Kuidas võidelda kütuseaktsiisi tõusu vastu?

Honda FCX Clarity - alternatiiv, kuid mitte veel soodne

Viimastel päevadel on inimeste seas tekitanud palju kõneainet valitsuse kava tõsta otsustavalt kütuseaktsiisi, mis mõningate ekspertide hinnangul võib halvemal juhul tähendada seda, et kütuseliiter hakkab maksma rohkem kui meie naaberriigis Soomes.

On selge, et taoline otsus on inimestele väga vastukarva ning mõjutab olulisel määral inimeste väljaminekuid ja tarbijakäitumist.
Kuna maal elavad inimesed ei saa oma sõite tegemata jätta ning peaministri soovitus kasutada säästlikumaid autosid kuulub pigem musta huumori rubriigi valdkonda, siis tuleb antud mure lahendamiseks leida teine vaatenurk. Tegelikult on vastus küsimusele äärmiselt lihtne. Ei tule vaadata mitte säästlikumaid autosid (kuigi mõnel juhul on ju ka see võimalus), vaid tuleb minna täiesti uute kütuste kasutamise peale autodes. Järgnevalt analüüsin alternatiivide kasutamise võimalust Eesti Vabariigi tingimustes.

1. CNG
CNG - compressed natural gas.  CNG on maakeeli kokkusurutud maagaas e. metaan. Kokkusurutud tähendab, et paagis on see gaasilisel kujul suure rõhu all.
Eestis on hetkel viis CNG tanklat: kaks Tallinnas, ning üks Tartus, Pärnus ja Narvas. CNG hind tanklates on hetkel 0,779 €/kg. Seega on surugaas tunduvalt odavam bensiinist ja diislist ning kuna maagaasi aktsiisi märkimisväärset tõusu lähiajal näha ei ole, siis vahe kasvab tulevikus CNG kasuks.
Eestis on CNG-d kütusena kasutavad autod täiest müügil, kuid tasub arvestada, et nad on bensiinimootoriga analoogidest natukene kallimad. Samuti peab soetamisel silmas pidama seda, et CNG tankimisvõimalusi on Eestis hetkel veel hõredalt. Näidetena CNG autodest võiks välja tuua škoda Octavia G-Tec, Opel Zafira Tourer CNG ja Fiat Doblo CNG Turbo.

2. LPG
LPG - liquefied petroleum gas. LPG e. eesti keeles väljendatuna vedel propaan on samuti üks variant, mida kaaluda. Kuigi ka LPG liigitud gaasiautode alla, siis on tal võrreldes CNG-ga mitmeid erinevusi. Esiteks on kütus autos vedelal kujul, mitte gaasilises. Teiseks on LPG gaasiseade autole järelpaigaldatav. Järelpaigaldust saab teha nii bensiini- kui ka diiselmootoriga autodele ning LPG seadme hind jääb sõltuvalt silindrite arvust ja mootori keerukusest tüüpiliselt 900-1500 € vahele.
Võrreldes CNG-ga on LPG tanklavõrk Eestis suhteliselt heas seisus. Juba ainuüksi Alexela vedelgaasitanklaid on hetkel 20. LPG liitrihind hetkel on orienteeruvalt 0,549 €/l. Samas tuleb tähelepanu juhtida sellele, et LPG kulu liitrites võib olla kuni kolmandiku (üldiselt siiski ligikaudu +10%) võrra suurem kui bensiinil/diislil, seega hinnavõidu kalkuleerimisel tuleb seda silmas pidada.
Samas, arvestades milline on LPG hind ja ja gaasiseadme maksumus ning vaadates bensiini ja diisli hindasid, siis tavapärase läbisõidu juures peaks tasateenimine ja võit algama juba aasta-poolteise sõitmise järel. Suurema läbisõidu korral tuleb võit kiireminigi.

