla otsa ja ühe Pääsküla-Tallinn otsa. Oleks ehk rohkemgi sõitnud, kuid aeg on kallis ressurss. Kuid kindlasti on uute rongide näol tegemist sõidukitega, millega sõidaks veel ja veel ja veel. Sellega nõustus ka üks inimene, kellega rongis jutuotsa peale sain ja kes mainis, et uute rongidega sõida kasvõi fun`i pärast.

Tahaks loota, et inimesed võtavad uued rongid omaks ja hoiaks neid ning sel kolmapäeval juhtunud nõme indsitent, kus Rahumäe viaduktilt visati uue rongi esiaknasse kivi, jääks üksikuks sündmuseks. Samuti loodan, et graffitikunstnikud ei vali uusi ronge oma lõuendiks nagu on juhtunud Edelaraudtee rongidega. Mõnevõrra on see oht küll väiksem, kuna Elektriraudtee depool on traataed ümber, kuid nagu teada leiab iga loll võimaluse kui tahab.

Lõpetuseks ütleksin, et uute rongidega jäin väga rahule ja võimalusel plaanin neid veel kasutada. Kui tehtaks veel mõned pisimuudatused graafikutes ja remondiga lõpuks ühele poole saadaks, oleks lausa 5+.

Raudteel 176 km/h

Üks mitmest liinile tulevast Stadler Flirt rongidest

Mõnda aega tagasi sooritati peagi liinile tulevate Stadler Flirt rongidega tippkiirus katseid. Allikate andmetel oli katsetamise kuupäevaks 26.04.2013. Katsed sooritati nii nelja vaguniga elektrirongiga  kui ka kahe vaguniga diiselrongiga. Kiiruseks saadi 176 km/h. Nii kiiresti pole rongid varem Eesti raudteedel kunagi liikunud. Seega on see omaette märgiline sündmus Eesti raudteeliikluse ajaloos.

Miks 176 km/h?
Paljudel inimestel võib tekkida küsimus, miks just selline kiirus. Miks mitte 170 km7h või 180 km/h? Vastus seisneb katsemetoodikas. Nimelt näeb rongi tippkiiruskatse ette kiirendamist tehnilises passis ettenähtud kiiruseni pluss kümme protsenti. Antud juhul siis 160+16=176 km/h.
Seda kõike loomulikult selleks, et veenduda rongi ohutuses suurtel kiirustel. Katsed möödusid edukalt.
Link diiselrongi tippkiiruskatse videole on siin: http://www.youtube.com/watch?v=kHZGvh9ibbM

Kas 160 km/h hakkab olema igapäevane kiirus?
Paraku mitte. Kuigi rong võimaldaks sõitmist 160 km/h igapäevaselt, jääb piiranguks siiski 120 km/h. Seda seetõttu, et nii palju kui mina kursis teemaga olen, siis peab 160 km/h jaoks olema raudtee olema kogu pikkuses ümbritsetud taraga. Lisaks sellele peaks olema kõik raudteeülesõidud mitmetasandilised. Parandagu mind keegi kui oskab. Taolised ümberehitused aga nõuavad selliseid ressursse mida riigil paraku võtta ei ole. Siiski, vähemalt rongide poolest on varu olemas ning tulevikus võib olukord paraneda.

Aga mis siis paremaks muutub?
Kuna ka praegused rongid on võimelised arendama kiirust 120 km/h, siis võib tekkida küsimus, et mis muutub paremaks. Tegelikult päris palju. Jah, tippkiirus jääb samaks, kuid kiirenduse ja pidurduse osas on edasminek üüratu. Tänu sellele paraneb oluliselt keskmine kiirus. Vaatamata suurele arvule peatustele jõuab rong kiiresti jaamast jaama kuna saab hästi kohalt minema ja hästi pidama enne jaama. Võrdluseks nii palju, et uus Tallinn-Tartu rong peaks läbima vahemaa täpselt kahe tunniga, samas kui praeguse rongi sõiduajaks on kaks tundi ja neliteist minutit ja sedagi kiirrongi korral [1] Narva ja Valga suunal saab ajavõit olema veel suurem.

[1] http://www.edel.ee/images/uploads/file/Reisivedu/soidupl_dets_2012_tallinn.pdf

P.S Neile, kellele raudtee südamelähedasem, leiavad veel mõned minu raudteealased postitused sit:
http://taavisimson.blogspot.com/2012/07/mis-saab-vanadest-rongidest.html
http://taavisimson.blogspot.com/2012/01/raudteeliilusest-eestis.html