Arvamusliidriks 140 tähemärgiga?

Twitteri logo

Twitter on üks omamoodi leiutis. Sa võid postitada mida iganes, seni kuni see jääb 140 tähemärgi sisse. Minule, kes on harjunud kirjutama pikalt ja põhjalikult, on see kummaline piirang. Ometi on Twitteril üle maailma miljoneid kasutajaid ning see on üsna populaarne rakendus.

Siiski olen tähele pannud, et Twitteril on ka omad võlud. Twitteri säuts on asjakohane, kui lugemiseks ja süübimiseks pole pikalt aega, kuid tähtis sõnum on vaja kiirelt ja konkreetselt edastada. Seetõttu on Twitteri säutsud suurepäraseks vaatajate arvamuse edastamise viisiks teleekraanil.

Seda on märganud ka ETV saadete tegijad, kes on võimaldanud telepublikul oma mõtteid "Foorumi" ja "Suud Puhtaks" saadetes edastada just Twitteri säutsude abil. Ka ma ise olen seda võimalust aeg-ajalt kasutanud ja säutsunud. Kuigi mõnikord tahaks, et saaks öelda midagi pikemalt. Tervikliku mõtet on kuradima raske 140 tähemärgi sisse mahutada. Samas, kui ma näen, kui kiirelt säutsud teleekraanilt läbi käivad, siis ega inimesed vist pikemaid lauseid lugeda ei jõuaks ega viitsiks ka. Infoühiskonna viga, inimeesd muutuvad laisemaks ja kärsitumaks.

Kuid Twitteri plusspooled ei tule välja mitte ainult teleekraanil, vaid ka mujal. Kuna Twitteri säutsud on üsna lühidad ja kiiresti hoomatavad, siis on selle (kui info edastuse viisi) avastanud enda jaoks ka poliitikud, kes enda koostatud välkmõtteid ja teravusi selle kaudu edastavad. Meedia ja fännid aga korjavad need kiiresti üles ja teatud juhtudel lähevad need lausa viraalseks. Olgu siinkohal näitena toodud kasvõi Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves või praegune USA president Donald Trump, kes on tuntud selle poolest, et on suutnud Twitteri enda kasuks tööle panna.

Kaks eelmist väljatoodud isikut (tegelikult on neid näiteid sadu ja tuhandeid) tõestavad suurepäraselt, et ka sellist lihtsat vahendit nagu Twitter kasutades on võimalik omal moel arvamusliidriks saada. Tõsiseid ja põhjalike arvamusartikleid ei hakka säutsud muidugi kunagi asendama, kuid heaks ja kiireks tähelepanu saamise meetodiks on need sellegipoolest.

Tunnistan, et mingil hetkel olin enda jaoks Twitteri maha kandnud ja lausa "surnuks" kuulutanud, kuid aeg on sundinud mind enda arvamust korrigeerima. Muutuvas ühiskonnas muutub Twitter järjest paremini sobituvaks meediakanaliks. Paistab, et Twitteri loojad siiski on omal ajal teatud mõttes visionäärid olnud.

Linn peab kasvama väljapoole, mitte sissepoole

Arhitekti visioon Õismäe uutest tornidest
Allikas: etv.err.ee

Selle kuu alguses rääkis ETV saade "Pealtnägija" projektist, mis näeb ette Haabersti ringristmiku ligidusse mitme kõrghoone ehitamist. [1]
Kuigi võib eeldada, et antud projekt ei teostu, vähemasti mitte lähiaastatel, siis juba paljalt ideele rajada niigi tihedasse elurajooni veel elu- ja büroohoneid olen ma vastu.
Linn peaks laienema väljapoole, mitte sissepoole. Magalarajoonides, nagu Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe, tuleks vältida niigi tihedale hoonestusele täiendava juurde tekitamist.Seda põhjusel, et liiga tihe elukeskkond tekitab erinevaid probleeme ja ebamugavusi.

Tiheasustusest tingitud probleemid
Erinevate suurlinnade kogemus on selgelt välja toonud mured, mida toob kaasa endaga tiheasustus. Kuigi Tallinn pole maailma mõistes sugugi suurlinn, siis vähendatud mastaapides saab mitmed mured siia üle kanda. Enne, kui nende teemadega pole tegeletud, ei tasu mõelda Tallinna tiheasustuse aladele uute majade ehitamisest. Samuti näitan järgmiste punktidega ära, miks on arukas laieneda linnast väljapoole, mitte ehitada juba niigi kitsastesse kohtadesse uusi hooneid.

