Kelle asi on palju keegi teenib

´Pilt viidatud DELFI artiklist
Allikas: DELFI

Oma tänast lühidat ja lihtsat pühapäevast blogipostitust inspireeris mind kirjutama eile DELFI-s ilmunud Janek Mäggi artikkel [1]

Lühidalt öeldes oli artikli sisuks, et praegu saab president Kersti Kaljulaid lisaks presidendi ametipalgale ka toetust Euroopa kontrollikojast 12 000 € eest kuus ning inimesed ei pruugi pidada seda õigeks.

Tõesti, mõned ei pruugi pidada seda õigeks või õiglaseks, kuid samas ei ole eriti mõistlik tuhnida teiste rahakotis ning uurida ja puurida palju keegi teenib. Üldjuhul on inimesed oma sissetuleku raske tööga välja teeninud ning on põhjused, miks nende sissetulek on suurem kui teistel. Olgu siis selleks suurem vastutus, parem haridus või lihtsalt kõrge ühiskondlik positsioon.

Presidenti, ega ka mitte valitsuse ega Riigikogu liikmeid ei peaks kritiseerima selle põhjal palju nad teenivad (kuluhüvitised on muidugi eraldi teema), vaid selle põhjal mida nad on teinud hästi ja mida halvasti. Kuna nimetatud isikute esmane roll on riigi heaolu eest seismine, siis ainus kriitika, mis on õigustatud, on eelkõige nende igapäevase töö suhtes.

Ütlen ausalt, et mind ei häiri, et osad inimesed teenivad minust kordades rohkem, seni kuni nad teevad oma tööd hästi ja pühendumusega. Muidugi ei saa ma eitada, et minagi mõnikord tunnen, et keegi saab ebaõiglast tasu. Selline arvamus võib olla teatud määral õigustatud, aga selles on ka omajagu subjektiivsust.

Lõpetuseks. Ärge muretsege palju teenib inimene teie kõrval, mõelge parem sellele, mida teha selleks, et omaenda sissetulekut ja elujärge parandada.

[1] http://epl.delfi.ee/news/arvamus/janek-maggi-12-000-eurosest-toetusest-kaljulaidi-karjaar-on-omane-esimese-polve-monarhile?id=77056868

Arvamusliidriks 140 tähemärgiga?

Twitteri logo

Twitter on üks omamoodi leiutis. Sa võid postitada mida iganes, seni kuni see jääb 140 tähemärgi sisse. Minule, kes on harjunud kirjutama pikalt ja põhjalikult, on see kummaline piirang. Ometi on Twitteril üle maailma miljoneid kasutajaid ning see on üsna populaarne rakendus.

Siiski olen tähele pannud, et Twitteril on ka omad võlud. Twitteri säuts on asjakohane, kui lugemiseks ja süübimiseks pole pikalt aega, kuid tähtis sõnum on vaja kiirelt ja konkreetselt edastada. Seetõttu on Twitteri säutsud suurepäraseks vaatajate arvamuse edastamise viisiks teleekraanil.

Seda on märganud ka ETV saadete tegijad, kes on võimaldanud telepublikul oma mõtteid "Foorumi" ja "Suud Puhtaks" saadetes edastada just Twitteri säutsude abil. Ka ma ise olen seda võimalust aeg-ajalt kasutanud ja säutsunud. Kuigi mõnikord tahaks, et saaks öelda midagi pikemalt. Tervikliku mõtet on kuradima raske 140 tähemärgi sisse mahutada. Samas, kui ma näen, kui kiirelt säutsud teleekraanilt läbi käivad, siis ega inimesed vist pikemaid lauseid lugeda ei jõuaks ega viitsiks ka. Infoühiskonna viga, inimeesd muutuvad laisemaks ja kärsitumaks.

