Lelle-Pärnu raudtee vajab remonti

Lelle-Pärnu rong
Allikas: SkyscraperCity

Eile sai teatavaks kuidas plaanib valitsus kulutada täiendavad 135 miljonit eurot, mis järgnevatel aastatel plaanitakse infrastruktuuri suunata. [1][2]. Ka oli selle kohta uudislõik eilses (11.05) Aktuaalses Kaameras.

Üllatusega pidin kuulma kuidas investeeritakse 20 miljonit eurot Pärnu lennujaama, samas jäetakse raha andmata Lelle-Pärnu raudteele, mis on praegu väga viletsas seisukorras ja tuleb tõenäoliselt lähiajal üles võtta.

Kus peitub loogika, kui investeeritakse vähestesse turistidesse, kes võib-olla tulevad (see pole isegi regulaarliiklus, vaid tšarterlennud), aga suurem hulk inimesi, kes on kohalikud elanikud ja vajavad transporti, jäävad ilma selleta.

Topeltiroonia on selles, et raha antakse Riisipere-Turba raudteelõigule, mis on minu meelest küll iseenesest tervitatav investeering, kuid võrreldes Pärnu ja Turba elanike arvu absurdne. On selge, et raudtee liiklus on turvalisem ja keskkonnasõbralikum võrreldes bussiliiklusega. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks tahetakse rongiliiklus Pärnuga (Eesti suuruselt 5. linn) sisuliselt kaotada ja jätta vaid bussiliiklus.

Argument, et Rail Baltic hakkab tulevikus olemasolevat raudteed asendama, ei päde. Esiteks ei ole Rail Balticu valmimine sugugi nii kivisse raiutud. Teiseks, kui see ka valmib, siis ca 10 aasta pärast. Kas pärnakad peavad siis 10 aastat ilma raudtee transpordita elama? Selle aja jooksul jõutakse nii ära harjuda busside ja autodega, et tagasikolimist rongi ei pruugigi toimuda.

Praegune vähene kasutajate arv on tingitud eelkõige väga pikast sõiduajast Tallinna ja Pärnu vahel, mis omakorda on tingitud lelle-Pärnu raudtee väga viletsast seisukorrast. Kui kasutada seda 20 miljonit, mis mõeldud Pärnu lennujaamale, lõigu remondile, saaks kiiruse tõsta 120 km/h-ni tunnis ja seeläbi sõiduaega oluliselt vähendada (lausa tunni aja võrra). Tõstes seejuures nii ka sõidumugavust ning tuues palju reisjaid tagasi. Tegelikult läheks nimetatud remont isegi odavamalt kui lennujaama remont [3].

Eelnevale tuginedes loodan, et mõistus võidab ning Lelle-Pärnu raudtee remondile leitakse raha juba lähimas tulevikus. Siseriiklik toimiv transport peaks olema ilmselgeks prioriteediks võrreldes siia võib-olla tulevate turistidega, kes ei pruugigi tegelikult tulla.

[1] http://arvamus.postimees.ee/4109739/kadri-simson-haapsalu-raudteest-see-ei-ole-karilaiu-raudtee?_ga=2.40231975.400070298.1494564572-519300822.1430479782
[2] http://arvamus.postimees.ee/4109739/kadri-simson-haapsalu-raudteest-see-ei-ole-karilaiu-raudtee?_ga=2.40231975.400070298.1494564572-519300822.1430479782
[3] http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2017/05/11/edelaraudtee-on-valmis-parnu-lelle-loigu-remonti-finantseerima

Väärt avastamist Paldiskis

Amandus Adamsoni ateljeemuuseum Paldiskis

Täna tegin vahelduseks midagi kultuurset vahelduseks ning külastasin väikese seltskonnaga koos Paldiskit. Viimati sattusin Paldiski kanti 2009. aastal, seega päris ammu ning oli põnev sinna kanti taas sattuda.

Külastasime Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi, mis asub Paldiski raudteejaamast ca 500 meetri kaugusel aadressil Adamsoni 3.
Arhitektuuriliselt on maja väga ilus ning ka seestpoolt pakub huvitavat vaatamist. Giid oli väga asjalik ja positiivne ning selgitas põhjalikult. Piletihind seejuures on väga sõbralik, täiskasvanule 2,5 € ja õpilasele,  tudengile ning pensionärile 1 €. Muuseum on avatud E-P 11:00-16:00. Muuseumi koduleht on http://www.amandusadamson.eu/index.php

Lisaks külastasime Peetri Tolli nimelist trahterit. (koduleht http://peetritoll.ee/) Taas oli tegemist väga toreda kohaga, kus hea teenindus ning huvitav interjöör. Ka söögid olid asjalikud ja portsjonid mõistlikult suured, kuigi hinnaklass oli veidi kõrgem kui oskaks oodata väljaspool Tallinna asuvalt söögikohalt.