• Liiklus. Haabersti ringristmik on alatihti hädas ummikutega. Samuti on tegemist kõige õnnetusterohkema ristmikuga Eestis. Sellest tingituna oleks arulage teha midagi sellist, mis antud ringristmiku koormust veelgi suurendab. Kuigi lubatakse, et järgmisest aastast läheb antud ristmik remonti ja olukord leeveneb, siis pole sellest mingit kasu, kui täiendav läbilaske võime kohe (ja mitmekordselt) kohe ära kasutatakse.
• Õhusaaste. Lisaks mürale ja närvikulule tekitab liiklus ka õhusaastest süsihappegaasi ja väävli- ning lämmastikuühendite näol. Sellele sekundeerib suurte majade vahel keerlev tolm ja muud osakesed, mis tingitud looduse vähesusest ja hoonestuse tihedusest. Kõik lenduvad osakesed ja mittepuhas õhk mõjutavad aga ümbruskonnas elavate inimeste tervist ja mitte just kõige paremas suunas.
• Tuulekoridorid ja vähene päike. Kõrghoonetega, eriti kui nad on paigutatud tihedalt, on see mure, et ligiduses olevate majade alumiste korrusteni ja maapinnani ei jõua päikesevalgus. Vähene päikesevalgus aga mõjutab taas inimeste tervist, nii psühholoogilist kui füüsilist.
• Koormus elektrivõrgule, soojatrassidele ja kanalisatsioonidele. Kui palju inimesi elab ühes kohas, siis on selge, et nad kasutavad ka ära suure hulga energiat. Selle alla käib nii soojus- kui ka elektrienergia. Samuti langeb suure koormuse alla kanalisatsioonivõrk. See tähendab esiteks seda, et erinevad rikked on altid tekkima ning kui nad tekivad, siis kannatab selle all väga suur hulk inimesi, mis tähendab, et ümbritsevate rahulolu oma elukeskkonnaga saab aeg-ajalt kannatada. Teiseks rajades suuremaid võrke, kasvavad kulud progresiivselt, kuna kui samal maalapil elab kaks korda rohkem inimesi, siis nende varustamiseks tuleb rajada olulisemalt jämedamad kaablid ja torud, samuti teha rohkem hargnemisi, rohkem kontrollsüsteeme jne.
• Parkimine. Juba praegu on parkimine Tallinna magalarajoonides õudusunenägu. Samal ajal pole siiamaani suutnud linn (ega ka eraettevõtjad) rajada parkimismaju, et rahuldada magalarajoonide kasvavat parkimisnõudlust. Seda kõike arvestades on uute kõrghoonete rajamine magalarajoonide keskele mõtlematu, sest kus hakkavad sellisel juhul parkima nende majade elanike autod. Kuigi uute hoonete juurde praegusel ajal juba rajatakse parkimiskohti, siis kõrghoonete puhul tekib küsimus, kas neid suudetakse rajada piisavalt ning kas arendajad raatsivad vaadusel täiendavaid parkimismaju rajada. Lisaks parkimiskohale saamine üldse, kui vaadata punkti "Liiklus"
• Lasteaia- ja koolikohad. Kui rajatakse uued elu- ja büroohooned kusagile, siis võib olla kindel selles, et töötajatel ja elanikel on ka lapsed ning need lapsed tuleb päeval ka kusagile panna. Täpsemalt lasteaeda ja kooli. See tähendab, et uue hoonestu rajamisel tuleb arvestada ka täiendava nõudlusega lasteaia- ja koolikohtade järele. Selle nõudluse katmiseks on kaks varianti: kas rajada uued lasteaiad ja koolid, või suurendada olemasolevate koormust. Minu teada esimest varianti Eestis tihti ei harrastata, seega jääb üle teine variant. Kuna aga massikoole kirutakse niigi ning nende kahjulik efekt on teada, siis milleks neid täiendavalt juurde tekitada? Õismäe koolid on praegugi üsna suured ja ülerahvastatud. Mis saab siis, kui rajada suur elamuhoonete kompleks sinna veel juurde. 
• Ühistransport. Täiendav hulk inimesi vajab ka täiendavad transporti. Kuna kõik inimesed ei saa endale autot lubada või ei soovi seda kogu aeg kasutada, tähendab see seda, et suureneb koormus ühistranspordile. Tekib vajadus täiendavate trollide ja busside, ehk ka trammide järele ning vajadus uute liinide järgi. suurlinnades on see mure lahendatud üldjuhul metrooga, aga Tallinna puhul sellest unistada ei maksaks. Õismäel aga ühistransporti juurde ei teki. Hoopis vastupidi, nimelt peaks järgmisel aastal kaduviku teed minema trolliliinid nr. 6 ja nr. 7. Tõsi, need asendatakse bussiliinidega, kuid see toob jälle täiendava õhusaaste, millest ma eespool kirjutasin.

Kuhu laieneda?

Artikli alguses käisin välja mõtte, et linn peaks laienema väljapoole, seega oleks aus mainida kuhu ning kuidas. Õnneks Eestis vabast pinnast puudu ei jää, sellepärast pole vaja muretseda.
Kaks esimest varianti, mis löövad pähe on:

• Laagri ja Saue vahele jääv Pärnu maantee äärne ala
• Männiku ja Saku vahele jääv ala.

Esiteks on nendes kohtades vaba ruumi ning teiseks võimaldaks antud piirkondadesse ehitamine mingil hetkel Sakul ja Sauel Tallinnaga üheks linnaks kasvada. Tekiks niiöelda Suur-Tallinn.

Rääkides uutest elamu- ja büroopindadest Tallinna sees, siis on Põhja-Tallinn, täpsemini Kopli liinid täiesti kasutamata potentsiaal. Tõsi, see on jäänud senini erinevate nurjunud hangete taha. Samuti oleks võimalust laieneda Suur-Sõjamäele, kuhu annaks rajada uusi elumaju endise dvigateli hoonete asemele. Tõsi, osadel elanikel võib olla vastumeelne sellisel juhul pidev lennuki- ja rongimüra tingituna antud koha eripärast.

[1] http://uudised.err.ee/v/eesti/7badec55-94a4-4541-917c-b8a7fc1655fa

Kuidas ma Valimisstuudios käisin

Otse Valimisstuudios, 28.02.2015, peaministrite debatil.

Eile (28.12.2015) tekkis mul täiesti omapärane võimalus olla stuudiokülaline ETV saates Valimisstuudio, kusjuures tegemist oli Valimisstuudio kõige tähtsama saatega, peaministrite debatiga.. Pakkumise tegi mulle erakonnakaaslane, kes meie kandidaatide seast stuudiopublikut otsis. Väga pikalt ma pakkumise peale ei mõtelnud, vaid andsin oma nõusoleku. Ei juhtu ju just igapäev, et sul on võimalik olla saate salvestamisel kohapeal, eriti veel nii tähtsa saate salvestusel.

Olgu ära mainitud seegi, et õhkkond stuudios, ja seega ka elamus, on hoopis midagi muud kui kodus teleka tagant vaadates. Saate sisul ei hakkaks ma oma postituses seekord isegi pikalt peatuma. Usun, et paljud nägid isegi debati oma silmaga ja tegid sellest omad järeldused. Neile, kes debati vaadata ei saanud, teadmiseks, et debatt on järelvaadatav. Saadet on võimalik järelvaadata ETV koduleheküljel: http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/valimisstuudio/saated/da30ad67-5eb8-401f-af5a-b7e7e408332a

Huvitav oli publiku seisukoha pealt vaadatuna see, et publiku hulgas oli mitmeid tähtsaid isikud, see näitab kui oluline see debatt inimeste (ja erakondade) jaoks oli. Publiku hulgas olid näiteks: Urve Tiidus, Igor Gräzin, Eerik Niiles Kross, Priit Toobal, Siret Kotka ja veel mitmed teised poliitmaastikul tuntud inimesed.

Pärast saate salvestust sai veel tehtud sõbralik grupipilt meie toetajameeskonna ja peaministrikandidaadi Andres Herkeliga. Seejärel läks aga igaüks oma teed, kuna aeg hiline ja kõik soovisid tänaseks tähtsaks päevaks välja puhata.

Rakett 69 IV hooaeg 8. saade

Kaaluvihtide ülesanne nõudis kõrget taset loogikas
Foto: Rakett 69 FB leht

Hooaja kaheksandas saates keskenduti loogika valdkonna ülesannete lahendamisele. Ülesanded olid sellised, et algul ei pure ega pure läbi, kuid kui oled lahenduse ära näinud, siis lööd käega otsa ette ja sõnad: "Kuidas ma küll ometi ise selle peale ei tulnud?" Taolised ülesanded ajavad vahetevahel mind küll närvi, sest panevad mind kui kaua õppinud tudengit ennast üsna totakana tundma, kuid see selleks.