Kuid Twitteri plusspooled ei tule välja mitte ainult teleekraanil, vaid ka mujal. Kuna Twitteri säutsud on üsna lühidad ja kiiresti hoomatavad, siis on selle (kui info edastuse viisi) avastanud enda jaoks ka poliitikud, kes enda koostatud välkmõtteid ja teravusi selle kaudu edastavad. Meedia ja fännid aga korjavad need kiiresti üles ja teatud juhtudel lähevad need lausa viraalseks. Olgu siinkohal näitena toodud kasvõi Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves või praegune USA president Donald Trump, kes on tuntud selle poolest, et on suutnud Twitteri enda kasuks tööle panna.

Kaks eelmist väljatoodud isikut (tegelikult on neid näiteid sadu ja tuhandeid) tõestavad suurepäraselt, et ka sellist lihtsat vahendit nagu Twitter kasutades on võimalik omal moel arvamusliidriks saada. Tõsiseid ja põhjalike arvamusartikleid ei hakka säutsud muidugi kunagi asendama, kuid heaks ja kiireks tähelepanu saamise meetodiks on need sellegipoolest.

Tunnistan, et mingil hetkel olin enda jaoks Twitteri maha kandnud ja lausa "surnuks" kuulutanud, kuid aeg on sundinud mind enda arvamust korrigeerima. Muutuvas ühiskonnas muutub Twitter järjest paremini sobituvaks meediakanaliks. Paistab, et Twitteri loojad siiski on omal ajal teatud mõttes visionäärid olnud.

Imeline ribi Dinerist

Dineri ribi

Inimesed, kes aastate jooksul mu blogi regulaarselt lugenud, teavad vast juba väga hästi, et Diner (Vabaduse pst 39) minu lemmiksöögikohtade hulka kuulub.

Seetõttu külastan seda sagedasti ning kindlasti siis kui menüüsse midagi uut ja huvitavt ilmub. Nii ka seekord. Käisin proovimas Dineri ribi (9,50 €), mis selle aasta algusest Tallinna Dineri põhimenüüs on,

Pilt räägib ehk juba iseenda eest, aga olgu siis ka sõnadesse pandud - tegemist on imepärase kulinaarse kogemusega, mis äraproovimist väärt ning igati oma hinda õigustab.

Ports on nii suur, et vaevu jõuab ära süüa. Ka suuremat kasvu inimene leiab Dineri ribide näol roa mis kõhu kerge vaevaga täidab. Samuti on see suurepärane maitseelamus mis lisaks kõigele muule pakub laia valikut vajalike toitaineid, nii valke (lihast) kui ka vitamiine rikkalikust salatipadjast.

Salat sisaldab nii paprikat, kurki, tomatit, rukolat, redist, punast sibulat kui ka jalapenot. Kuna salatiprots on rikkalik, siis veganid ei pea muretsema, et nad sooritavad vihateo oma keha vastu proovides neid suurepäraseid ribisid. Kui siiski jääb kahtlus, võib lihapoole anda oma poiss- või tüdruksõbrale, ka salatist endast piisab, et kõht korralikult täis saada.

Tulles tagasi lihatüki juurde, siis tooks esile, et lisaks sellele, et see on parajalt suur (kindlalt üle 250 g) on see ka mõnusalt pehme ja hästi maitsestatud. Kuid ega Dineri puhul midagi muud ei ootakski, neil liharoogadega juba pikaldased kogemused.

Long story short - minge ja proovige, usun, et te ei kahetse.

Väärt avastamist Paldiskis

Amandus Adamsoni ateljeemuuseum Paldiskis

Täna tegin vahelduseks midagi kultuurset vahelduseks ning külastasin väikese seltskonnaga koos Paldiskit. Viimati sattusin Paldiski kanti 2009. aastal, seega päris ammu ning oli põnev sinna kanti taas sattuda.

Külastasime Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi, mis asub Paldiski raudteejaamast ca 500 meetri kaugusel aadressil Adamsoni 3.
Arhitektuuriliselt on maja väga ilus ning ka seestpoolt pakub huvitavat vaatamist. Giid oli väga asjalik ja positiivne ning selgitas põhjalikult. Piletihind seejuures on väga sõbralik, täiskasvanule 2,5 € ja õpilasele,  tudengile ning pensionärile 1 €. Muuseum on avatud E-P 11:00-16:00. Muuseumi koduleht on http://www.amandusadamson.eu/index.php

Lisaks külastasime Peetri Tolli nimelist trahterit. (koduleht http://peetritoll.ee/) Taas oli tegemist väga toreda kohaga, kus hea teenindus ning huvitav interjöör. Ka söögid olid asjalikud ja portsjonid mõistlikult suured, kuigi hinnaklass oli veidi kõrgem kui oskaks oodata väljaspool Tallinna asuvalt söögikohalt.

