Lehevaatamisi kokku

29.5.17

Kõik geniaalne on hämmastavalt lihtne

Fidget spinner
Allikas: CNDirect
Kõik geniaalne on hämmastavalt lihtne. Nii ütleb üks paljudest tuntud inseneeria alustõdedest. Ka fidget spinner (eestindatult võiks öelda näpuvurr) on lihtne ning julgeksin öelda, et omas mõttes ka geniaalne.

Tegemist on mänguasjaga mis nii Eestis kui mujal maailmas hetkel lained lööb ning äärmiselt populaarne on. Paraku, nagu iga moeasjaga ikka, läheb vaimustus ühel hetkel üle (keegi tazosi või spinnereid veel mäletab?), kuid vähemasti hetkel on tegu viimase sõnaga.

Oma konstruktsioonilt on fidget spinner äärmiselt lihtne, koosnedes kolmeharulisest tähest ja neljast laagrist; üks keskel ja siis üks iga haru kohta. Midagi muud sellega teha ei saagi kui seda näpude vahel keerutada, aga ega see muuks mõeldud polegi. Selline mõnus ajaveetja ja stressimaandaja.

Ise ma muidugi sellist vidinat endale hankinud pole. Eelistan stressipalli mudida või siis pastakat klõpsutada. Kuid oma olemuselt fidget spinner mulle väga meeldib. Tegemist pole mitte ainult hea leiutisega, vaid ka suurepärase õpikunäitega sellest kuidas teha toodet massidesse, sest tegemist on tootega, mis:

  • On oma disainilt lihtne
  • On lihtsasti toodetav (pole vaja muud kui plasti survevalu masinat ja lepingut mõne laagritootjaga, kes kuullaagreid toodab)
  • On äärmiselt odav toode (uskuge, omahind on kõvasti alla müügihinna)
  • On lihtsasti turustatav.
Lihtsamalt öeldes toode, mida on lihtne viia suurtesse massidesse ja millega oma firmale nime teha. Üks "aga" muidugi on, kuna tegemist on äärmiselt lihtsa tootega, siis selle tootmisega võib tegeleda sadu ettevõtteid, kui selleks vaid soovi on. 

Seetõttu tuleb osata eduks alla lüüa omahind, nii palju kui see on võimalik (teatud maalt tuleb piir ette kui ei taha, et kvaliteet kannataks) ja teiseks tuleb kasutada disaini, mida keegi teine pole veel kasutanud. Seda kas siis omapärase värvikombinatsiooni või eridisainiga kolmeharulise tähe poolest. Mõlemat on ka tehtud, kui internetis ringi tuulata, ja tuleb möönata, et originaalsusega on praegu juba raske hiilata. Olemasolevatel ja turule sisse söönud tootjatel jääb aga üle vaid hetkevaimustuse najal koor riisuda (ja loota, et kunagi tullakse välja veel mõne nii hea tootega).

25.5.17

Kes mineviku ei mäleta...

The Great War logo
Allikas: YouTube
Kes mineviku ei mäleta, see elab tulevikuta. Nii ütleb tuntud kõnekäänd. Tuleb tõdeda, et selles ütles on omajagu tõtt, sest teadmata mineviku või suutmata õpida selle vigadest korratakse neid vigasid ikka ja jälle.

Kuigi ise olen ma reaalvaldkonna inimene, siis ka ajalugu ja ühiskonnaõpetus pakkusid mulle koolis palju huvi. Kasvõi sellepärast, et tihti sai mõelda miks asjad nii läksid ja mis oleks saanud siis, kui asjad oleksid läinud veidi teistmoodi.

Omamoodi lemmikteemaks on mul ajaloos I maailmasõda ja II Maailmasõda. Seda seetõttu, et olen tehnikahuviline ning pakub palju mõtteainet aja avastamist kuidas mingi tehnikaliik arenes just sõdade ajal või kuidas ühe või teise leiutise peale tuldi. Mis nende leiutamise tingis ja mida loodeti sellega saavutada. Lisaks on põnev teada strateegia ja taktika sõdades, kuna lisaks tehnikahuvile olen ka mõttemängude austaja. Vot, kuidas üks huvi võib viia hoopis teistsuguste uute huvideni.

Igatahes tahaks ma jõuda jutuga oma ühe hiljutise avastuseni. Nimelt leitsin ma YouTube`is kanali The Great War. Tegemist on ajaloo teemalise kanaliga mis on pühendatud I Maailasõjale. Iga episood ilmub täpselt 100 aastat hiljem. Esimene saade tehti juulis 2014 ning sarjad lõppevad 2018 novembris. Lisaks on tehtud veel lisaepisoode tähtsamatest paikadest, tehnilistest arengutest, sündmustest ja isikutest. Kokku väga põhjalik (ja näib ka, et adekvaatne) ülevaade toimunust ning igati heaks allikaks, et ennast antud valdkonnas harida või oma mälu värskendada.

Sellist kanalit võiks julgelt oma õpilastele soovitada ka ajalooõpetajad, sest pole saladus, et õppekava on nii tihe, et kõiki teemasid ei saa käsitleda nii põhjalikult ja laialt kui tahaks. Suunates aga õpilased sellise allika juurde saavad nad ise palju juurde õppida ja uurida ilma liigselt tundide aega ohverdamata.

12.5.17

Lelle-Pärnu raudtee vajab remonti

Lelle-Pärnu rong
Allikas: SkyscraperCity
Eile sai teatavaks kuidas plaanib valitsus kulutada täiendavad 135 miljonit eurot, mis järgnevatel aastatel plaanitakse infrastruktuuri suunata. [1][2]. Ka oli selle kohta uudislõik eilses (11.05) Aktuaalses Kaameras.