Seekordsed ülesanded olid järgnevad:

• Kaaluvihtide ülesanne. Kaheksa raskuse hulgast tuli leida üks, mis on teistest raskem ja seda tuli teha kahe kaalumisega. Ise mõtlesin ja mõtlesin ning leidsin, et vähem kui kolme kaalumisega seda teha ei saa. Minu lahendus oleks olnud järgmine: Oleksin pannud neli raskust ühele poole ja neli teisele poolele. Ülespoole jäänud vihid oleksin pannud kõrvale ja alla vajunud vihid jaganud kaheks võrdseks osaks ning korranud operatsiooni veel kaks korda, et leida kõige raskem viht. Tegelik lahendus, mida kohtunikud aga ootasid, tekitas minus järjekordse "doh" momendi. Nimelt tuli vihid jagada 3-3-2. Kui kolmesed kuhjad jäänuks kaaludel võrdseks, oleks selge, et raskem viht on kahe teise hulgas ja raskema oleks saanud selgitada teise kaalumisega. Kui aga üks kolmestest kihtidest vajub alla, siis alla vajunud kolmest tuleb üks kõrvale panna ja kahte neist omavahel kaaluda. Kui kaal jääb võrdseks, siis on raskeim nüüd kõrvale pandud viht, kui aga üks kaalupooltest alla vajub, siis on raskeim see, mis vajub kaalul allapoole. Lihtne lahendus iseenesest, aga kaugeltki mitte nii lihtne selle peale tulla. Ometi tulid selle lahenduse peale kõik tiimid. Palju õnne, Taavi, sa oled loogikas nõrgem kui gümnaasiumijuntsud.
• Strobopilt. Tuli fotoaparaadi abil jäädvustada pingpongi palli liikumine nii, et pall jätaks fotole palju üksikuid jälgi. Pika aja vältel liikumistee saamine fotoaparaadil ei ole sugugi keeruline. Tuleb kasutada lihtsalt pika säriaega, kuid ainult säriajaga mängides saab pildile ühe pika valge juti liikumisteena, seda aga tuleb ülesande püstituse tõttu vältida. Nipp seisnes antud ülesande puhul selles, et meeskonnad pidid meisterdama laual leiduvate vahenditega kavala katiku mehanismi, mis kord varjab valguse objektiivi eest, kord jälle laseb valguse läbi. Nii jääb pall pildile erinevates kohtades üksikute punktidena. Kõige paremini õnnestus antud ülesanne rohelistel, sinised tihedalt kannul. Oranžide puhul sai määravaks vast see, et seekord olid nad kahekesi siniste kolme ja roheliste nelja vastu, mistõttu jai jõust ja nõust lihtsalt puudu, mis teha.
• Pallide arv. Tuli leida pallide arv kastis. Kohtunike lahendus seisnes sellest, et võtad kastist välja 100 palli, märgistad ära ning paned kasti tagasi, segades palle hoolikalt. Nüüd võtad uuesti kastist palle, näiteks 200 ja vaatad, mitmel pallil kriips peal on. Leiad näiteks 16 palli, sellisel juhul on pallide arv kastis 100*200/16 = 1250. ehk siis kasutada tuleks tõenäosus teooriad. Kuid saate vaimule kohaselt suutsid osalejad kasutada kõiki muid meetodeid peale selle, mida oodati. Üsna ootuspärane tulemus, ütleks ma Raketi vilistlasena. Isegi uusi ühikuid suudeti tuletada, milleks oli kuupmarker siniste esitluses. Lõppkokkuvõtes pakkus lähimale roheline tiim, järgnesid oranzid ja siis sinised. Ei maksaks vast mainidagi, et kõigi tulemused olid tegelikusest ikka väga kaugel, ms sa teed, mõnikord lihtsalt läheb nii.

Seekord pidi saate lõpus lahkuma Kaisa oranzide tiimist, millest on väga kahju. Tegelikult aga on kahju kõikidest lahkujatest, sest omas mõttes on kõik Raketti saatesse pääsenud noored võitu väärt. Kaisa lahkumine tähendab aga seda, et järgmises saates peab Aksel üksinda vastu saama siniste ja roheliste meeskonndadele. Kuidas see välja kukub, näeb juba nädala pärast.

Rakett 69 IV hooaeg 7. saade

Gaaside tuvastamise katse oli kõige vaatemängulisem
Rakett 69 FB lehelt

Rakett 69 selle hooaja seitsmenda saate läbivaks teemaks oli keemia. Antud saade oli väga huvitav vaadata, kuid tuletas mulle samal ajal meelde, et keemia ei olnud teps mitte minu tugevaim ala koolis. Samas endalgi oli omal ajal vahva saates katseklaaside-kolbidega möllata, kuigi tulemus ei olnud alati see, mis oodatud.

Nii nagu tavaks, tuli ka seekord meeskondadel lahendada kolm ülesannet, mis seondusid saate teemaga. Seekordsed ülesanded olid:

• Gaaside tuvastamine. Toru külge oli kinnitatud viis õhupalli. Kaks suunaga taeva poole, seega õhust kergemate gaasidega täidetud, ning kolm allapoole rippumas, seega õhust raskemate gaasidega täidetud. Teada oli, et õhupallides olevad gaasid on: heelium, vesinik, süsihappegaas, propaan ja väävelheksafluoriid. Tuli määrata, milline gaas on millises pallis. Kuna heelium ja vesinik on mõlemad õhust kergemad, siis ülemised õhupallid on emb-kumb. Määravaks on siin see, et heelium on inertgaas ja ei põle, samas kui vesinik põleb vägagi hästi, tehes pauku isegi palja õhuga reageerides. Seega, kumb õhupall teeb süüdates suurema paugu, see on vesinik, teine järelikult aga heelium. Ka rippuvates õhupallides olevade gaaside tuvastamine on lihtne. Kuna väävelheksafluoriid on teiste gaasidega võrreldes oluliselt raskem, on see juba käega katsudes (tõstes) selgelt eristatav. Süsihappegaasi ja propaani eristamine käib samal põhimõttel mis ülemistel õhupallidel, propaan põleb hästi, samas kui süsihappegaas ei põle. Massi põhjal neid eristada ei saa, kuna propaanil ja süsihappegaasil on üks ja sama molaarmass. Antud ülesande lahendamisega said toime kõik meeskonnad.
• Võistluse teiseks ülesandeks oli trikoloori valmistamine klaasanuma sisse laual leiduvate ainete ja vahendite abil. Antud ülesanne pandi sisse seoses sellega, et antud saate eetrisse minek toimus Vabariigi aastapäeva ligiduses. Ülesannet jälgides meenus mulle, kuidas minu tiim (sinine tiim) omal ajal pidi liimi valmistama, seega võis juba ette näha, et tuleb palju katse-eksi meetodit. Ei pidanud pettuma, kuid vaatamata ohtrale katsetamisele, olid tiimid edukamad, kui mina omal ajal. (Tõsi oma liimi saime me tööle, mingil müstilisel põhjusel, teadust oli asjasse vähe segatud) Igatahes, tagasi ülesande juurde. Tiimidel oli kasutada piim, vesi, õli, atsetool, toiduvärvid, spaatlid, klaasanum, kindad, prillid ja veel mõned vahendid. Ainete segamise mõte seisnes selles, et kogupandavad ained ei seguneks omavahel, vaid jääks valades kihtidesse. Samuti pidi silmas pidama seda, et kõige raskem aine oleks põhjas ja kõige kergem peal. Ideaalne lahendus oleks olnud soolaga segatud või paljas piim põhjas. Seda värvida pole vaja, kuna piim juba on valget värvi. Teine kiht oleks õli, millesse on segatud musta värvipigmenti. Toiduvärvi kasutada ei saa, kuna see ei segune õliga. Viimane kiht oleks atsetool, millesse tilgutatud paar piiska sinist toiduvärvi. Kirsiks tordil oleks see, kui kõik ained oleks valatud spaatli abil (nagu Juhan Koppeli esituses ülesande näites) et anuma seinad ei saaks teise ainega kokku. Antud ülesandega tulid paremini toime oranž ja roheline meeskond, sinine meeskond (sinisel värvil on keemiaga vist mingi karmavärk selles saates) jäi ajahätta ja sine värv (oo seda irooniat) jäi lisamata.
• Viimaseks ülesandeks oli vedeliku muutmine lillast läbipaistvaks nii, et ei lisata ei vedeliku ega tahkist. Kuidas siis seda teha? Lihtne, gaasi abil. Kolvis olel lilla vedelik oli NaOH vesilahus, millele oli lisatud indikaatorit, mis aine happelisuse muutumisel muudab värvi. Kuna NaOH on ise aluseline, tuli vedeliku muuta happelisemaks. Üks happelistest gaasidest on süsihappe gaas. Süsihappegaasi saamine on õnneks üks kergemaid asju, selleks tuleb vaid segada äädikat ja söögisoodat või siis segada kokku söögisooda, sidrunhappe pulber ning lisada vett. Tähtis oli siin ülesande juures see, et toru, mis viib söögisooda lahuse juurest lilla vedeliku juurde, tuleb lillasse vedelikku sisse suruda, et gaasi saaks neelduda aines. Vastasel juhul voolab süsihappegaas kolvist välja ja kasutegur on null. Kahjuks oranž tiim toru vedelikku viimise peale ei tulnud, kuid said muidu aru, mida on vaja teha. Sarnaselt trikoloori ülesandega näitas selle ülesande puhul parimat esitust roheline meeskond.

