Quo vadis, Õismäe trolliliiklus?

Sellised bussid hakkavad asendama Õismäe trolle
Foto: Mihkel Maripuu, Postimees

Alates 1. jaanuarist järgmisel aastal ei liigu enam 6. ja 7. liini trollid ning need asendatakse bussiliinidega nr. 42 ja 43. [1] Nendel liinidel hakkavad sõitma uued Volvo 7900 Hybrid hübriidbussid, mis hiljuti Tallinnasse soetati.

Kuna ka 8. trolliliin ei tööta enam ammu (lõpetas aprill 2000), tähendab antud uudis seda, et esimest korda alates 4. juulist 1980 ei liigu Õismäe suunal enam ükski troll. [2] 35 aasta pikkune periood Õismäe suunalises trolliliikluses saab läbi.

Võib eeldada, et trolliliiklus antud suunal kaob jäädavalt, sest lisaks trollidele kaovad ära ka Õismäe suunalised trolliliinid, seda eelkõige järgmisel aastal algava Haabersti ringristmiku rekonstrueerimistööde tõttu.Liinide uuesti taastamine ja uuemate trollide soetamine on aga nii kallis (ühekordne investeering) et selle peale lähitulevikus loota ei saa.

Isegi kui Haabersti ringristmik ei läheks järgmine aasta remonti, ei saa mööda vaadata faktist, et Tallinnas liikuvad vanimad trollid on juba pea 30 aastat vanad (mudelid Tr14 ja Tr15) ning elavad oma viimaseid hingetõmbeid. [3] Lähima 1,5 aasta jooksul peakski minema viimased škodad hingusele, mis tähendab, et 2017. aasta seeisuga jääb Tallinnasse vaid 51 trolli. need on siis uuemad Solarise trollid, mis sellel sajandil soetatud. Viimaste vanemate trollide mahakandmine peaks kuulu järgi tähendama ka seda, et töö lõpetab ka 9. trolliliin, mis siis samuti bussidega asendatakse, kuid selle juhtumine peaks jääma ülejärgmisesse aastasse.

Trollide asendamist hübriidbussidega põhjendatakse tavaliselt sellega, et trollid on kallimad kui bussid ning kontaktvõrgu hooldamine on tülikas ja kulukas. Mõlemad faktid on iseenesest õiged, kuid paraku jäetakse rääkimata asja teine pool.

• Trollid on kuni kaks korda pikema elueaga kui bussid, vaadakem kasvõi Tallinna vanimate trollide ja busside vanusevahet ning seisukorda.
• Troll ei tekita heitgaase linnas. Bussid aga küll. Kui soovime linnas puhtamat õhku tuleks panustada just elektritranspordile. Fakt, et elekter tuleb Narva elektrijaamadest ja need saastavad, ei päde, sest esiteks on elektrijaamad läinud meil järjest puhtamaks ning järjest enam kasutavad trollid nn. rohelist energiat, mis tuleb tuulest, päikesest, Soome tuumajaamadest või Läti hüdroenergiast.
• Elekter on odavam kui kütus ning seda saab toota kodumaal. Majanduslik või tekib seega kasutamise käigus. Lisaks fakt, et kui põhjusel X tabab meid kütuseembargo, siis ei jää vähemasti elektritransport seisma.

Viimaks, kui Tallinn soovib olla rohelise mõtteviisiga linn ja eeskujuks teistele, siis tuleks käituda viimastele trendidele vastupidiselt, asendada busse trollidega, mite trolle bussidega. Olgu tegemist hübriidbussiga või mitte, kuid buss jääb bussiks, iseasi, kui tegemist oleks 100% elektriliste akudel või kütuseelementidel töötavate bussidega.

[1] http://tallinncity.postimees.ee/3438785/uuel-aastal-enam-trolliga-oismaele-ei-saa
[2] http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/tallinna-trolliliikluse-ajalugu-2/
[3] http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/trolliveerem/

Ideid Tallinna liikluse arendamiseks

Selline võib tulevikus välja näha Haabersti ringristmik

Liiklusest Tallinnas on viimasel ajal meedias rohkem räägitud. Peamiseks põhjuseks Pärnu maantee ja seal oleva trammitee remont, mis mitmete liiklejate elu ajutiselt keerukamaks on muutnud. Üks põhjuseid, miks remont taolises kohas nii palju probleeme põhjustab on selles, et endiselt ei ole leitud rohtu sellele, et ühest linna otsast teise liiklevad inimesed ei saa vältida kesklinna. On aga selge, et probleemid enne ei lahene, kui nende lahendamise suunas samme ette ei võeta.

