Raamatu "100 autot 2" esitlusest

Raamatud "100 autot 2" virnas Viru Keskuse Rahva Raamatus esitlusel ajal.

Selle nädala neljapäeval oli mul au olla kutsutud esimest korda elus raamatuesitlusele. Nimelt oli mind kutsutud raamatu "100 autot 2" esitlusele, mis leidis aset Viru Keskuse Rahva Raamatus. Kutsujaks oli raamatu autor, Margus-Hans Kuuse isiklikult.

Põhjus, miks ma olin kutsutute seas, on tegelikult üsna lihtne. Nimelt oli ka minul mängida pisikene roll antud raamatu ilmumises. Umbes poolteist aastat tagasi lasin ma Autolehe foorumis lahti uitmõte, et võiks ilmuda raamatu "100 autot" uusversioon, mis oli lapsepõlves muide üks mu lemmikraamatutest. Foorumi kasutajatele see mõte meeldis ja sel teemal tekkis pikk ja põhjalik arutelu. Selle arutelu ja positiivse tagasiside tulemusena saigi uue teose tegemine vajaliku tõuke, kuna potentsiaalsed kirjastajad nägi, et võimalike huvilisi jätkub piisavalt.

Teose avaldamise puhul sain ma ka ise ühe autori poolt signeeritud eksemplari omanikuks ning nüüd seisab see raamat mul riiulis aukohal. Kavatsen hoida seda raamatut kui kullatera ja teisi luban ligi ainult siidikinnastega, piltlikult öeldes. See raamat ei ole mitte ainult huvitav lugemine mulle, kuid ka tõestus sellele, et ka pisim panus võib vahetevahel sündmuste kulgu väga palju mõjutada.

Huvitavat lugemist tehnikasõbrale

"Unistuste (unustuste) autod" kaanepilt.
Allikas: Rahva Raamat

Selle aasta jõulude ajal avastasin ma enda kingikotist ühe väga toreda raamatu. "Unistuste (unustuste) autod" on raamat, mis räägib Nõukogude Liidu sõiduautotööstuse ajaloost. (Veoautod ja bussid on nii mahukas teema, et vajab omaette raamatut) Raamatu autoriks on ajakirja "Tehnikamaailm" peatoimetaja Tõnu Ojala.

Kuigi ma olen raamatu lugemisega alles algus, siis võin julgelt öelda, et see meeldib mulle väga. Esiteks seetõttu, et raamat on kirjutatud lihtsas keeles ja haaraval viisil, nii saab selle raamatu lugemisest mõnu tunda ka inimene, kes ei puutu iga päev tehnikakirjandusega kokku.
Teiseks on raamatus palju väga häid pilte ja illustratsioone, seega tekib suurepärane ettekujutus milline miski auto oli.

Kuigi mul on kodus palju auto- ja autoajalooalaseid raamatuid, siis on seda raamatut ikkagi huvitav lugeda, sest vähemalt minu teada pole varem ilmunud ühtegi eestikeelset raamatut, mis oleks pühendatud NL-i autotööstusele. Lisaks huvitavatele faktidele ja aastaarvudele on raamatus ka omajagu statistikat välja toodud, mis annab hea pildi asjade seisust võrreldes teiste riikidega toonasel ajal.

Vaadates allikate arvu ning seda kust ja kelle käest andmed on kogutud, siis tuleb autori ees müts maha võtta. Sellise raamatu kirjutamine pole olnud lihtne, arvestades veel seda, et seda on tulnud teha põhitöö kõrvalt. Igatahes on äärmiselt tore ja tänuväärne, et selline raamat on ilmunud, jääb vaid loota, et tulevikus ilmub veel teisigi emakeelseid auto(ajaloo)raamatuid.