Saate lõppedes olid kaalukausil oranzi meeskonna kapten ja sinise meeskonna kapten. Seekord pidi saates lahkuma Kaisa sinisest meeskonnast. Põhiliselt nõrga meeskonna juhtimise tõttu. Vähemasti seda ütleks ma saatest nähtu põhjal. Tean omast kogemusest, et tegelikult jääb 90% tegevusest publikule nägemata.

Tänane episood pani mind tõsisemalt mõtlema, kui kaugele ma ise uue formaadiga saates jõuaks. Ma olen küll üsna OK meeskonnatöös, kuid liidri roll võib mulle mõnikord üle jõu käia. Seetõttu on tunne, et praegu ei pruugiks ma niigi kaugele jõuda, kui jõudsin teisel hooajal. Samas mine sa tea, ehk jõuaks ka, ja veel kaugemalegi.

Rakett 69 IV hooaeg 6. saade

Klaasi omavõnkesageduse leidmine oli minu lemmik
ülesanne antud saates.

Kuuendas saates jätkus sarnaselt viiendale helide maailma teema. Kui eelmine kord keskenduti põhiliselt muusikainstrumentide tegemisele, siis seekord läheneti helide maailmale natukene füüsilisemalt ja teaduslikumalt.

Sellel korral pidid meeskonnad lahendama järgmisi ülesandeid:

• Klaasi omavõnkesageduse leidmine. Omavõnkesagedus on selline helisagedus, mille juures esineb resonants. Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus keha sisemiste osakeste võnkeamplituud saavutab oma maksimaalse väärtuse. Resonantsi saab esile kutsuda välise energiaallika abil, nt. sõdurid sillal või kõlar klaasi kõrval (nagu saate näites) [1]. Omavõnkesagedus on igal materjalil erinev. Antud ülesande lahendamiseks oli meeskondadel kasutada klaas, ksülofonipulk, kõlar, sagedusmuundur ja tahvelarvuti helisageduse mõõtmise programmiga. Lahendus oli lihtsamast lihtsam, lüüa pulgaga klaasi ja mõõta, milline sagedus on domineeriv. Paraku ei suutnud kõik meeskonnad sellegi poolest lahenduseni jõuda. Ainsa täpse vastuse sai sinine meeskond. Saates olnud ülesannetest oli see minu seekordne lemmik, põhiliselt seetõttu, et olen omavõnkesageduse teemaga kokku puutunud ka enda õpingutes. Auto väljalaskesüsteemides on selle arvutamine üks tähtsamaid komponente.
• Vinüülplaadilt heli kätte saamine. Selleks oli meeskondadel kasutada vinüülplaat, vinüülplaadimängija, paber ja kuhi nõelu. Rakettile omaselt, oli siingi lahendus imelihtne, tuli panna nõel paberist torbiku külge ja siis nõel omakorda vastu mängivat plaati. Nõela võnkumine võimendus torbikust kõlari sees ja nii muutus heli kuuldavaks.Antud ülesandega said hakkama kõik meeskonnad, v.a sinised, kes kogemata olid kruttinud plaadimängija suuremale kiirusele ja ei suutnud seetõttu õiget artisti tuvastada.
• Viimaseks ülesandeks oli mikrofoni valmistamine. Selleks olid tiimidel kasutada vasktraat, tinatraat, torbikud, neodüünmagnet ja muu vajalik. Ülesande lahendamiseks piisab, kui panna torbiku (membraani) külge pool ja teise torbiku külge magnet, torbikud seejärel ühendada. Pooli liikumine magnetil põhjustab pinge muutuse, mis muudetakse heliks. Antud ülesandega said taas kõige paremini hakkama rohelised. Sinised läksid alt sellega, et üritasid pooli teha tinatraadist, mitte vasktraadist. 

Saate kokkuvõttes pidi sellest saatest lahkuma oranžide kapten Egle Truska, kuigi ausalt öeldes oleks olnud õiglasem, kui lahkuks Oliver roheliste hulgast (kes samuti kaalukausil oli), sest oli näha, et vähemalt antud saates oli temast tiimikaaslastele rohkem kahju kui kasu. Kuid kohtunike otsus on lõplik ja ümbervaatamisele ei kuulu.

[1] Definitsioon kokku pandud Wikipeedia informatsioonist, targemate inimeste nõuannetest ja omadest teadmistest. Parandatud 25.02.2014

Rakett 69 IV hooaeg 5. saade

Veepudelitest valmistatud ksülofoon
Foto: Rakett 69 FB leht

Viienda saate teemaks oli muusika. Täpsemalt küll muusikainstrumentide valmistamine käepärastest vahenditest. Nii nagu sarnaste ülesannete puhul minevikus, sai ka seekord kinnitust fakt, et selliste ülesannete puhul on väga kasulik omada tiimis muusikaalase kogemusega inimest, sest mõnikord võivad teadmised muusikast ja tundlik kõrv aidata hulga enam kui puhas teaduslik teooria.

