Uus nimi, vanad tegijad

Aadressil Vabaduse pst 39 asub uus burksipalee

Eelmisel reedel juhtusin istumisele sõprade seltskonda. Kõikide muude jutude kõrval, mida seal räägiti, mainiti, et Vabaduse puiesteel on hiljuti avatud üks uus söögikoht, Diner. Muidu ma poleks sellest eriti välja teinudki, kuna ma ei ole selline tüüp, kes käiks väga tihti väljas söömas, eriti kodust kaugemates kohtades, kuid oli üks fakt, mis sundis antud uudisele suuremat tähelepanu pöörama. Nimelt väitsid vestluskaaslased, et selle koha kokkadeks on endised grillmeistrid Vesivärava Grillist. Kuna aga minu blogi pikemaajalised lugejad teavad, et ma ei suuda öelda "ei" heale burksile, siis lihtsalt olin sunnitud antud koha kohta täpsemalt järgi uurima.

Siinkohaks olgu vahepalaks mainitud, et on kahju Vesivärava Grillist, mis alates eelmise aasta lõpust on läbinud tõelise allakäigu spiraali. Kõik endised head kokkad ja teenidajad on sealt minema läinud või minema peletatud ja viimasel ajal häid uudised kahjuks antud koha kohta ei kuule. See selleks.

Niisiis, kõigepealt alustasin sellest, et tegin kohale väikese Google otsingu. Oh meid, tänapäevaseid, internetist sõltuvaid nõrki noori. Sain targemaks, et antud koht tõesti eksisteerib. Aadressiks on tal Vabaduse puiestee 39. Söögikoht asub endise kohvik Iris asukohas, see peaks Nõmmelastele ja Mustamäelastele rohkem ütlema. Kuna aga mina ei teadnud enne midagi antud kohvikust ega ka uuest kohast, siis pidin täiendavalt "guugeldama" kus see Vabaduse pst 39 kaardil täpselt asub. See välja uuritud, sai pandud riidesse ja seatud sammud bussipeatuse poole. Mainin vahele, et kohta ma külastasin pühapäeval. Jätan siinkohal lugejad painamata detailidega ja alustan kohe sellest kui olin jõudnud antud burksimekani.

Juba sisenedes on aru saada, et oled jõudnud õigesse kohta. Taustal mängib juke-box ning mööbel ja lauanõud (eriti salvaka hoidjad) on sellised, et tekib tunne nagu sa oleksid rekkajuht 70-ndate USAs ning sinu tööks on pikad otsad mööda vanad head Route 66. Ka järjekorrad ja sees olev inimeste arv annab aimu, et tegemist võib olla endiste Vesivärava kuttide kohaga, s.t publikut on murdu ja puudust ei jää. Suur edasiminek on see, et uus koht tegutseb siseruumides, mis tähendab, et nüüd saab Eesti parimat burgerit nautida talvel. Ah jaa, burger. Menüü on suur, burgerite valik oli kusagil 10 ja 20 vahel ning igast burgerist on olemas ka angus versioon. Andke andeks minu asjatundmatus, kuid ma ei oska siiamaani lahti seletada, mis too on. Ka hinnaklass on mõistlik, jäädes enamiku burgerite puhul 3.50 € ja 8 € vahele. Olgu siinkohal öeldud, et see on soodus pakkumine, sest iga burgeri vahel on c.a 250 grammine loomahakklihast pihv.

Tellisin siis burgeri ära, minu puhul sai tehtud kindla peale minek ja valitud klassikaline peekoniburger ning seejärel istusin lauda. Nagu tavaliselt, tuleb arvestada ooteajaga vähemalt 15 minutit. Õnneks igavlema ma ei pidanud, kuna juhuse tahtel õnnestus näha seal ühte koolikaaslast kellega õnnestus juttu puhuda kuni minu burger saabus. Pikalt ei hakkanud ma ootama ning lõin kohe hambad sisse. Esimene suutäis proovitud, tabas mind õudne nostalgialaks ning mõnus olemine, burger on (endiselt, kui Vesivärava ajad sisse lugeda) super, maitesv ning valmistatud värskest toormaterjalist. 

Burgeri söömise järel olin ma igati tulemisega rahul. Kuid ma ei tea, kas asi on minus või on burgerid suuremaks läinud, kuid viimane osa burgerist läks sisse juba raskustega, lihtsalt nii hästi täitis kõhtu. Kaalujälgijatele ja kalorifoobidele seda kohta seega paraku soovitada ei saa. Ise aga kasutan esimesel võimalusel (s.t kui õppetoetus üle tuleb) uuesti antud koha teenuseid, sest usun, et antud pleiss on raudselt väärt uuesti ja uuesti külastamist.