Lehevaatamisi kokku

20.4.15

Kuidas võidelda kütuseaktsiisi tõusu vastu?

Honda FCX Clarity - alternatiiv, kuid mitte veel soodne
Viimastel päevadel on inimeste seas tekitanud palju kõneainet valitsuse kava tõsta otsustavalt kütuseaktsiisi, mis mõningate ekspertide hinnangul võib halvemal juhul tähendada seda, et kütuseliiter hakkab maksma rohkem kui meie naaberriigis Soomes.

On selge, et taoline otsus on inimestele väga vastukarva ning mõjutab olulisel määral inimeste väljaminekuid ja tarbijakäitumist.
Kuna maal elavad inimesed ei saa oma sõite tegemata jätta ning peaministri soovitus kasutada säästlikumaid autosid kuulub pigem musta huumori rubriigi valdkonda, siis tuleb antud mure lahendamiseks leida teine vaatenurk. Tegelikult on vastus küsimusele äärmiselt lihtne. Ei tule vaadata mitte säästlikumaid autosid (kuigi mõnel juhul on ju ka see võimalus), vaid tuleb minna täiesti uute kütuste kasutamise peale autodes. Järgnevalt analüüsin alternatiivide kasutamise võimalust Eesti Vabariigi tingimustes.

1. CNG
CNG - compressed natural gas.  CNG on maakeeli kokkusurutud maagaas e. metaan. Kokkusurutud tähendab, et paagis on see gaasilisel kujul suure rõhu all.
Eestis on hetkel viis CNG tanklat: kaks Tallinnas, ning üks Tartus, Pärnus ja Narvas. CNG hind tanklates on hetkel 0,779 €/kg. Seega on surugaas tunduvalt odavam bensiinist ja diislist ning kuna maagaasi aktsiisi märkimisväärset tõusu lähiajal näha ei ole, siis vahe kasvab tulevikus CNG kasuks.
Eestis on CNG-d kütusena kasutavad autod täiest müügil, kuid tasub arvestada, et nad on bensiinimootoriga analoogidest natukene kallimad. Samuti peab soetamisel silmas pidama seda, et CNG tankimisvõimalusi on Eestis hetkel veel hõredalt. Näidetena CNG autodest võiks välja tuua škoda Octavia G-Tec, Opel Zafira Tourer CNG ja Fiat Doblo CNG Turbo.

2. LPG
LPG - liquefied petroleum gas. LPG e. eesti keeles väljendatuna vedel propaan on samuti üks variant, mida kaaluda. Kuigi ka LPG liigitud gaasiautode alla, siis on tal võrreldes CNG-ga mitmeid erinevusi. Esiteks on kütus autos vedelal kujul, mitte gaasilises. Teiseks on LPG gaasiseade autole järelpaigaldatav. Järelpaigaldust saab teha nii bensiini- kui ka diiselmootoriga autodele ning LPG seadme hind jääb sõltuvalt silindrite arvust ja mootori keerukusest tüüpiliselt 900-1500 € vahele.
Võrreldes CNG-ga on LPG tanklavõrk Eestis suhteliselt heas seisus. Juba ainuüksi Alexela vedelgaasitanklaid on hetkel 20. LPG liitrihind hetkel on orienteeruvalt 0,549 €/l. Samas tuleb tähelepanu juhtida sellele, et LPG kulu liitrites võib olla kuni kolmandiku (üldiselt siiski ligikaudu +10%) võrra suurem kui bensiinil/diislil, seega hinnavõidu kalkuleerimisel tuleb seda silmas pidada.
Samas, arvestades milline on LPG hind ja ja gaasiseadme maksumus ning vaadates bensiini ja diisli hindasid, siis tavapärase läbisõidu juures peaks tasateenimine ja võit algama juba aasta-poolteise sõitmise järel. Suurema läbisõidu korral tuleb võit kiireminigi.