Seekordsed ülesanded olid siiski meeldivalt lihtsad ja loogilised ning lahendusega ei jäänud keegi hätta. Võidud-kaotused jäid üksnes lahenduste viimistluse taseme taha. Ülesanded ise olid järgmised:

• Keelpilli valmistamine õhupalli, nööri ja pinnamikrofoni abil. Lisaks oli tiimidel kasutada kõlar ja juhtmed, mikrofoni ühendamiseks. Kõige õigem lahendus nägi ette nööri kinnitamist õhupalli sisse ja seejärel õhupalli täispuhumist. Selle peale ka oranž tiim tuli. Selleks, et nöör õhupalli sisse saada, tuli see kõigepealt õhupalli pinnale kinnitada ja seejärel õhupall pahupidi pöörata. Kui nöör on võnkumise ajal õhupalli sees, siis annab see suurima efekti. Sinine ja roheline tiim sodusid nöörid õhupalli külge, väljaspoole. Ka see lahendus toimib, kuigi mitte nii hästi. Viimasena tuli kinnitada mikrofon õhupalli pinnale ja see siis kõlariga ühendada ning ongi algeline keelpill sündinud.
• Võistluse teine ülesanne oli porgandist ja huulikust väikese puhkpilli valmistamine. Selleks tuli porgandisse puurida piki porgandi telge läbiv ava, peale mõned väiksemad avad ja seejärel ühendada huulik. Siin said kõik tiimid üsna hästi hakkama, tulemuse määras meeskonnaliikmete musitseerimise oskus, tõsi, oranžid jäid huuliku tihendamisega küll veidike hätta, kuid tegijatel juhtub. Seetõttu oligi nende pill vähe piiksuvam, kui teistel. 
• Võistluse viimaseks ülesandeks oli veepudelitest ksülofooni valmistamine. Lugu, mida sellega mängida tuli, oli Beethoveni "Ood rõõmule." Pilli valmistamise loogika pole sugugi keeruline, tuleb riputada pudelid ülesse ja täita need veega. Mida tühjem pudel, seda kõrgem heli tekib, mida rohkem täis on pudel, seda madalam heli tekib. Ette anti ka noodid ning tahvelarvuti helikõrguse mõõtmiseks, et oleks võimalik pille häälestada. Eriti humoorikas oli sinise tiimi lähenemine, kes valisid "tühjaks joomise" meetodi, et õiged helikõrgused kätte saada, Humoorikas jah, aga ehk just see viiski sihile, sest lõppkokkuvõtes oli siniste tiimi pill kõige parem. Millele järgnes oranžide tehtud pill. Rohelistele sai antud ülesande puhul saatuslikuks ehk teatud ülemõtlemine ja mõningane tohuva-pohu tiimi sees.

Saate kokkuvõttes pidi koju minema roheliste kapten Jaana Lilloja. Kuigi igat osalejat on kahju näha minemas, siis antud juhul läks minema õige inimene, kuna teleekraanilt oli näha tiimi oragniseerimatust ja kerget kaost, kuid juba hooaja algul öeldi selgelt välja, et üks tiimikapteni ülesandeid on hoida korda ning selget mõistust ja sihti tiimi sees. Pealegi, suurim tiim pidi varem või hiljem liikme võrra kahanema, nüüd on kõikide meeskondade suurused võrdsemad.

Rakett 69 IV hooaeg 4. saade

Harjarbot - vibratsiooni toel edasi liikuv robot
Ühe taolise pidid valmis tegema ka võistlejad.

Hooaja 4. saate teemaks oli transport. Ehk siis liikumine maal, vees ja õhus. Kõik seekordsed kolm ülesannet olid seotud transpordivahendite leiutamisega.

Saadet vaadates jäi mulje, et mitmed osalejad pole varasemaid Raketti hooaegasi vaadanud. Mulle jäi küll igatahes elu lõpuni meelde üks asi: kui laual on küünal, siis seda küünalt tuleb ka kasutada. Kõik vahendid, mis on lauale pandud, on seal põhjusega ja teenivad mingit kindlat eesmärki.

Kuid nüüd siis ülesannete juurde:

• Esimeseks ülesandeks oli veesõiduki tegemine, mis kasutaks edasi liikumiseks aurumootorit. Selleks ei tulnud teha midagi keerulist. Tuli võtta laul olev vasktoru, keerata see keskelt spiraali, asetada kaks otsa vette, suunaga tahapoole ning panna küünal seda kaadervärki soojendama. Voila, ja ongi valmis. Sinnine meeskond lähenes asjale "väljaspool kasti" mõtlemisega, ning nad tegid laual olevast traadist vedrud, täna millele jõudis nende paat ka kõige kaugemale. Kiitus neile selle eest. Oranži tiimi viga seisnes selles, et nad ei pannud oma toru keskelt spiraali ja roheline tiim tegi oma paadi liiga raskeks, seetõttu nende paadid eriti kusagile ka ei liikunud.
• Võistluse teiseks ülesandeks oli harjast ja väikesest mootorist väikese roboti ehitamine, mis liiguks mööda sirgjoonelist trajektoori. Kui lõigata harjased ühele poole kaldu ning kinnitada peale mootor ekstsentrilise raskusega, siis mootor hakkab vibreerima ja kaldu hari liigub selle vibratsiooni toimel edasi. Isegi mina ei teadnud, et nii on võimalik robotit ehitada. Taas kogemuse võrra rikkam. Ülesande sisu tabasid kõige paremini ära rohelised. Nemad suutsid sellise asja ka lõpuks valmis teha, tõsi, päris sirgelt nad oma harjaseid ei lõiganud, mistõttu liikus nende robot rohkem ringjooneliselt, kuid ta liikus siiski. Sinised üritasid teha ratastega robotit, mis paraku natuke peale starti laiali lagunes, kuid vähemalt nad midagi tegid ja kusagile nende looming liikus. Hoopis loomingulises puntras olid oranžid, kelle tehtu jäi robotist väga kaugele. Lõpuks valmis midagi vibu taolist, millega midagi lendu lasta. Vaimukas ja loominguline, kuid paraku mitte ülesandele vastav. Pöördun siinjuures tagasi postituse alguse juures oleva mõtte juurde. Kõiki laual olevaid asju tuleb kasutada, või peaaegu kõiki. Igal asjal laual on eesmärk ja tuleb nuputada, kuidas see teiste asjadega seotud on.
• Võistluse kolmandaks ülesandeks oli dirižaabli ehitamine. Kohe meenus mulle teise hooaja saade, kus tuli ehitada kuumaõhupalli (hiina latern), ehk siis võis juba ette näha teatud feilimist. Rohelised tegid oma kaardevärgi liiga raskeks ja see prantsatas esimesel katsel maha. Sama reha otsa astus minu tiim omal ajal, kui me oma õhupalli liiga raske tegime ja see laualt ei kerkinudki. Oranžid seevastu tegid oma kaadervärgi liiga kerge ja see lendas üles, mitte otse. Ainus, kelle seade otse läks, olid sinised ja nendegi lennuvahend suutis läbida esimese värava. Seega, tavaline Raketti tase, kui ülesanne ikka on keerukas ja teoreetilisi-praktilisi teadmisi valdkonnast pole, siis esinevad kõik tiimid ühteviisi "tugevalt"