3. Elekter
Tänu mõned aastad tagasi toimunud saastekvoodi tehingule Mitsubishiga, on elektriautod Eesti oludes üsnagi hea alternatiiv sisepõlemismootoriga autodele. Saadaval on lai valik elektriautosid alates Mitsubishi i-MiEV-ist kuni Tesla Model S-ni (tõsi, viimast mitte ametliku kohaliku esinduse kaudu). Lisaks sellele on Eestis üle 150 avaliku kiirlaadija mis on jaotunud ühtlaselt üle Eesti territooriumi, seega ei tohiks tekkida probleemi sellega kust särtsu juurde saada.
Tuuakse küll puudustena esile vähest läbisõitu (mis minu meelest on suhteline) ja külmetamist talvel, kuid need on tehnilised probleemid, mis sisuliselt juba lahendatud või lähiajal lahendamisel, s.t kõvasti paranemas.

Veel võimalusi...
Lisaks eelpool toodud alternatiividele on veel võimalusi, mida bensiini või diisli asemel kasutada, paraku pole need võimalused veel (mõnel juhul ka enam) Eestis kätte saadavad, kuid muutuv turusituatsioon võib seda kiiresti muuta. Need võimalused oleksid:

• Kütuseelement e Fuel-Cell. Kütuseelement võimaldab gaasilisest rõhu all olevast vesinikust toota elektrit. Fuel-Cell autot võib vaadelda kui oluliselt suurenenud läbisõiduga elektriautot. Paraku tuleb viimane luksus hinnaga, sest kütuseelemendiga autot on endiselt väga kallid (70 000 €+) ja vähe levinud. Samuti on mureks vesinikutanklate puudumine Eestis.
• Puugaasigeneraator. Alternatiividest ehk kõige huvipakkuvam. Suureks plussiks on kodumaine taastuv kütus, mis kergesti kätte saadav ja odav. Miinuseks kindlasti seadme suured gabariidid ja madal võimsus. Samuti tuleb kütust kaasa võtta sõna otseses mõttes laadungiga. Teisest küljest oleks tegemist hea ja silmatorkava jõuallikaga hobiautole. Igapäeva sõitudeks pole see kahjuks siiski parim alternatiiv, kuid alternatiiv siiski. Mureks on veel see, et autodele sobilike puugaasigeneraatoreid on Eestis raske leida, veel raskem aga leida firmat, mis neid autodele paigaldab. Samas võib Soomes näha (selle põhjal mis mina aastate jooksul kuulnud-lugenud olen) ringi sõitmas mitmeid puugaasigeneraatoriga autosid, seega ei saa öelda, et pudel sõitmine täiesti võimatu oleks.
• Biokütused / etanool. Eestis on minevikus müüdud etanooli sisaldavat bensiini, kahjuks seda enam ei tehta. Biokütus võib olla üldjuhul kahel kujul: E85 ja E100. Number näitab etanooli sisaldust kütuses, ehk viimane on juba puhas alkohol. Antud kütus on (teoorias) soodne ja ka keskonnasõbralikum võrreldes bensiini ja diisliga. Laiema leviku pidurdajaks lisaks kütusemüüjate leigusele võib tuua kaks faktorit. Esiteks vajab etanooli sisaldavate kütuste kasutamine selleks sobiliku mootorit ning Eestis vähemalt hetkel selliseid kasutavaid autosid ei müüda. Mingi periood müüs taolisi autosid Saab, kuid see mark on nüüdseks ajalugu. Teine takistav tegur on alkoholiaktsiis. Ma võin eksida, kuid vähemasti minu teada on etanoolil, mida kasutatakse kütusena sama kõrge aktsiis, kui sellel mis müügil joogina. Arvestades seda võib etanool olla kallimgi kui bensiin kütusena, kuid vaadates teiste riikide praktikat peaks ta olema siiski tunduvalt odavam, kuna esiteks on tootmine odavam ja teiseks, nagu varem öeldud, on tegu keskkonnasõbraliku kütusega.

Mõtted ja arvamused kütuseaktsiisi ja sobilike alternatiivde kohta on teretulnud kommentaariumis.