Linnas ringi liikudes õnnestus kõige muu hulgas ära näha linna uusim kirik (Radoneži õigeusu kirik), mis näeb väljaspoolt täitsa kena välja ja on kõige muu hulgas meeldejääv. http://www.hramy.ee/Paldiski_Church-of-St-Sergius-of-Radonezh_est.html

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Paldiskis on vaatamist ja külastamist väärt kohti küll, seega tasub see mingil hetkel enda reisisihtkohtade hulka lülitada küll. Tõsi, silma jäi ka mahajäetud ja lagunenud maju linnapildis, kuid selle kõrval on siiski ka palju positiivset.

Vanade raamatute äraviskamisest

Tartu Ülikooli raamatukogu

Eile jäi mulle ühe sõbra FB seinalt silma jagatud ERR-i uudis, kus Mihhail Lotman avastas, et Tartu Ülikooli raamatukogu viskab ära suurtes kogustes vanu raamatuid [1]. Ühe päeva jooksul minevat äraviskamisele (loe: hävitamisele) lausa kuus konteineritäit raamatuid.

Pean tunnistama, et see oli kurb uudis lugeda. Kuigi mulle endale viimasel ajal palju kirjandust kätte ei satu, siis pean siiski raamatutest väga lugu ning usun, et tegemist on heade allikatega teadmiste ammutamiseks ja hoidmiseks.

Uudise muutis (vähemalt minu jaoks) eriti kurvaks see, et mahakandmisele kuulub võrdselt nii 19. sajandi teoseid, mida on alles mõni üksik või lausa ainueksemplar, kui ka tavalised praktikumijuhendid või õpikud, mida alles kümneid. Kui viimaste puhul on utiliseerimine õigustatud, sest osa teadmistest tõepoolest vananeb või muutub hoopis kasutuks, siis raamatuid, mis on juba ajalooga ja väärtused iseenesest tuleks hoida. Kasvõi seesama ainueksemplar või kaks.

Tartu  Ülikooli raamatukogu vastuses [2] selgub, et on katsetatud raamatutele uue elu andmiseks ka teisi variante, näiteks teistele raamatukogudele raamatute pakkumine, soodusmüügid või tasuta jagamine, kuid senini pole need väga suurt edu toonud. Hea, et vähemalt proovitakse, kuid ehk tasuks proovida sellisel juhul uusi või täiendavaid turunduskanaleid vastava info levitamiseks, sest ei usu, et inimeste huvi raamatute vastu täiesti kadunud on. eriti vanemate põlvkondade hulgas. Nimelt on mul tunne, et kõik huvilised pole teadlikult faktist, et vanu raamatuid on üldse võimalik saada, soodsalt või siis hoopis tasuta.

Usun, et oma osa mängib kujunenud olukorras (selle ulatuses) ka Tartu Ülikooli raamatukogu veninud remont [3]. Esialgne avamistähtaeg pidi olema 4. oktoober 2016, täna on 19. jaanuar 2017 ning pole mingit infot millal raamatukogu avatud võiks saada.

[1] http://kultuur.err.ee/v/arvamus/399852e3-3bd8-43ee-86c7-83ce3d594b3d/mihhail-lotman-barbaarsuse-pealetung
[2] http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/e883fd3b-d116-442d-9f4e-b4f0a0425c9f/kristina-pai-vastuseks-mihhail-lotmani-kommentaarile-mahakandmine-on-normaalne-protsess
[3] http://uudised.err.ee/v/eesti/d041f821-0dc2-4e03-8cc7-01b4a54d9488/tu-raamatukogu-taasavamise-tahtaeg-on-senini-teadmata

Tramm Tartusse - jah või ei?