Seekord pidi siis lahkuma oranžide kapten Andres Anissimov. Paraku pole midagi imestada. Teoreetilised teadmised võivad olla, kuid kui puudub oskus neid teadmisi praktikas rakendada, siis on neist teadmistest vähe kasu. Kuna oranžidest on läinud juba kaks osalejat, siis tahaks väga loota, et järgmised saated kujunevad neile edukamaks. Oleks kena, kui ikka kõik tiimid jõuaks enam-vähem lõpuni välja.

Rakett 69 IV hooaeg 3. saade

H-lüliti põhimõtte skeem

Hooaja 3. saates (eetris 25.01.14) oli põhiteemadeks loogika ja elekter. Kuigi olen ise gümnaasiumis ja ülikoolis loogika ja elektriteemat mingil määral õppinud, siis pani antud saade mind pisut "totuna" tundma, sest tunnistan ausalt, koha peal ise ma poleks nende ülesannetega toime tulnud.

Mis on iseenesest imelik, haridus on ju hea. Paraku piirdub tänapäevane kooliharidus elektrivallas Oomi seaduse ja Oomi laiendatud seadusega, sekka vahelduvvoolu valemid. Skeemide koosatamisest peaaegu ei räägitagi. Sama teema ülikoolis. Seega kui ise kruvikeerajat pihku pole haaranud ja väga suur elektrivalla huviline pole, võib saates esinenud ülesannete esilekerkmisel jänni jääda.

Kuid nüüd siis minu kommentaarid saate ülesannetele:

• "Mündi kolm külge" oli alustuseks hea ülesanne, sest võrreldes teistega oli tegu lihtsama ülesandega. Selle mõtlesid välja kõik tiimid, et münti tuleb visata kaks korda. Paraku ei taibanud keegi, et kuna kahel korral mündi viskamisel tuleb neli erinevat kombinatsiooni (kiri-kiri, kull-kiri, kiri-kull, kull-kull), siis tuleb lihtsalt üks kombinatsioon välistada, et kõigil oleks võrdne, s.t 25% võiduvõimalus. Tõtt-öelda, ega paljudele hoobilt selline asi pähe ei löö. Seega kõik tiimid olid peale esimest ülesannet "viigis" mis on ka õiglane, kui keegi ei suuda täielikult õiget lahendust pakkuda.
• H-lüliti. Pean nüüd endale veidi tuhka pähe raputama ja tunnistama, et sellisest imevidinast kuulsin ma küll esimest korda, kuigi alalisvool ja lihtsamad skeemid ei olegi mulle nii võõras teema. Iseenesest ei ole H-lüliti mitte midagi keerulist. Selle ülesandeks on mootori ühte või teistpidi pöörlema panek. H-lüliti põhimõtteskeem on ära toodud ka artiklit ilmestaval selel. Skeem pole kuigi keeruline, kuid skeemil kujutatud osade omavahel ühendamine juhtmetega korrektselt ei olegi nii lihtne, eriti kui juurde arvata lülitusskeem. Vaatasin juhtmete monteerimist käsitlevat lõiku saate kodulehel 3 korda, ennem kui asi täiesti pärale jõudis. Õnneks ei ole ma siiski ainus, kehvasti ei pea ma ennast tundma. Ka oranž tiim saates ei tulnud antud ülesandega saates toime (sinine ja roheline tiim said siiski hakkama) ning tuleb silmas pidada, et saatesse pääsevad siiski targimad noorte hulgast. Ja kui juba nemad ei tule toime, siis televaatajal põdemiseks küll põhjust pole.
• Viimane ülesanne kombineeris nii loogika kui elektrivaldkonna. Ehk siis oli antud lamp ja kolm lülitit. Täpsemalt kolm veksellülitit. Nende abil tuli skeem koostada nii, et vajutades mistahes lülitit hakkab lamp põlema, mistahes teist lülitit vajutades lamp aga jälle kustub. Iseenesest ei olnud tegu raske ülesandega, minu silmis oli isegi tegu lihtsama ülesandega kui oli teine ülesanne, kuid taas, kui ei ole elektriskeemide kokkupanemises "kodus", siis nõuab antud skeemi kokkupanek omajagu mõtlemist. Taas tulid ülesandega toime rohelised ja sinised ning jänni jäid oranžid. Kahju neist, arvan, et nende tulemus saates jäi selle taha, et nende tiimis polnud inimest, kes oleks elektrivaldkonnas piisavalt pädev. Siiski, võrdsed võimalused saates on kõigil ja seekord läks siis niimoodi.

Olles ise olnud osaline saates, jääb mulje, et võrreldes eelnevate aastatega on ülesannete raskustase mõnevõrra tõusnud. Samas, see võib ka kõigest mulje olla. Siiski on see mõnes mõttes hea, kuna lisab saatele põnevust ja aitab paremini eraldada terad sõkaldest. On ju saate eesmärkki lisaks teaduse populariseerimisele selgitada välja tulevased potentsiaalsed Eesti teadustipud.

Rakett 69 IV hooaeg 2. saade

Pantograaf

Täna oli eetris selle hooaja "Rakett 69" 2. saade. Saate alguses selgusid, kes on millises võistkonnas. Sarnaselt eelmistele aastatele on saates kolm meeskonda: sinised, rohelised ja oranzid. Igas meeskonnas (alguses) viis liiget.

Kuigi palju on samaks jäänud, jätkusid selles osas muudatused võrreldes eelmiste aastatega. Kui varasematel aastatel on väljalangeja hääletanud meeskonna kaaslased, siis sellest aastast on süsteem selline, et iga saate alguses valivad kohtunikud meeskonnale kaptenid ja kui meeskond kaotab, siis koju läheb kapten. Äärmisel juhul võidakse koju saata ka vähim või halvemini meeskonda panustanud liige. Seega ei pruugi see aasta kapteni roll sugugi olla see, kuhu sattuda tahetakse. Teisest küljest peab hea kapten oskama toime tulle erinevates olukordades erinevate inimestega, selles mõttes võib see reegel isegi kasuks tulla.

