Arvamusliidriks 140 tähemärgiga?

Twitteri logo

Twitter on üks omamoodi leiutis. Sa võid postitada mida iganes, seni kuni see jääb 140 tähemärgi sisse. Minule, kes on harjunud kirjutama pikalt ja põhjalikult, on see kummaline piirang. Ometi on Twitteril üle maailma miljoneid kasutajaid ning see on üsna populaarne rakendus.

Siiski olen tähele pannud, et Twitteril on ka omad võlud. Twitteri säuts on asjakohane, kui lugemiseks ja süübimiseks pole pikalt aega, kuid tähtis sõnum on vaja kiirelt ja konkreetselt edastada. Seetõttu on Twitteri säutsud suurepäraseks vaatajate arvamuse edastamise viisiks teleekraanil.

Seda on märganud ka ETV saadete tegijad, kes on võimaldanud telepublikul oma mõtteid "Foorumi" ja "Suud Puhtaks" saadetes edastada just Twitteri säutsude abil. Ka ma ise olen seda võimalust aeg-ajalt kasutanud ja säutsunud. Kuigi mõnikord tahaks, et saaks öelda midagi pikemalt. Tervikliku mõtet on kuradima raske 140 tähemärgi sisse mahutada. Samas, kui ma näen, kui kiirelt säutsud teleekraanilt läbi käivad, siis ega inimesed vist pikemaid lauseid lugeda ei jõuaks ega viitsiks ka. Infoühiskonna viga, inimeesd muutuvad laisemaks ja kärsitumaks.

Kuid Twitteri plusspooled ei tule välja mitte ainult teleekraanil, vaid ka mujal. Kuna Twitteri säutsud on üsna lühidad ja kiiresti hoomatavad, siis on selle (kui info edastuse viisi) avastanud enda jaoks ka poliitikud, kes enda koostatud välkmõtteid ja teravusi selle kaudu edastavad. Meedia ja fännid aga korjavad need kiiresti üles ja teatud juhtudel lähevad need lausa viraalseks. Olgu siinkohal näitena toodud kasvõi Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves või praegune USA president Donald Trump, kes on tuntud selle poolest, et on suutnud Twitteri enda kasuks tööle panna.

Kaks eelmist väljatoodud isikut (tegelikult on neid näiteid sadu ja tuhandeid) tõestavad suurepäraselt, et ka sellist lihtsat vahendit nagu Twitter kasutades on võimalik omal moel arvamusliidriks saada. Tõsiseid ja põhjalike arvamusartikleid ei hakka säutsud muidugi kunagi asendama, kuid heaks ja kiireks tähelepanu saamise meetodiks on need sellegipoolest.

Tunnistan, et mingil hetkel olin enda jaoks Twitteri maha kandnud ja lausa "surnuks" kuulutanud, kuid aeg on sundinud mind enda arvamust korrigeerima. Muutuvas ühiskonnas muutub Twitter järjest paremini sobituvaks meediakanaliks. Paistab, et Twitteri loojad siiski on omal ajal teatud mõttes visionäärid olnud.

Raamatu "100 autot 2" esitlusest

Raamatud "100 autot 2" virnas Viru Keskuse Rahva Raamatus esitlusel ajal.

Selle nädala neljapäeval oli mul au olla kutsutud esimest korda elus raamatuesitlusele. Nimelt oli mind kutsutud raamatu "100 autot 2" esitlusele, mis leidis aset Viru Keskuse Rahva Raamatus. Kutsujaks oli raamatu autor, Margus-Hans Kuuse isiklikult.

Põhjus, miks ma olin kutsutute seas, on tegelikult üsna lihtne. Nimelt oli ka minul mängida pisikene roll antud raamatu ilmumises. Umbes poolteist aastat tagasi lasin ma Autolehe foorumis lahti uitmõte, et võiks ilmuda raamatu "100 autot" uusversioon, mis oli lapsepõlves muide üks mu lemmikraamatutest. Foorumi kasutajatele see mõte meeldis ja sel teemal tekkis pikk ja põhjalik arutelu. Selle arutelu ja positiivse tagasiside tulemusena saigi uue teose tegemine vajaliku tõuke, kuna potentsiaalsed kirjastajad nägi, et võimalike huvilisi jätkub piisavalt.

Teose avaldamise puhul sain ma ka ise ühe autori poolt signeeritud eksemplari omanikuks ning nüüd seisab see raamat mul riiulis aukohal. Kavatsen hoida seda raamatut kui kullatera ja teisi luban ligi ainult siidikinnastega, piltlikult öeldes. See raamat ei ole mitte ainult huvitav lugemine mulle, kuid ka tõestus sellele, et ka pisim panus võib vahetevahel sündmuste kulgu väga palju mõjutada.