CAF tramm Tallinnas
Allikas: ERR

Viimastel päevadel on meedias olnud juttu mõtest rajada ka Tartusse trammiliiklus. Kuna transport on üks nendest valdkondadest, mis mulle üldjuhul huvi pakub, siis mõtlesin isegi mõned read kirja panna sellel teemal.

Kuigi ma olen rohelise transpordi pooldaja, sealhulgas ka trammiliikluse, siis olen sellele vaatamata mõningati skepitiline selles suhtes, kas trammiliin Tartus kunagi ka valmib ning kas see ka majanduslikult otstarbekas on.

Põhjus seisneb selles, et trammitee rajamine on väga kallis ja ka ajamahukas ettevõtmine. vaadakem või kui keeruline ja kulukas on trammitee pikenduse rajamine Tallinna lennujaamani või Kopli trammitee renoveerimine. Kopli suunal on vähemasti vana rada olemas, aga Tartus tuleks tegemist alustada täitsa nullist juba tihedalt asustatud piirkonnas, mis muudab muidu keerulise ülesande veelgi keerulisemaks.

Lisaks tähendab suur kapitalipaigutus (ka EL-i toetusega, kui see tuleks, on omaosalus hoomatav) seda, et investeering tuleb tagasi teenida ning kuna piletihinda ei saa ajada lakke, siis tähendab see seda, et reisijaid peab olema väga palju. Kas Tartus on trammiliini õigustamiseks piisavalt reisijaid? Pead ei annaks, aga julgeks kahelda. Tartu on ikkagi Tallinnast neli korda väiksem linn ning ega Tallinnaski trammiliiklus just mingil kullasoonel asu.

Ka on distantsid Tartus väiksemad, mistõttu saab paljud käigud teha jala või bussiga. Viimane peaks Tartus olema üsna mugav, kuna vähemasti ise pole ma märganud Tartus Tallinnaga võrreldavaid ummikuid, liiklus näib hoopis rahulikum. Kui juba bussid saavad rahulikult liikuda ning nad pole ülekoormatud (taas pole vähemalt ise kuulnud), siis pole ka tõele au andes vajadust täiendava transpordiliigi järele. Iga investeering, eriti maksumaksja rahade eest tehtav, tasub ikka läbi mõelda ja teha siis, kui selle järele on tõesti vajadus.

Kuid kui soovitakse ilmtingimata panustada transporti, siis jagan hea meelega mõningaid mõtteid, kuhu investeerida:

• CNG bussid. Mõned on juba Tarus olemas ning seega kogemus selles valdkonnas käepärast võtta.
• Kütuseelemendiga bussid. Miks mitte olla Eestis ja ka mujal maailmas esirinnas ning katsetada uusi tehnoloogiaid? Kuigi mulle silmajäänud info kohaselt võivad Pärnu ja Tallinn siinkohal ette jõuda.
• Elektribussid. Kui juba elektriautod ja elektritaksod on meil Eestis olemas, siis saab liikuda vaid ülespoole (loe: suuremaks).
• Laiendada elektriautode laadimise võrku.
• Piisab ka lihtsalt busside juurdesoetamisest ning graafiku tihendamisest (seal kus vaja), et muuta inimeste elu veel mugavamaks.

Blogi peenhäälestus e. liikumine ver 2.0 suunas

Kuna ma täna peale väikest pausi taas blogisse kirjutasin, siis vaatasin värskema pilguga üle ka seni tehtu.

Kuna ma soovin hoida oma blogi värskena ja võimalikult professionaalsena, siis tegin oma artiklite hulgas pisikese suurpuhastuse. Kustutasin:

• suurema osa inglisekeelsetest artiklitest
• F1 sõitude kommentaarid
• Filmiarvustused

Selle tulemusena vähenes allesjäänud artiklite arv blogis 188-lt 153-le. Pole välistatud, et ma tulevikus veel mõned artiklid kärbin.

