"Rakett 69" IV hooaeg on alanud

Saatesarja "Rakett 69" logo

Täna õhtul kell 19:35 võis näha ETV ekraanil populaarteadusliku saatesarja "Rakett 69" uue hooaja esimest osa. Tänavune hooaeg on sarjale juba neljas. Pärast nähtud võin öelda, et oli tore ning võimalusel püüan vaadata ka teisi osasi ning soovitan ka teistel noortel seda teha.

Tõtt-öelda on peamine põhjus, miks ma seda sarja vaatan see, et II hooajal olin ka ise saates osaline, kuigi nii kaugele ei jõudnud nagu ise soovinuks. Mis sa teed, C`est la vie. Teistel noortel soovitan aga vaadata seda sarja seetõttu, et ehk leitakse endaski siis see teaduspisik ja seiklusvaim ülesse ning minnakse vähemalt saatesse kandideerima. Uskuge mind, kogemus on seda väärt.

Aga saatest endast ka. Sellel aastal on muudetud kandideerimise formaati. Kui eelnevatel aastatel pidi iga õpilane või tudeng, kes kandideerib saatesse, tegema väikese ettekande või katse, siis see aasta oli kõigile etteantud neli ülesannet, mis tuli lahendada täpsuse ja kiiruse peale. Minu hinnangul vägagi tervitatav muudatus, kuna võimaldab paremini kandidaate võrrelda ja muudab konkureerimise võrdsemaks.

Saatesse pääsenuid vaadates jäi mind painama ainult üks asi. Kõik olid küll vahvad ja toredad noored, kuid 11 osalejat 15-st oli Tartust. Mitte, et see iseenesest halb oleks, kuid tuleks vältida olukorda, kus üks üleriigiline konkurss muutub ühe linna siseasjaks, nii võib mõjutatud saada saate populaarsus. Kindlasti aga ei ole see tegijate eesmärk. Kas tõesti ei olnud siis Tallinna ja teiste linnade noored huvitatud? Ei tahaks uskuda. Ju siis oli nii, et Tartust tuli kokku nii palju tublisi noori, et sealt koorusid välja ka osalised. Kuigi asi võib jääda ka pisut reklaami taha. Vähemalt mina ei näinud TTÜ peal ühtegi postrit, mis kutsuks tudengeid sinna sinna saatesse, ometi on minu ülikoolis palju talendikaid säravaid isiksusi, kes sinna saatesse sobiks.

Igal juhul hoian ma saates osalejatele ja kohtunikele pöialt ning jään huviga ootama põnevaid katseid, eksperimente ja äpardusi. (Teaduses nendeta ei saa)

Edasi-edasi, teadustaevasse.

Huvitavat lugemist tehnikasõbrale

"Unistuste (unustuste) autod" kaanepilt.
Allikas: Rahva Raamat

Selle aasta jõulude ajal avastasin ma enda kingikotist ühe väga toreda raamatu. "Unistuste (unustuste) autod" on raamat, mis räägib Nõukogude Liidu sõiduautotööstuse ajaloost. (Veoautod ja bussid on nii mahukas teema, et vajab omaette raamatut) Raamatu autoriks on ajakirja "Tehnikamaailm" peatoimetaja Tõnu Ojala.

Kuigi ma olen raamatu lugemisega alles algus, siis võin julgelt öelda, et see meeldib mulle väga. Esiteks seetõttu, et raamat on kirjutatud lihtsas keeles ja haaraval viisil, nii saab selle raamatu lugemisest mõnu tunda ka inimene, kes ei puutu iga päev tehnikakirjandusega kokku.
Teiseks on raamatus palju väga häid pilte ja illustratsioone, seega tekib suurepärane ettekujutus milline miski auto oli.

Kuigi mul on kodus palju auto- ja autoajalooalaseid raamatuid, siis on seda raamatut ikkagi huvitav lugeda, sest vähemalt minu teada pole varem ilmunud ühtegi eestikeelset raamatut, mis oleks pühendatud NL-i autotööstusele. Lisaks huvitavatele faktidele ja aastaarvudele on raamatus ka omajagu statistikat välja toodud, mis annab hea pildi asjade seisust võrreldes teiste riikidega toonasel ajal.

Vaadates allikate arvu ning seda kust ja kelle käest andmed on kogutud, siis tuleb autori ees müts maha võtta. Sellise raamatu kirjutamine pole olnud lihtne, arvestades veel seda, et seda on tulnud teha põhitöö kõrvalt. Igatahes on äärmiselt tore ja tänuväärne, et selline raamat on ilmunud, jääb vaid loota, et tulevikus ilmub veel teisigi emakeelseid auto(ajaloo)raamatuid.