Millised on lahendused?
Kesklinna ummistumise vältimine teoorias ei ole sugugi keeruline. Tuleb vaid lahendada mure, kuidas saada Lasnamäe ja Pirita inimesed Mustamäele ja Õismäele nii, et kesklinnast ei peaks läbi sõitma. Osa Lasnamäe inimestest, need, kes elavad Peterburi tee lähedal saavad, tõsi küll, Mustamäele (ja sealt edasi Õismäele) Järvevana tee kaudu, kuid teistel inimestel on olukord vähe raskem.

Et seda muret lahendada, peaks valmima kaks tähtsat objekti, mis liikluskoormust kesk- ja südalinnas oluliselt leevendaks. Nendeks on Põhjaväil ja Haabersti ringristmik. Mõlemast objektist on linnavalitsus rääkinud ajast, mil mul habeme asemel veel piimaudemed olid, tegudeni pole aga siiamaani jõutud. Kahjuks.

Põhjaväilast
Põhjaväil looks just eelkõige Pirita elanikele võimaluse möödasõiduks kesklinnast. Paraku on selle rajamine seotud mitmete takistustega. Esiteks tuleks osa teed ehitada merre, s.t rajada praeguste Kadrioru majade taha merre teetamm, kuna kusagile mujale enam tee kahjuks ei mahu. Antud piirkond on lihtsalt nii täis ehitatud. See tähendab, et kokku tuleb puutuda insenertehniliste probleemidega, millega just igapäevaselt kokku ei puututa. Teine probleem on see, et kuidas mahutada ära tulev liiklus Telliskivi piirkonda? Hetkel on sealkandis tee väga kitsas ning majad kohe tee ääres. Tunneli või silla või teetammiga, nagu Kadriorus, seal probleemi ei lahenda. Tegelikult ongi ainus võimalus teeäärne kinnisvara kokku osta, majad maha lammutada ja siis (vähemalt) kaks sõidurada ja kergliiklusteed juurde ehitada. Paraku tõstab selline teguviis Põhjaväila hinda veelgi. Rääkimata sellest, et elanikud on kindlasti väga tugevalt vastu minema kolimisele ja kergesti oma kinnisvarast ei loobu.

Paraku on Põhjaväil siiski investeering, mida ei saa vältida ja mille pidev tuleviku lükkamine toob ainult kahju. Ummikud kesklinnas, kesklinna teede remont, inimeste kaotsiminev aeg, närvid ja tervis. kõik see läheb lõpuks kallimaks kui on investeering, mida nõuab Põhjaväil. Millal see valmida võiks, seda on raske ennustada. Arvestades kui kaua läks aega Ülemiste liiklussõlme projekteerimise ja ehitamisega, siis enne 2020. aastat kindlasti selle valmimist ei näe, isegi kui täna ilmutataks poliitilist tahet ja antaks projektile käik sisse. Siia aga on maetud teine kurb kala. Tundub, et hetkel tahe selle objekti järele puudub, näiteks räägitakse, et järgmisena võetakse ette Haabersti ringristmik, mis on ka väga tähtis ning ootab samuti juba pikki aastaid valmimise järjekorras.. Samas tuleb see kindlasti valmis teha enne kui kaob võimalus kasutada ELi rahasid, sest omal käel Põhjaväila valmis tegemine on äärmiselt keeruline.

Haabersti ringristmik
Mainiksin kohe ära, et minu silmis peaks Haabersti ringristmik tulema koos tunneliga Kopli poolsaare ja Rocca al Mare vahel (võimaliku väljumisega Al Mare Bowlingu juures), mis võimaldaks Põhja-Tallinna liikluse kulgemist Õismäele ilma kesklinna piirkonda läbimata. Praegu selline võimalus puudub. (Põhimõtteliselt võib Sõle - Paldiski aamntee ristmiku juba tinglikult kesklinnaks lugeda)

Lisaks sellele peaks Haabersti ringristmiku uuendamine sisaldama Rannamõisa tee laiendamist neljarajaliseks Tabasaluni, või vähemalt Kakumäe Selverini, sest just see tee on minu meelest üheks pudelikaeltest antud piirkonnas.

