Väike heategu

Väike heategu jälle tehtud.

Täna tegin ma midagi head (ja huvitavat), nimelt käisin verekeskuses verd loovutamas. Viimasest käimise korrast on möödunud juba neli kuud, kuid kahjuks tihedamini käia ei saa, organism ei taastu nii kiiresti. Muidu käiks hea meelega veelgi tihedamani ja teeks enamgi head. Mis ma oskan öelda, doonorluse pisik on mulle kõvasti sisse kasvanud. Muuseas, seekordne käik oli mulle juba 28. kord, seega on mul päris suur kogemustepagas seljataga.

Tänane käik oli selline nagu ta ikka on (ka doonorluses tekib mingi hetk rutiin), kahju on ainult sellest, et sõbrad, kes esialgu pidid minuga kaasa tulema,  tulla ei saanud (Muidu on tublid ja tihti koos minuga käinud), mis teha, vahest tuleb ette ootamatusi või ongi elutempo nii kiire. Kuid eks siis järgmine kord tule sellevõrra suurem seltskond, ma vähemasti loodan.

Pärast tänast hakkan siis lugema päevi juba järgmise korrani, mis arvatavasti tuleb järgmise aasta jaanuari lõpus või veebruari alguses. Seni aga kutsun oma blogi lugejaid tegema samuti ühte väikest heategu ning käia verd loovutamas. Väike samm teile, aga suur samm päästetutele.

P.S Suur täna verekeskuse õdedele, kes ikka ja jälle raatsivad minust pilti teha, kui ma oma mobla neile pihku pistan.