Linnas ringi liikudes õnnestus kõige muu hulgas ära näha linna uusim kirik (Radoneži õigeusu kirik), mis näeb väljaspoolt täitsa kena välja ja on kõige muu hulgas meeldejääv. http://www.hramy.ee/Paldiski_Church-of-St-Sergius-of-Radonezh_est.html

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Paldiskis on vaatamist ja külastamist väärt kohti küll, seega tasub see mingil hetkel enda reisisihtkohtade hulka lülitada küll. Tõsi, silma jäi ka mahajäetud ja lagunenud maju linnapildis, kuid selle kõrval on siiski ka palju positiivset.

Mõtteid Rail Baltic teemal

Tulevane marsruut viib Tallinnast otse Berliini

Selle nädala alguses kirjutas Postimees, et Raplamaa elanikud on mures Rail Balticu tulevase trassi valiku pärast ning kardavad, et valmiv raudtee võib nende külad ja asulad pooleks lõigata. [1] Antud artikliga seoses ning Rail Balticu taas veidi suuremasse huviorbiiti tõusmisega otsustasin ma kirja panna ka mõned oma mõtted ja küsimused seoses tulevase super-raudteega.

• Trassi valik saab olema keeruline. Eelpool viidatud artiklis peetakse silmas trassivarianti 7G. See tähendab, et projekteerijad kaaluvad mitmeid trassivariante ning neid on ikka päris mitu. Seega saab trassivalik olema pikaajaline protsess, kuigi otsustamiseks väga kaua aega ei ole. Suur valikute arv näitab, et inimeste huvidega vähemalt püütakse arvestada, selline mulje jääb igatahes. Milline see valik aga lõpuks ka ei ole, siis kellegi maad läbib trass igal juhul. Siin tekibki dilemma. Ühest küljest toetan eraomandi puutumatust ning austan inimeste soove rahule ja privaatsusele. Teisest küljest kusagilt peab ju trass jooksma ning raudteed on vaja. Lisaks tuleb silmas pidada, et eramaalt võib raudtee (peale kokkuleppeid) läbi joosta, aga ei tohi seda teha looduskaitsealade (Natura) koha pealt. Kuna selliseid alasi (minu teada) on vaidlusalusel territooriumil omajagu, siis kitsendab see oluliselt trassi võimaliku paiknemist. Viimaks ei maksa unustada fakti, et kuna tegemist on KIIRraudteega, siis peab trass olema võimalikult sirge ja ei saa olla eriti kurviline.
• Viimasel ajal ilmunud artiklites on mainitud tulevase raudteekoridori laiuseks 350 m. Sellest 50 m ala on piiratud traataiaga ja ülejäänu on lihtsalt lage maa, n.ö turvala. Olles ise transpordiala üliõpilane jääb mulle mõistetamatuks, miks turvalala peab olema just nii lai. Oleks täitsa huvitav lugeda vastutavate inimeste kommentaare. Tehnikahuvilisena olen lugenud artikleid ning vaadanud ka filme muu maailma kiirraudteedest ning senini ei ole kusagil hakanud silma nii laiad koridorid. Kuid nii palju see infokild on andnud, et nüüd on mulle palju selgem miks Rail Balticu ehitus nii kallis saab olema. Tuleb välja, et lisaks kahele paarile tuttuutele rööbastele ja liipritele, uuele teetammile, traataiale ja elektrifitseerimisele tuleb lagedaks teha suur hulk maad. See tähendab puude ja põõsaste maha raiumist, maade tasandamist, kivide veeretamist ja õhkamist jne. Usun, et teha raudteekoridor veidi kitsamana, näiteks 50+50+50, aitaks ehitusele kuluvat raha tublisti kokku hoida. Samas ei tohiks ohutus olulisel määral kannatada saada. Põhiosa ohutusest tagab traataed, mis takistab inimestel ja loomadel raudteed ületada. Ainus, mis lage maa juurde annab on see, et näeb varakult kas keegi läheneb raudteele või mitte, kuid kiirrongi kiirust arvestades see midagi ei muutu. Muidugi võib nii laia koridori põhjuseks olla ka tuulekeerised, suure lauppinnaga c.a 250 km/h liikuvad rongid tekitavad meeletuid tuulekeeriseid ja kui arvutused näitavad, et nende keeriste tõttu on vaja 350 m laia koridori, siis midagi vastu vaielda ei saa. Tuulekeerised on näiteks ka põhjuseks, miks LaManche´i tunnelis rongide kirus piiratud on.