Samuti peaks ülekäigud tulevikus asendama seal jalakäijate tunneliga, et liiklusvool oleks antud kohas sujuvam ning liiklusõnnetusi oleks vähem. Hetkel on Haabersti ringristmik kõige õnnetusterohkem ristmik Eestis ning pole lahtlustki, et selles osas tuleks midagi ette võtta.

Kõige selle juures sooviksin, et Haabersti ringristmik suudetaks renoveerida niimoodi, et ringi keskel olev rohelus säiliks. Tallinnas peaaegu puuduvad liiklussõlmed, kus oleks ka veidi rohelust. Haabersti võiks jääda selles osas meeldivaks erandiks. Selle kõige juures saan aru, et suure tõenäosusega on vajadus mitmetasandilisuse järgi. Kuid mitmetasandilisuse võib saavutada ka tunneli(te) abil.

Veel lahendusi?
Iseenesest on veel üks lahendus, mis välistaks vajaduse uute kallite liiklussõlmede järele. Selleks on rajada metroo ringliin Tallinna alla. Kulgeda võiks see nii.: algaks Kopli poolsaare juurest, läheks läbi Reisisadama juurest, sealt Pirita rannahooneni, sealt keeraks Lasnamäe peale (Kiirtrammi endise depooni). Lasnamäe juurest tuleks piki kanalit Kadrioru alguse juurde,  sealt Viru keskuse alt läbi, siis Pärnu maantee alt Mustamäeni (Järvevana-Pärnu mnt ristmik-> Tammsaare tee), Mustamäelt Väike-Õismäeni ja sealt Rocca Al Mare kaudu taas Kopli poolsaareni.

Kuigi metroo on väga kallis, aitaks see tunduvalt vähendada liikluskoormust maa peal, kiirendaks inimeste tööle jõudmist ning aitaks kaasa ka keskkonnahoiule teataval määral, kuna metroo näol on tegemist elektritranspordiga. Samuti looks metroo ehitus ja selle käigus hoidmine juurde hulganisti uusi töökohte.

"Kiliseb, koliseb, hüppab ja möliseb"

Kadrioru tramm - kiliseb, koliseb, hüppab ja möliseb.
Piltlikult väljendades

Täna käisin hommikul värsket õhku hingamas Kadrioru luigetiigi ääres. Selleks, et sinna jõuda, tuli mul kasutada hulgaliselt emotsioone pakuvat "suurepärast" Tallinna ühistransporti.

Emotsioone pakkuv oli just trammisõidu osa. Nimelt sõites Viru keskuse juurest Kadrioru poole trammiga nr. 1 tegi tramm kohutavat müra ja salong vibreeris tuntavalt. Sellest johtuvalt ka artikli pealkiri pandud. Kuna trollid-bussid on üldjuhul uued ja mugavad, siis istudes ühelt teisele on vahe hästi tunda. Eriti minusugusel, kes trammiga tegelikult harva sõidab. On tunda, et trammid on vanad ja rööbasteed väsinud.

Selle kõige valguses tahaksin taas küsida kui õigustatud on nn. tasuta ühistransport? Kui tõesti on Tallinna LOV-l mingi vaba raha, siis võiks selle investeerida veeremi ja infrastruktuuri (ikka veel ei meeldi mulle sõna taristu) uuendamisse. Nimelt on seis just trammide osas eriti nutune, ka trollidega (vähemalt osadega neist) pole olukord kiita. Bussidega on lood üsna head, selles osas pole midagi ette heita. Näiteks alustas just juuni alguses liinil sõitmist 15 uut MANi liinibussi. (http://www.tallinnapostimees.ee/861906/tana-soitsid-liinile-uued-firma-man-bussid/) Kokku telliti 35 bussi.