Ülesannetest ka. Nii nagu "Rakett 69" vaimule kohane, olid antud kolm ülesannet sellised, kus pole tarvis akadeemilisi teadmisi, kuid on vaja kiiret mõtlemist, nutikust ja laia silmaringi. Ühesõnaga, oskus "näha puude taga metsa." Pikemalt seletamata olid tänase päeva võistlusülesanded järgmised:

• Luku muukimine. Kapten pandi ruumi luku taha ja teised meeskonna liikmed pidid ta välja muukima ruumist, kasutades selleks väikest kangi (millega luku osi liigutada) ja endoskoopiline kaamera. Kaptenil oli ruumis seina peal pilt, mille järgi ta sai teisi juhendaja. Nimelt toimus pidev suhtlus raadiosaatjate abil kaptenite ja meeskonnaliikmete vahel. Kahjuks kõik kaptenid abistavat pilti ei märganud kohe, mis teha, juhtud ka parimatel "Raketti" pardal olijatega.
• Trossidega meeskonnakaaslase liigutamine. Üks meeskonna liige rippus trossidega õhus ja ülejäänud neli pidid teda nööride abil ruumis liigutama nii, et ta saaks kõigepealt laualt kätte sildi ja seejärel liigutama ta vaibani, kus ta tohtis "maanduda" Liige pidi olema kogu aeg õhus ning liigutamine toimis nööride pingule tõmbamise - järeleandmise abil. Trosse oli neli, igas nurgas üks. seega paras loogika ülesanne.
• Pantograafi valmistamine. Ausalt öeldes enne tänast ei teadnudki, et selline imeriist eksisteerib. Igatahes tuli meeskondadel laual olevatest komponentidest üks taoline valmis meisterdada. Ei tasuks vist mainidagi, et ühelgi meeskonnal sellest asja ei tulnud. Pantograaf oleks pidanud eelmises ülesandes korjatud pilti aitama kolmekordistada, kuid valmistatud kaadervärgid tegid kõike muud kui seda. Kohtunike kommentaar oli, et "jällegi" tiimiliikmed rapsivad, asju korralikult läbi mõtlemata. Huvitav, kas see oli kommentaar minu aegadele, või võib seda mõnes mõttes üldistada kõigile osalejatele mõnes mõttes. Igatahes meenusid kohe mulle sellega seoses koogel-moogelist liimi tegemine ja õhkmadratsist vererõhumõõtja, mis läks vist "Rakett 69" feilide Hall of Fame`i.

Lahkuma pidi täna kokkuvõttes sinise tiimi kapten. Paistab, et sinine värv ei too seal saates lihtsalt õnne, v.a eelmine hooaeg, kui üks sinistest mehikestest võitis. Lõpetuseks ütlen, et kahe esimese saate põhjal julgeks väita, et saade jätkab oma heade traditsioonide vaimus ning tegemist on tugeva tasemega ja hariva saatega.

"Rakett 69" IV hooaeg on alanud

Saatesarja "Rakett 69" logo

Täna õhtul kell 19:35 võis näha ETV ekraanil populaarteadusliku saatesarja "Rakett 69" uue hooaja esimest osa. Tänavune hooaeg on sarjale juba neljas. Pärast nähtud võin öelda, et oli tore ning võimalusel püüan vaadata ka teisi osasi ning soovitan ka teistel noortel seda teha.

Tõtt-öelda on peamine põhjus, miks ma seda sarja vaatan see, et II hooajal olin ka ise saates osaline, kuigi nii kaugele ei jõudnud nagu ise soovinuks. Mis sa teed, C`est la vie. Teistel noortel soovitan aga vaadata seda sarja seetõttu, et ehk leitakse endaski siis see teaduspisik ja seiklusvaim ülesse ning minnakse vähemalt saatesse kandideerima. Uskuge mind, kogemus on seda väärt.

Aga saatest endast ka. Sellel aastal on muudetud kandideerimise formaati. Kui eelnevatel aastatel pidi iga õpilane või tudeng, kes kandideerib saatesse, tegema väikese ettekande või katse, siis see aasta oli kõigile etteantud neli ülesannet, mis tuli lahendada täpsuse ja kiiruse peale. Minu hinnangul vägagi tervitatav muudatus, kuna võimaldab paremini kandidaate võrrelda ja muudab konkureerimise võrdsemaks.

Saatesse pääsenuid vaadates jäi mind painama ainult üks asi. Kõik olid küll vahvad ja toredad noored, kuid 11 osalejat 15-st oli Tartust. Mitte, et see iseenesest halb oleks, kuid tuleks vältida olukorda, kus üks üleriigiline konkurss muutub ühe linna siseasjaks, nii võib mõjutatud saada saate populaarsus. Kindlasti aga ei ole see tegijate eesmärk. Kas tõesti ei olnud siis Tallinna ja teiste linnade noored huvitatud? Ei tahaks uskuda. Ju siis oli nii, et Tartust tuli kokku nii palju tublisi noori, et sealt koorusid välja ka osalised. Kuigi asi võib jääda ka pisut reklaami taha. Vähemalt mina ei näinud TTÜ peal ühtegi postrit, mis kutsuks tudengeid sinna sinna saatesse, ometi on minu ülikoolis palju talendikaid säravaid isiksusi, kes sinna saatesse sobiks.

Igal juhul hoian ma saates osalejatele ja kohtunikele pöialt ning jään huviga ootama põnevaid katseid, eksperimente ja äpardusi. (Teaduses nendeta ei saa)

Edasi-edasi, teadustaevasse.

Tujurikkuja 2013

"Snaiper" - sketš, millest legend alguse sai

Mina, nagu paljud teised Eesti inimesedki, istusin vana-aasta õhtul televiisori ees ja jälgisin ETV aastavahetuse programmi. Sarnaselt mitmetele teistele noorema põlvkonna esindajatele, oli minu jaoks oodatuim saade "Tujurikkuja." Huumorishow, mis Ott Sepa ja Märt Avandi esituses praeguseks juba pea pop-ikooni staatusesse tõusnud.

Saade nähtud, on emotsioonid kahetised. Võrreldes eelnevate aastate esitustega jäi selle aasta saade kuidagi lahjaks, samas oli paar sketši, mida arvatavasti ka aastate pärast veel meenutatakse. Siinkohal soovingi kommenteerida showd klipp klippi haaval.

Estonia
Esitus, mis päev pärast ilmumist tekitas ehk enim kõneainet. (v.a Edgari laul) Ühest küljest on õigus neil, kes ütlevad, et Estonia õnnetusest on möödunud liiga vähe aega ja see teema on paljude jaoks väga isiklik ja hell. Samas on õigus ka neil, kes ütlevad, et Titanicul oli samuti hukkunuid ja nende lähedased ning ka nende järeltulijate jaoks on erinevad näituste, filmide ja muu teema hell.
Just topeltmoraalist ehk antud sketš rääkiski. Kui on õigustatud väljapanek Titanicust, siis miks mitte väljapanek Estoniast?. Huvitav, kui paljud näitusekülastajad on sellele teemale mõelnud, kui nad on nüüd viimasel ajal käinud Meremuuseumis Titanicu teemalist näitust vaatamas? Või mida mõtles ETV, kui pidas aastalõpupeo antud väljapanekul? Seega, isegi kui antud klipp oli eetika piire kompav, siis tähelepanu juhtis ta igal juhul õigele teemale.

