"Rakett 69" IV hooaeg on alanud

Saatesarja "Rakett 69" logo

Täna õhtul kell 19:35 võis näha ETV ekraanil populaarteadusliku saatesarja "Rakett 69" uue hooaja esimest osa. Tänavune hooaeg on sarjale juba neljas. Pärast nähtud võin öelda, et oli tore ning võimalusel püüan vaadata ka teisi osasi ning soovitan ka teistel noortel seda teha.

Tõtt-öelda on peamine põhjus, miks ma seda sarja vaatan see, et II hooajal olin ka ise saates osaline, kuigi nii kaugele ei jõudnud nagu ise soovinuks. Mis sa teed, C`est la vie. Teistel noortel soovitan aga vaadata seda sarja seetõttu, et ehk leitakse endaski siis see teaduspisik ja seiklusvaim ülesse ning minnakse vähemalt saatesse kandideerima. Uskuge mind, kogemus on seda väärt.

Aga saatest endast ka. Sellel aastal on muudetud kandideerimise formaati. Kui eelnevatel aastatel pidi iga õpilane või tudeng, kes kandideerib saatesse, tegema väikese ettekande või katse, siis see aasta oli kõigile etteantud neli ülesannet, mis tuli lahendada täpsuse ja kiiruse peale. Minu hinnangul vägagi tervitatav muudatus, kuna võimaldab paremini kandidaate võrrelda ja muudab konkureerimise võrdsemaks.

Saatesse pääsenuid vaadates jäi mind painama ainult üks asi. Kõik olid küll vahvad ja toredad noored, kuid 11 osalejat 15-st oli Tartust. Mitte, et see iseenesest halb oleks, kuid tuleks vältida olukorda, kus üks üleriigiline konkurss muutub ühe linna siseasjaks, nii võib mõjutatud saada saate populaarsus. Kindlasti aga ei ole see tegijate eesmärk. Kas tõesti ei olnud siis Tallinna ja teiste linnade noored huvitatud? Ei tahaks uskuda. Ju siis oli nii, et Tartust tuli kokku nii palju tublisi noori, et sealt koorusid välja ka osalised. Kuigi asi võib jääda ka pisut reklaami taha. Vähemalt mina ei näinud TTÜ peal ühtegi postrit, mis kutsuks tudengeid sinna sinna saatesse, ometi on minu ülikoolis palju talendikaid säravaid isiksusi, kes sinna saatesse sobiks.

Igal juhul hoian ma saates osalejatele ja kohtunikele pöialt ning jään huviga ootama põnevaid katseid, eksperimente ja äpardusi. (Teaduses nendeta ei saa)

Edasi-edasi, teadustaevasse.

Eksamite edetabelitest

Abituriendid kirjandit kirjutamas

Sellel nädalal jõudsid järjekordselt avalikuse ette riigieksamite edetabelid. Müstilised numbrite tulbad ja lahtrid, mis nii mõnedki inimesed kummalisel põhjusel pöördesse ajavad. Mina enam ennast nendest tabelitest väga kõigutada ei lase ja järgnevalt kirjutan ma miks.

Peamine põhjus, miks ma ennast edetabelis olevatest kohtadest ja numbritest kõigutada ei lase, seisneb selles, et need numbrid on moonutatud tulenevalt mitmest faktorist ja ei pruugi näidata gümnaasiumi tegelikku õpetajate ja õpilaste taset, ega ka kooli sisekliimat. Faktorid, mis peamiselt mõjutavad edetabelite kohti on järgmised:

• Nn "Eliitkoolid" riisuvad koore. Kuna näiteks Reaalkooli või Trefnerisse on konkurss KORDADES kõrgem, kui mõnda väiksemasse maagümnaasiumi, siis ei ole midagi imestada, kui nad suudavad kõrgemaid tulemusi riigieksamitel näidata. Sinna lihtsalt satuvad (suurema tõenäosusesga) motiveeritumad õpilased. See ei tähenda aga ilmtingimata seda, et mujal oleksid halvemad õpetajad. Kuigi tõenäosus ütleb seda, et eliitkoolides on ka keskmisest oluliselt tublimad õpetajad, kuna suudetakse pakkuda paremat palka ja motiveerivamaid (loe tervist ja närve säästvaid) töötingimusi.
• Eksamiteks drillimine. Kuigi sellest väga palju ei räägita, siis kindlasti leidub "geniaalseid" õpetajaid ja õppeasutusi, kes drillivad spetsiaalselt eksamite tarbeks. See võib anda küll paremaid tulemusi eksamil, kuid ei pruugi tähendada üldiselt hästi omandatud taset ainetes. Ideaalis oleks hea, kui seda ei esineks, kuid reaalsus on see, et sellise asja esinemine, vähemalt teatud määral, jääb.
• Tugevalt kõikuv õpilaste tase, eriti väiksemates kohtades. Kuidas sa annad hinnangu koolile, mis üks aasta on edetabelis, ütleme 50-nes, ning järgmisel aastal 150-s. Sellised koole, kus tase kõigub tuntavalt aastast-aastasse, on mitmeid. Kui aga tase on kord nii- kord naa, siis on väga raske langetada adekvaatseid hinnanguid.

Kogu minu jutu point seisneb selles, et paljalt edetabeli koha põhjal ei maksaks teha kooli valikut, sest faktoreid, mis mõjutavad kooli kohta edetabelis on lihtsalt liiga palju. Kui aga on kindel soov valida kool sihiga saada kõrgemad eksamitulemused, tuleks vaadata edetabelit selle nurga all, kas kool on olnud omal kõrgel kohal stabiilselt. Ehk siis, kui kool on TOP30-s, siis kas ta on olnud seda ka kahel-kolmel eelneval aastal. Stabiilsus on väga oluline heade tulemuste saavutamisel.

Mida aga tahaks veel lõpetuseks märkida, on filosoofiline mõttetera: Iga kool ei koolita häid lõpetajaid, kuid edukas lõpetaja võib tulla mistahes koolist. Mõelge sellele.