Samuti märkasin, et paljudel 2012. aasta artiklitel pole juures ei märksõnu ega pilte (blogi kasutamist tuli ju algul õppida), lisaks jätab soovida vormistuslik pool. Ka sellega loodan lähitulevikus tegeleda. Postituse sisusid ma muutma ei hakka, tahan, et ka aastate pärast oleks näha kuidas mu kirjutamis ja argumenteerimisoskus aegade jooksul arenenud on. 

Tõsi, ka vormistusliku poole alles jätmine võimaldaks näha arengut, kuid ma soovin, et kui keegi juhuslikult minu vanemate artiklite peale satub, et siis ka neid loetakse. Selle huvides on väike loetavuse parandamine ehk siiski õigustatud.

Lisaks võimaldas väike inventuur mul ka jälgida, millest ma enim olen kirjutanud. Kui jätta kõrvale kustutatud vormeli teemalised postitused ja filmiarvustused, siis läbivad teemad minu blogis näivad olema:

• Elektriautod ja ühistransport
• Populaarteadusliksaade Rakett 69
• Haridus (eriti kõrgharidus) ja
• Tallinna söögikohad

Sekka siis ka teisi teemasid. 

Kuna mu blogil siiski lugejaid näib olevat, siis hea meelega jätkan ka tulevikus kirjutamist ning püüan iga postitusega oma blogi paremaks muuta. Seda, kas neid lugejaid on palju või vähe, on raske hinnata, kuid kuna vähemalt osad postitused on jõudnud mitmesaja lugejani, siis päris tühjusesse minu ideed ja mõtted pole jäänud.

Mustamäe Keskusest (positiivselt)

Mustamäe keskus
Foto: http://matileet.eu/portfolio/mustamae-keskus-ja-sini-must-valged/

Oma blogis olen ma varasemalt, enne Mustamäe Keskuse valmimist, kirjutanud, kuidas ma ei pea õigeks järjekordse uue kaubanduskeskuse rajamist.

Osaliselt olen nende sõnade juures endiselt, kuid otsustasin kirjutada ka midagi positiivset (sest pole halba ilma heata). Mõtlesin korra sellele ka eelmine aasta, aga nüüd võtsin end kokku ja panen need read kirja.

Esiteks on väga positiivne, et Mustamäel on nüüd korralik kuue saaliga kino (Apollo kino) kus sees korralik heli- ja pilditehnika, lisaks mõistlikud piletihinnad. Enam ei peagi kinoelamuse saamiseks sõitma eraldi kesklinna, mistõttu saab kinos käidud rohkem kui varem ja ka hilisematel kellaaegadel. Usun, et mitmed mustamäelased jagavad minu rõõmu.

Teine positiivne aspekt uue (aasta vanune keskus on veel uus küll) Mustamäe Keskuse juures on mitmed head söögikohad, nt. Mack BBQ. Viimase puhul julgen soovitada päevapakkumisi E-R 12:00-15:00, hea hinnaga saab suured portsjonid ja maitsvad road.

Kusjuures söögikohtade valik keskuses on nii lai, et igaüks leiab midagi omale maitsele. Lisaks Mack BBQ-le on olemas ka Lido, Chopsticks, Subway, New York Pizza, Blender, Gustav ja Lotte kohvik. Samuti Apollo Star Lounge neljandal korrusel. Lühidat aega oli ka šašlõkikoht Vardas, aga see pani kahjuks oma uksed kiirelt kinni. Muidugi saab söödavat ka R-Kioskist, aga ise ma seda söögikohaks väga nimetada ei taha.

Paraku ei saa üle ega ümber ka puuduste väljatoomisest. Tõsiseks kitsaskohaks on parkimine. Parkimiskohti on vähe ning olemasolevad kohad on kitsad, lisaks saab parkla ridade vahelt välja sõita vaid ühest otsast. Nendele puudustele on viidanud ka mitmed kliendid keskuse FB lehel. Tõsi, tulevikus on loota väikest leevendust parkimismurele, sest on märgata, et keskuse taga olevaid garaaže tasapisi lammutatakse. Juurde tekkiv pind siiski väga suurt leevendust kahjuks ei paku.