3. Elekter
Tänu mõned aastad tagasi toimunud saastekvoodi tehingule Mitsubishiga, on elektriautod Eesti oludes üsnagi hea alternatiiv sisepõlemismootoriga autodele. Saadaval on lai valik elektriautosid alates Mitsubishi i-MiEV-ist kuni Tesla Model S-ni (tõsi, viimast mitte ametliku kohaliku esinduse kaudu). Lisaks sellele on Eestis üle 150 avaliku kiirlaadija mis on jaotunud ühtlaselt üle Eesti territooriumi, seega ei tohiks tekkida probleemi sellega kust särtsu juurde saada.
Tuuakse küll puudustena esile vähest läbisõitu (mis minu meelest on suhteline) ja külmetamist talvel, kuid need on tehnilised probleemid, mis sisuliselt juba lahendatud või lähiajal lahendamisel, s.t kõvasti paranemas.

Veel võimalusi...
Lisaks eelpool toodud alternatiividele on veel võimalusi, mida bensiini või diisli asemel kasutada, paraku pole need võimalused veel (mõnel juhul ka enam) Eestis kätte saadavad, kuid muutuv turusituatsioon võib seda kiiresti muuta. Need võimalused oleksid:

  • Kütuseelement e Fuel-Cell. Kütuseelement võimaldab gaasilisest rõhu all olevast vesinikust toota elektrit. Fuel-Cell autot võib vaadelda kui oluliselt suurenenud läbisõiduga elektriautot. Paraku tuleb viimane luksus hinnaga, sest kütuseelemendiga autot on endiselt väga kallid (70 000 €+) ja vähe levinud. Samuti on mureks vesinikutanklate puudumine Eestis.
  • Puugaasigeneraator. Alternatiividest ehk kõige huvipakkuvam. Suureks plussiks on kodumaine taastuv kütus, mis kergesti kätte saadav ja odav. Miinuseks kindlasti seadme suured gabariidid ja madal võimsus. Samuti tuleb kütust kaasa võtta sõna otseses mõttes laadungiga. Teisest küljest oleks tegemist hea ja silmatorkava jõuallikaga hobiautole. Igapäeva sõitudeks pole see kahjuks siiski parim alternatiiv, kuid alternatiiv siiski. Mureks on veel see, et autodele sobilike puugaasigeneraatoreid on Eestis raske leida, veel raskem aga leida firmat, mis neid autodele paigaldab. Samas võib Soomes näha (selle põhjal mis mina aastate jooksul kuulnud-lugenud olen) ringi sõitmas mitmeid puugaasigeneraatoriga autosid, seega ei saa öelda, et pudel sõitmine täiesti võimatu oleks.
  • Biokütused / etanool. Eestis on minevikus müüdud etanooli sisaldavat bensiini, kahjuks seda enam ei tehta. Biokütus võib olla üldjuhul kahel kujul: E85 ja E100. Number näitab etanooli sisaldust kütuses, ehk viimane on juba puhas alkohol. Antud kütus on (teoorias) soodne ja ka keskonnasõbralikum võrreldes bensiini ja diisliga. Laiema leviku pidurdajaks lisaks kütusemüüjate leigusele võib tuua kaks faktorit. Esiteks vajab etanooli sisaldavate kütuste kasutamine selleks sobiliku mootorit ning Eestis vähemalt hetkel selliseid kasutavaid autosid ei müüda. Mingi periood müüs taolisi autosid Saab, kuid see mark on nüüdseks ajalugu. Teine takistav tegur on alkoholiaktsiis. Ma võin eksida, kuid vähemasti minu teada on etanoolil, mida kasutatakse kütusena sama kõrge aktsiis, kui sellel mis müügil joogina. Arvestades seda võib etanool olla kallimgi kui bensiin kütusena, kuid vaadates teiste riikide praktikat peaks ta olema siiski tunduvalt odavam, kuna esiteks on tootmine odavam ja teiseks, nagu varem öeldud, on tegu keskkonnasõbraliku kütusega.
Mõtted ja arvamused kütuseaktsiisi ja sobilike alternatiivde kohta on teretulnud kommentaariumis.