• Mõnevõrra tekitab küsimusi tulevase rongi kiirus. Erinevad allikad on maininud kiiruseks 220-240 km/h. Tõsi ta on, et võrreldes praeguste kiirustega Baltimaade raudteevõrgus on see hiiglaslik samm edasi, kuid sama kindel on fakt, et praegusele Lääne-Euroopa tasemele jääb see tublisti alla. Maailma Top 10 kiirrongid sõidavad kõik üle 300 km/h ning selle kõrval näib tulevase Rail Balticu kiirus aeglane. [2] Seega, kui juba kiirrong teha, siis teha ta tõeliselt kiire. Ei maksa unustada, et RB valmib alles 10 aasta pärast, heal juhul, ja siis tunduvad praegu projekteeritud-saavutatavad kiirused veel aeglasemana kui praegu. Sellepärast panengi ette projekteerida rongi reisikiiruseks näiteks 260-280 km/h ja tippkiiruseks ütleme 340 km/h. Võitu ajas ei pruugigi see nii suurt anda, kuid nii kallide raudteeprojektide puhul ei tohi unustada ka riikliku prežtiisi küsimust. Igal juhul oleks tore, kui kiiruses edestaks tulevane RB venelaste Sapsani ja rootslaste X-2000-t. Ka reklaamlause "Tunni ajaga Riiga" oleks väga kõva müügiargument. Praegu, muuses, on projekteeritud riiga jõudmise aeg 1,5 tundi. Kas selle aja hulka on ka arvestatud peatust Pärnus, ma ei tea.
• Tulevased peatused. Kindel on see, et tulevane rong peatub Tallinnas, Riias, Kaunases ja Varssavis (ja Berliinis kui edasi sõita). Teiste peatuste osas selgus veel puudub. Kuna tegemist on siiski kiirrongiga siis on selge, et väiksemates kohtades see lihtsalt peatuda ei saa. lihtsalt hoovõtt ja pidurdusmaa selliste kiiruste juures võtab meeletu ma. Samuti on kiirrongi puhul tähtis saavutada võimalikult hea keskmine kiirus. Sellest kõigest johtuvalt on selge, et peale Tallinna tuleb Eestisse maksimaalselt veel üks RB peatus, kui tuleb. Kõige loogilisem variant on Pärnu, kuna Pärnu näol on tegemist ainsa vähegi arvestatava suurusega linnaga Tallinn-Riia suunal. Pärnu peatusest rääkides, omaks see linnale suurt positiivset mõju, kuna suveperioodil pääseks välisturistid kergemini Pärnu randa ja teistese terviseasutustesse. Pärnu rand pidavat olema ju heal tasemel ning peaks turiste melitama küll. Lisanduvad turistid tähendavad aga olulist lisatuluallikat pärnule ning kuna ükski Eesti linn just ülisuure rikkusega ei hiilga, siis vaevalt sellisest võimalusest ära öeldakse.
• Mõni võib nüüd küll öelda, et olen roosade prillidega, kuid usun, et RB rongid võiks valmis ehitada Baltimaades, sealhulgas Eestis. Inseneridest ja ettevõtedest ei tohiks ju puudus olla, kolme riigi peale ikka vajalikud vahendid kokku kraabib. Võib-olla mõne üksiku komponendiga tekib raskusi. Ka know-how on tegelikult olemas, mõnikümmend aastat tagasi valmis Riia vagunitehases kiirrong ER-200, mis sõitis Moskva-Peterburi liinil. Kiiruse loeb vast juba nimest välja. Seega teadmised kuidas kiireid ronge teha ja kuidas nad käituvad on tegelikult juba olemas ning kuna RB ei tule (esialgu) oluliselt kiirem ning ka kaetav distants (Tallinn-Varssavi) on sarnane, siis peaks olemasolevaid kogemusi saama kasutada küll. Rongide ehitus võiks olla Baltimaades sellepärast, et kuna tegemist on nii mahuka investeeringuga, millel ka omaosalus vägagi krõbe, siis võiks vähemalt osa investeeringutest tulla tagasi Baltikumi. Lisaks rongidele võiks ju kohapeal, Baltimaades, teostada ka teiste ehitusega seotud vahendite - liiprite, rööbaste, elektrikaabli jne, tootmist. Lisaks raha sissetoomisele looks ju tootmine juurde uusi töökohti, mida ei ole kunagi üleliia. Samuti oleks see hea väljakutse ülikoolides olevatele õppejõududele ja tulevastele inseneridele, kes saaks tõsise reaalelulise pähkli kallal pureda.

Loodan, et väljatooduid mõtteid oli huvitav lugeda. Kui nende mõtetega seoses tekib lugejatel endil mõtteid või kommentaare, siis võib need julgelt kommentaaride all kirja panna. 

[1] http://www.postimees.ee/1303488/tallinna-berliini-kiirrongitee-seab-inimesed-keeruliste-valikute-ette
[2] http://www.businessinsider.com/the-10-fastest-trains-in-the-world-2012-11?op=1