Üllatusega pidin kuulma kuidas investeeritakse 20 miljonit eurot Pärnu lennujaama, samas jäetakse raha andmata Lelle-Pärnu raudteele, mis on praegu väga viletsas seisukorras ja tuleb tõenäoliselt lähiajal üles võtta.

Kus peitub loogika, kui investeeritakse vähestesse turistidesse, kes võib-olla tulevad (see pole isegi regulaarliiklus, vaid tšarterlennud), aga suurem hulk inimesi, kes on kohalikud elanikud ja vajavad transporti, jäävad ilma selleta.

Topeltiroonia on selles, et raha antakse Riisipere-Turba raudteelõigule, mis on minu meelest küll iseenesest tervitatav investeering, kuid võrreldes Pärnu ja Turba elanike arvu absurdne. On selge, et raudtee liiklus on turvalisem ja keskkonnasõbralikum võrreldes bussiliiklusega. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks tahetakse rongiliiklus Pärnuga (Eesti suuruselt 5. linn) sisuliselt kaotada ja jätta vaid bussiliiklus.

Argument, et Rail Baltic hakkab tulevikus olemasolevat raudteed asendama, ei päde. Esiteks ei ole Rail Balticu valmimine sugugi nii kivisse raiutud. Teiseks, kui see ka valmib, siis ca 10 aasta pärast. Kas pärnakad peavad siis 10 aastat ilma raudtee transpordita elama? Selle aja jooksul jõutakse nii ära harjuda busside ja autodega, et tagasikolimist rongi ei pruugigi toimuda.

Praegune vähene kasutajate arv on tingitud eelkõige väga pikast sõiduajast Tallinna ja Pärnu vahel, mis omakorda on tingitud lelle-Pärnu raudtee väga viletsast seisukorrast. Kui kasutada seda 20 miljonit, mis mõeldud Pärnu lennujaamale, lõigu remondile, saaks kiiruse tõsta 120 km/h-ni tunnis ja seeläbi sõiduaega oluliselt vähendada (lausa tunni aja võrra). Tõstes seejuures nii ka sõidumugavust ning tuues palju reisjaid tagasi. Tegelikult läheks nimetatud remont isegi odavamalt kui lennujaama remont [3].

Eelnevale tuginedes loodan, et mõistus võidab ning Lelle-Pärnu raudtee remondile leitakse raha juba lähimas tulevikus. Siseriiklik toimiv transport peaks olema ilmselgeks prioriteediks võrreldes siia võib-olla tulevate turistidega, kes ei pruugigi tegelikult tulla.

[1] http://arvamus.postimees.ee/4109739/kadri-simson-haapsalu-raudteest-see-ei-ole-karilaiu-raudtee?_ga=2.40231975.400070298.1494564572-519300822.1430479782
[2] http://arvamus.postimees.ee/4109739/kadri-simson-haapsalu-raudteest-see-ei-ole-karilaiu-raudtee?_ga=2.40231975.400070298.1494564572-519300822.1430479782
[3] http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2017/05/11/edelaraudtee-on-valmis-parnu-lelle-loigu-remonti-finantseerima

8.5.17

Miks asjad nii kaua aega võtavad?

Ummik Haabersti ringristmiku juures
Foto: Postimees
Alanud on Haabersti ringristmiku remont. Kuigi pikalt oodatud rekonstrueerimistööd on igati positiivsed, siis kaasneb sellega ka muresid. Eelkõige ummikute ja ümbersõidu vajaduse näol.

Seetõttu soovivad kõik kes seda ristmiku igapäevaselt kasutavad, et teetööd saaks tehtud kiirelt ja ebamugavusi pikalt taluma ei peaks. Paraku seda rõõmu pole. Nimelt kestavad alanud teetööd pikalt, lausa poolteist aastat. (Valmimine järgmise aasta teises pooles).

Sellest tingituna olen mõelnud, miks peab ometi teeremont nii pikalt kestma? Kui teetöölised töötaks kahes vahetuses (07:00-15:00 ja 15:00-23:00), siis saaks ju teetööd kaks korda kiiremini valmis. Ehitamise kulu jääks ju ikka samaks, võib-olla ainult palgakomponent muutuks veidi. Samas saaks liikluse normaalselt taastada oluliselt kiiremini ja inimesed oleksid palju õnnelikumad.

Saan aru, et inimesed hindavad öörahu, mistõttu sel ajal töötada ei saa, kuid hetkel on hommikutunnid ja õhtutunnid täiesti kasutamata. Tallinna teeremontide puhul ongi alati imestama pannud miks need ometi nii kaua kestavad kui saaks ka palju kiiremini. Eredaimaks näideteks vast Valdeku tänava ja Kadaka tee teeremondid mis lõikude suurust arvestades on absurdselt kaua kestnud, sisaldades pausi talvel kus asi lihtsalt seisis.

Teeremontide agoonia saab paraku ainult võimendatud, sest lisaks Haabersti ringi teetöödele alustatakse see aasta ka Reidi tee ehitusega ning Gonsori tänava remondiga. Seega liigu kuidas tahes linnas, raskustega puutud ikka kokku. Kuid vaadates asja positiivsest küljest, siis teetööde valmides muutub liikumine oluliselt lahedamaks. Tahaks loota, et saab olema ka kvaliteetselt, et nii pea "timmima" ei pea hakkama.