Alternatiivsed energiaallikad autodel I

Auto võib olla nii roheline kui ka praktiline

Viimasel ajal on elektriautod saanud Eesti meedias palju negatiivset kajastust. Samuti on tõusnud tugevasti bensiini ja diisli hinnad tanklates ning suure tõenäosusega tõusevad tugevasti veel kuna EL plaanib peatada nafta(toodete) impordi Iraanist. Seega tabasin ma ennast ühes loengus mõtlemas (Juhuslikult sattus olema keskkonna loeng, seega mõtted osaliselt tunniga ikkagi klapisid) kas on veel alternatiive bensiinile ja diislile ning akudesse salvestatud elektrienergiale autode liikuma panekuks. Järele mõeldes selgus, et alternatiive on tegelikult üsna palju, nende kasulikus ja hind on muidugi iseasi.

Alternatiivid, mida ma suutsin välja mõelda ja meelde tuletada, on järgmised.

1. Vesinik vedelal kujul. Võimalik on kasutada vesiniku vedelal kujul ja põletada seda sisepõlemismootorites. See variant eksisteerib juba reaalses elus. Näiteks on valmistatud mudelit BMW Hydrogen 7 umbes 100 tükki katsetamise eesmärgil. (http://en.wikipedia.org/wiki/BMW_Hydrogen_7) Kuigi vesiniku, erinevalt naftast, võib pidada piirituks ressursiks, siis selle tootmine ja hoiustamine vedelal kujul on väga kallis. Ka on vesiniku energiatihedus oluliselt väiksem kui nafta baasil tehtud kütustel, mistõttu vesiniku kulu on suurem ja kütusepaagid tuleb ehitada oluliselt suuremaks. Lisaks veel kütusepaagi termoisolatsioon, kuna vedelat lämmastiku hoiustatakse pea absoluutse nulli lähedaste temperatuuride juures. Kahjuks ei leidnud esmasel vaatlusel infot selle kohta, milline on heitgaaside kogus vesiniku põletamisel võrreldes tavalise bensiiniga, kuid kui leian selle kohta infot, toon selle välja mõnes oma tulevases artiklis.

2. Vesinik gaasilisel kujul. Kütuseelement. Gaasiline vesinik reageerib kütuseelemendis hapnikuga ja selle tulemusena tekkib elekter, "heitmeks" on puhas vesi. Esimene kütuseelemendiga auto on ka juba tootmises, Honda FCX Clarity (http://en.wikipedia.org/wiki/Honda_FCX_Clarity) Kütuselemendiga auto on nagu tavaline elektriauto, ainult selle vahega, et energia tagavara pole mitte akudes vaid gaasilise vesiniku paagis. Võrreldes vedela vesinikuga on gaasilise vesiniku hoiustamine odavam, kuid kõrge tootmishind jääb endiselt. Samuti on häda selles, et selleks, et vesinikust jätkuks piisavalt kaugele sõitmiseks, peab olema seda paagis üsna palju, s.t seda tuleb hoida väga suure rõhu all. Mina näiteks ei tunne ennast väga mugavalt teadmisega, et minu seljataga on 700 korda normaalsest õhurõhust kõrgema survega paagis äärmiselt plahvatusohtlik gaas. Teisalt jälle, küttuseelemendiga saab juba praegu läbida enam-vähem kaks korda suuremaid distantse võrreldes elektriautodega, mis töötavad akudel (i-Miev, Leaf). Lisaks vesiniku kõrgele hinnale pärsib fuel-cell autode levikut vesinikutanklate väike arv ja kütuseelementide väga kõrge hind, kere ja elektrimootor ise ei maksa suurt midagi.