6 kommentaari:

  1. Asjalik postitus! Võib-olla oleks hea mainida arvuliselt, palju aktsiisi plaanitakse tõsta ning millised on prognoosid lõpphinnale nt 1-10 a lõikes?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tere. Suured tänud.
      Võib-olla täiendan mingi hetk ka artiklit, aga praegu panen kütuseaktsiisi kommentaari siia.
      järgmisel aastal tõuseb diiselkütuse aktsiis 14% ja bensiini aktsiis 10%. Ülejäänud aastatel vahemikus 2017-2019 tõuseb aktsiis mõlemal 10% aastas.
      Üks paljudest artiklitest, kus numbrid on välja toodud, on siin: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/graafikud-reformierakond-kutuseaktsiisi-tousust-ostujoud-ei-vahene-sest-eestlaste-palk-touseb-nelja-aastaga-26-protsenti?id=71254367
      Eksperdid, sealhulgas inimesed Alexelast, on maininud, et halvemal juhul muutub kütus isegi kallimaks kui Soomes. Isegi kui nafta hind järgmise nelja aasta jooksul ei muutu, mis on väga ebatõenäoline, tõuseb kütusehind enam kui 1,4 €/l.
      Mis kindlasti juhtub, on see, et Lõuna-Eesti inimesed hakkavad rohkem Lätis tankima ja Ida-Virumaalased Venemaal. Kokkuvõttes võib riigile tulla sellest rohkem kahju kui kasu, kuid tõe näitab kätte tulevik.

      Kustuta
  2. Ei maksa unustada milleks seda aktsiisi tõsteti. Et raha saada. Seega, kui liiga popiks lähevad alternatiivid siis saavad ka maksud kaela.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Alternatiivide maksustamisega on nii ja naa.
      Alustame sellest, et roheliste energiaallikate, mille alla aeg-ajalt ka maagaasi loetakse, kõrgem maksustamine on üldiselt ELi poolt taunitav, kuna soovitakse inimesi ikkagi suunata keskkonnasäästlikemate energiaallikate juurde. Sellest johtub, et kui maa- a vedelgaasi ning elektriaktsiis ka peaksid tõusma, siis parajasti nii palju, et nad jääksid bensiinist ja diislist odavamaks.

      Teine asi on see, et kuidas sa alternatiive üldse maksustad? Omakodus päikesepaneelidega või tuulikuga auto jaoks tehtud elektrit ei saa kuidagi aktsiisi alla panna. Samuti ei saa maksustada aktsiisiga puupilpaid, mida sa puugaasi generaatorisse paned. Osade allikate puhul lihtsalt jäävad valitsejate käed lühikeseks. Õnneks.

      Kustuta
  3. On veelgi ju alternatiive. Suruõhk on täiesti toimiv kuigi meil talvel kipub ilmselt külmuma niiskus mis seal paratamatult sees on. Diisli asemel saab sisse valada taimeõli. Isegi aktiivse metalli ja vee baasil vesiniku tootmist on edukalt katsetatud. Kui metall ära reageerib annad oksiidi regenereerimisele ja ostad uue metalli.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suruõhku ei pannud ma siia alla sellepärast, et suruõhu energiatihedus on allapoole igasugu arvestust, pakkudes läbisõitu 30-50 km, mis tänapäeval ei rahulda ka kõige vähemnõudlikumat inimest. "Hipsteriautoks" kena küll, aga mitte tarbeesemeks.

      Vesiniku probleemiks on eelkõige hind. Soomes on 1 kg vesiniku hind veidi üle 10 €, arvestades, et Fuel-Cell auto kulu ongi ligikaudu 1 kg / 100 km, siis teeb see sama välja, kui sõita autoga, mille kütusekulu on 7 l/100 km, rahaliselt ma mõtlen. Seega, vesinik on lahe ja potentsiaalne energiaallikas, aga hind peab enne ikka tublisti kukkuma enne kui saame rääkida massidesse jõudmisest. Mureks muidugi siinkohal ka kütuseelemendi röögatu hind tingituna vajadusest kasutada plaatinat katalüsaatorites.

      Kustuta