Väikese vahepõikena ja meeldetuletusena eelnevatele postitustele trolliliikluse olukorrast Tallinnas. Suur hulk trolle läheb sellel ja järgmisel aastal mahakandmisele. Kokku kantakse 2012-2013 aastal maha 47 trolli. (http://www.tallinnapostimees.ee/783982/uhistranspordiettevotete-liitmine-tahendab-trolliliikluse-haabumist/)
Trollide hindasi on raske leida, kuna tegemist pole päris massikaubaga, siiski õnnestus leida 2006. aasta hinnad. tollal maksis lühike troll 340 000 € ja liigendtroll 470 000 €. (http://wwx.postimees.ee/211106/esileht/siseuudised/tallinn/229941.php?r) Oletades, et trollide hind on jäänud samaks ning trollid õnnestuks saada baashinnaga (See on küll ebareaalne, aga andmeid lihtsa matemaatilise mudeli jaoks on vaja) siis nende 47 trolli asendamiseks vajalik hind on 25*340 000 + 22*470 000 = 8 500 000 + 10 340 000. = 18 840 000 €. Kuna Tallinn on nimetanud oma "idee" aastaseks kuluks 20M € (http://www.tallinnapostimees.ee/782308/veebis-kaib-alternatiivne-tasuta-uhistranspordi-kusitlus/), siis selgub, et jättes selle kampaania tegemata, saaks kõik trollid, mis vajavad asendamist, asendatud ja korraga välja ostetud. Üks mure oleks seega vähem. Tegelikult saaks teha veelgi enam, kuna sõiduvahendeid üldjuhul korraga välja ei osteta, vaid võetakse liisingusse.

Tagasi trammide juurde. Lubatud on ja arvatavasti ka teostatakse, suuresti tänu Euroopa rahadele, 4. trammiliini kordategemine ja sellele 15 uue trammi soetamine. (http://www.tallinnapostimees.ee/868300/trammi-ja-trollibussikoondis-kuulutab-valja-trammihanke/)
See on iseenesest ju väga tore. Aga miks ainult 4. trammiliin? Ehk miks ainult see tee korda tehakse ja ainult sinna uued trammid pannakse? Senini põhjendatakse seda sellega, et trammiliinil nr. 4 on enim kasutajaid ja seda kasutavad ka turistid.
Minu meelest aga lähenetakse asjale tsipa vale nurga alt, nimelt on Tondi-Ülemiste trammitee üsna heas korras praegu, seda suuresti täna Tartu maantee pikenduse remondile mõned aastad tagasi. Samas Kopli trammiteed ja Kadrioru trammiteed on üsna nutuses seisus ja vajaks väga remonti. Seda nii teetammi kui rööbaste osas. Ning kui sellist asja väidab vähenõudlik transpordikasutaja nagu mina, siis võib uskuda, et asi on hull. Sama lugu ka trammidega. Olen kindel, et ka Kopli püsielanik keevitaja Vasja tahaks aeg-ajalt sõita uues mugavas trammis, on ta ju ikkagi ka maksumaksja. Tuua uued trammid sõitmiseks ainult briti poissmees Michealile ning Pärnu mnt rikaste ja ilusate rajooni ärimees Märdile on ikkagi tsipa vale. Ka elementaarne loogika ütleb, et remonti tuleks alustada sealt, kus seda kõige rohkem vaja on.

Kui teha korda Kadrioru trammiteed ja panna ka 1. ja 3. trammiliinile uusi tramme liikuma, siis olen kindel, et turistid kasutaks trammi rohkem sinna sõitmiseks, eelistaks seda bussile. Ka jääksid ära kohalike "kiliseb-koliseb" artiklid, sellised, mida ma praegu kirjutan. Tuleb ju silmas pidada, et lisaks hinnale mõjutab ühistranspordi kasutatavust selle kvaliteet ja maine ning kahe viimasega on Tallinnas raskusi, vähemalt elektrit kasutava transpordi osas. Isegi kui tuleb tasuta ühistransport, siis maine sellest ei parane, või kui paraneb, siis minimaalselt. Kvaliteet kannatab kindlasi. Seega taaskord: kasutada tuleb raha ratsionaalselt, mitte tasuta transporti pole vaja, vaid kvaliteetset transporti on vaja. Kvaliteetne - uued, puhtad ja töökorras sõiduvahendid, mis talvel soojad ja suvel jahedad, saabuvad peatusesse õigeaegselt, käivad tihedalt hommikust õhtuni, on loogiliste marsruutidega ning pidurdavad ja kiirendavad nii, et nina ja kukal ei saa integreeritud kolpa.