3. Vedelgaas. Ka Eestis levinud. Tanklavõrgustik on Eestis olemas, c.a 20 tanklat (minu teada) kus saab vedelgaasi tankida. Gaasiseade on odav, vanema põlvkonna mudeli, mis sobib vanematele autodele, saab kätte juba umbes 1000 euroga. Uuematele autodele sobivad seadmed on mõnevõrra kallimad. Ümberehitus on lihtne ja kiire. Vedelgaasi plussiks on odavam hind võrreldes bensiiniga, kui ei eksi, siis umbes 0,8 € liiter, mis teeb vedelgaasi 40 % odavamaks. Samas vedelgaasi kasutades kütusekulu kasvab, samas odavama hinna tõttu tasub ümberehitus ikkagi ennast ära. Asja miinus on see, et gaas loetakse taastumatude maavarude hulka, ka tuleb gaas Eestise Venemaalt, mistõttu võib tulevikus gaasi hind teha ootamatuid hüppeid.

4. Maagaas, ehk siis gaas gaasilisel kujul. CNG. Eestis on hetkel ainult kaks maagaasi tanklat, üks Tallinnas ja teine Tartus. Siiski on Eestis surugaasi kasutava auto kasutamine võimalik, ka on osadel tootjatel surugaasil töötavad mudelid juba toodangus. Näiteks Opel Zafira Tourer (http://media.opel.com/content/media/intl/en/opel/news.detail.html/content/Pages/news/intl/en/2011/OPEL/12_08_opel_zafira_tourer_cng)

5. Puugaas. Puugaasigeneraatoriga varustatud seadmed. Piltlikult öeldes paned puid alla ja auto sõidab. Kuigi kütus on taastuv, odav ja laialdaselt käest võtta, siis takistab sellise lahenduse kasutust väike võimsus, suur mass ja suured mõõtmed. Ka kütus võtab (veel kasutamata kujul) palju ruumi. Kellel huvi reaalse puugaasil töötava auto vastu, lugegu läbi järgmine artikell: http://www.tehnikamaailm.ee/est/cars/misc/2009/07/?headerID=1525

6. Piiritus ja biokütused. On küll odavamd kui bensiin ja diisel ning neid tehakse taastuvatest ressursidest, (suhkruroog, mais, raps, kartul jne) siis arvan, et biokütused (s.h piiritus) on tupiktee, kuna nende valmistamiseks kasutatakse toitu. Arvestades maailmas järjest suurenevat näljahäda ja kvaliteetse põllumaa hulga vähenemist, siis selline lahendus ei ole jätkusuutlik. Siiski, biokütusel töötavaid autosi on arendanud mitmed autotoojad. Suurim biokütustel töötavate autodega katsetaja oli Saab (kes on nüüd pankrotis), kes on valmistanud nii E85 kui ka E100-l töötavaid autosi. Number näitab siis piirituse hulka protsentides kütuses. Ka Eestis müüdi mingi periood E85 kütust, miskil salapärasel põhjusel sellest loobuti. Müüjaks oli Kristiine Statoil.

7. Päikeseenergia. Päikesepaneelide abil saadakse elekter, mis paneb auto liikuma. Praeguse päikesepaneelide arengu taseme juures ei ole väga jätkusuutlik. Sportliku hobina ja katsesõidukitena iseenesest vahva. Lisaks patareide tehnoloogilisele tasemele piirab kasutust see, mitu päeva aastas päike paistab ja millise intensiivsusega. Eesti igatahes kasutuskohana langeks ära. Plussiks muidugi see, et ei ole stepslist sõltuvuses, laadimine toimub kogu aeg. Samas mingi vaheaku peab autol siiski olema.

8. Suruõhk. Tanklates laaditakse suruõhku, mis sõites paneb liikuma silindrid. Üsna lihtne ja lollikindel süsteem. Samas evib sarnaseid probleeme fuel-cell ja CNG autodega. Suruõhul töötavatest autodest kirjutas mõnda aega tagasi TM: http://www.tehnikamaailm.ee/est/cars/misc/2005/01/?headerID=243

Rohkem mõeldavaid-teostatavaid alternatiive meelde ei tulnud. Eeltoodud näidetest plaanin aga tulevikus natukene põhjalikumalt pajatada, enne seda on aga tarvis mõtteid koguda ja materjali uurida.