Apteek ja Seppuku
Kuigi üldjuhul saan "Tujurikkuja" naljadele suhteliselt hästi pihta, siis pean ausalt tunnistama ning ütlema, et need naljad läksid minust mööda. Ei suutnud ära tabada seda ühiskonna kitsaskohta või viimase aasta uudist, millele need sketšid viitasid. Seega on raske nende kohta ka omapoolset kommentaari anda.

Tuttavad
Sketš, milles vist pea kõik eestimaalased võivad natuke ennast ära tunda. Kes meist ei oleks olnud olukorras, kus tänaval kohtame inimest, kes meid teretab, me teretame vastu, kuid mitte ei tule meelde kellega tegu või kus antud inimest kohatud ollakse. Sellega vast ka kõik öeldud. Lõik elust enesest.

Autogramm
Taas midagi elust enesest. Ka staarid on inimesed ning nad sooviks oma vaba aega veeta rahus ning inimestest eemal. Paraku on seda väga raske mõista "fännidel", groupidel ja ajakirjanikel, kes ka vabal ajal ei anna inimestele rahu ning nõuavad autogrammi, fotod, eksklusiivintervjuud või muud taolist. Õnneks küll päriselus auto alla kedagi autogrammi nimel aeutud pole, kuid mine sa võta kinii kas tulevikus juhtub või ei. Issanda loomaaed on lai.
Sarnaselt "Tuttavate" sketšile, jäi antud esitus minu jaoks arusaadud osade seas lahjemale poolele. Seda seetõttu, et mõlemad oli ajalises plaanis venitatud pikemaks kui ehk peaks, mistõttu läks puänt mõnes mõttes kaduma. Selles osas oli omal ajal õnnestunum "Tujurikkuja" 2009 aasta promoklipp, milles oli sarnane sisu, kuid nali jõudis palju paremini kohale. [http://www.youtube.com/watch?v=ZUCHgovrQDY]

H&M
Jällegi midagi elust-enesest ning "Tujurikkujale" omaselt pihtas-põhjas. Kui H&M avamine oli sügisel endises Postimajas, siis ei jõudnud ma ära imestada, kes on need hullud, kes sellise mannetu soodustuse ja ebahuvitava kauba, nagu firmariided, nimel on valmis terve öö väljas külmetama. Ise pole ma H&Mi fänn ning leian, et firmariiete nimel (olgu või Armani) öösel ukse taga seismine pole õigustatud ja vähemalt mulle näib totter. Samas ei hakkaks ma liigselt diskuteerima inimeste väärtushinnangute üle, kui mõne meelest on see OK (mõne meelest, nagu näha, oligi), siis vastu vaidlema ma ei hakka. Elame vabal maal.

Riigibuss
Mida aeg edasi, seda enam kuuleb uudiseid teemal, et mõnest maakohast on ära kadunud kool, pangaautomaat, pood jne. Selliste uudiste taustal tundub "Riigibuss" igati omal kohal olema ning kes teab, ehk hakkabki kunagi Riigibuss Eesti teedel ring vurama ja riigiteenuseid Maalidele koju kätte tooma. Samas tahaks loota, et vanglaid tõepoolest ei hakka asendama punased ringid ning politseid-tuletõrjet-kiirabi ei panda päris ühte isikusse. Kuigi "Tujurikkuja" keerab alati vinti üle, siis näitab see klipp tulevikku, kui kärpimisele piiri ei panda, seega optimeerida tuleb mõistlikuse piires. Mistahes valdkonnas. Haldusreformi tegijatel oleks antud sketšit isegi üht-teist õppida.

Edgar ja Kutser "Kaunis maa 2"
Selle klipi kohta on raske kohe hoobilt midagi öelda. Sõnad ja viis on ju iseenesest head, selles osas on Ott taas tasemel olnud ning teinud järjekordselt ühe moodsa lorilaulu, mis rahval pikalt meeles püsib. Ka Avandi esitus oli super (üksiksolistina oli ta tasemel Koit Toomet parodeerides). Kuigi olen ise antud lugu YouTube´is mitmeid kordi juba kuulanud, on mul siiski tunne, et laulus kujutatud inimestele on mõnevõrra liiga tehtud. Vähemalt aastavahetuse ajal ning pühadeperioodil võiks anda inimeste hingedele rahu, ükskõik mis inimesega siis ka tegu ei oleks.

Ehkki selle aasta "Tujurikkuja" jäi ehk veidi alla eelmistele aastatele, siis ootan ma sellegi poolest järgmist 31. detsembrit, sest üldises taustas on "Tujurikkuja" siiski parim huumorisaade, mida Eesti teleekraanidelt leida võib.

Rakett 69

Saatesarja "Rakett 69" logo

Tähelepanelikumad televaatajad ehk märkavad, et sel hooajal (2012) saab mind näha ETV teadust populariseerivas saatesarjas "Rakett 69."

Kuigi hooaeg pole veel alanud, siis otsustasin kirja panna mõned oma mõtted seoses antud sarjaga ja saadud kogemusega. Sisu ma muidugi ei reeda, see jäägu inimestele endale avastada. Millest aga rääkida sooviksin, on järgmine.

Minu meelest on tegu väga huvitava sarjaga mis üsna hästi täidab oma eesmärki - teaduse ja hariduse populariseerimine. Läbi selle sarja saab noor näha, et teadus ei olegi alati üks kuiv värk, vaid võib vahel üsna fun olla. Kõik on kinni mõtlemises.
Sari ei ole mitte ainult huvitav vaadata, vaid ka osaleda on üsna huvitav. Selle perioodi jooksul, mil mina sarjas sain osaleda, oli mul üsna huvitav ja tore. Lisaks võistluslikule momendile sain uusi teadmisi, mida mul varem ei olnud. Ka see on midagi väärt.
Kuid kõige parem asi antud sarja juures on inimesed. Tänu sellele sarjale sain tutvuda mitmete noorte ja huvitavate inimestega. Tegu oli väga intelligentsete ja positiivsete koolinoortega, kes suhtuvad õppimisse ning haridusse tõsiselt ning kellel on ka kooliväliselt lai silmaring. Selliste inimestega oli lust suhelda ja võistelda. Siinkohal minu soovitus tulevastele Rakettis osalejatele - osalege kindlasti, isegi kui te ei võida, siis saate kindlasti uusi teadmisi ja mitmeid toredaid sõpru ja tutvusi.

Selle postituse kommentaariumis on lugejatel võimalus küsida mult küsimusi seoses Rakett 69 saates osalemisega. Kõik küsimused ja mõtted on teretulnud.