Tulevik on siin juba täna

Isesõitev buss EZ10 asub juba varsti sõitma Tallinnas

Eile (01.03) astus Eesti taas sammu lähemale tulevikuühiskonnale, kui siia jõudis juhita elektribuss EZ10, mis praeguseks suutnud ka oma esimese testsõidu teha. [1]

Nagu olen maininud ka oma varasemates artiklites enda blogis, siis bussijuht (sõidukijuht üldse) on paraku kaduv amet. Tõsi, üleöö see ei juhtu, kuid suund on sees ja see on kindel.

Kuid enne, kui see (juhita transport) suurtesse massidesse jõuab, on tarvis täiendavaid arenguid nii teekatete kui nende märgistuse kvaliteedi osas. Samuti peab arenema liiklusmärkide võrgustik, elektroonilised andurid ja tarkvara ning veelgi täpsemaks muutuma GPS positsioneerimine. Ka peab jääma nn. "kontrollkeskus" juhtudeks, mida tarkvaraga ette näha ei saa.

Minnes aga tagasi alguse juurde, siis on igati positiivne, et Eestis midagi innovatiivset transpordi vallas tehakse. Erilist tunnustust väärib fakt, et nüüd on Eesti seadusandlus jõudnud punkti, kus teele on lubatud ka juhita transpordivahendid. Tõsi, see on piiranguga, et juht peab olema juures ning vajadusel sekkuma. Seega, teretulemast Tesla (aga ka teised firmad) Eestisse katsetama, olete igati oodatud.

Elektriautode vallas oleme juba saanud olla omamoodi pioneeriks maailmas (üleriigiline laadimispunktide võrgustik), miks mitte nüüd teha laineid juhita sõidukite maailmas? Tuleb siiski mainida,, et nii nagu elektriautode projekt näitas, ei tohiks see olla vaid ühekordne investeering, vaid jätkuv panustamine, et asi edasi liiguks ja areneks. Pärast seda kui ELMO ostutoetus otsa lõppes kuivad kokku ka elektriautode (ja pistikhübriidide) müük Eestis. Samuti on murekohaks, et kiirlaadijad püstitati CHAdeMO standardi kohaselt, mistõttu saab laadida neis vaid Nissani, Renault ja Mitsubishi elektriautosi, kuid mitte uuemaid ja täiuslikumaid VW e-Golfi ja BMW i3-e.

Lõpetuseks sõnan, et läbikäinud info põhjal (viide jääb siinkohal leidmata) jäävad esimesed isesõitvad bussid liikuma vaid Kultuurikatla ligiduses ning Eesti EL-i eesistumise perioodil, mujal ning pärast seda neid ei näe. Kuid algus seegi, ka Roomat ei ehitatud päevaga.

[1] http://tehnika.postimees.ee/4032493/video-isejuhtiv-buss-tegi-tallinnas-esimese-soidu?_ga=1.33740901.519300822.1430479782

Blogi peenhäälestus e. liikumine ver 2.0 suunas

Kuna ma täna peale väikest pausi taas blogisse kirjutasin, siis vaatasin värskema pilguga üle ka seni tehtu.

Kuna ma soovin hoida oma blogi värskena ja võimalikult professionaalsena, siis tegin oma artiklite hulgas pisikese suurpuhastuse. Kustutasin:

• suurema osa inglisekeelsetest artiklitest
• F1 sõitude kommentaarid
• Filmiarvustused

Selle tulemusena vähenes allesjäänud artiklite arv blogis 188-lt 153-le. Pole välistatud, et ma tulevikus veel mõned artiklid kärbin.

Samuti märkasin, et paljudel 2012. aasta artiklitel pole juures ei märksõnu ega pilte (blogi kasutamist tuli ju algul õppida), lisaks jätab soovida vormistuslik pool. Ka sellega loodan lähitulevikus tegeleda. Postituse sisusid ma muutma ei hakka, tahan, et ka aastate pärast oleks näha kuidas mu kirjutamis ja argumenteerimisoskus aegade jooksul arenenud on. 

Tõsi, ka vormistusliku poole alles jätmine võimaldaks näha arengut, kuid ma soovin, et kui keegi juhuslikult minu vanemate artiklite peale satub, et siis ka neid loetakse. Selle huvides on väike loetavuse parandamine ehk siiski õigustatud.

Lisaks võimaldas väike inventuur mul ka jälgida, millest ma enim olen kirjutanud. Kui jätta kõrvale kustutatud vormeli teemalised postitused ja filmiarvustused, siis läbivad teemad minu blogis näivad olema:

• Elektriautod ja ühistransport
• Populaarteadusliksaade Rakett 69
• Haridus (eriti kõrgharidus) ja
• Tallinna söögikohad

Sekka siis ka teisi teemasid. 

Kuna mu blogil siiski lugejaid näib olevat, siis hea meelega jätkan ka tulevikus kirjutamist ning püüan iga postitusega oma blogi paremaks muuta. Seda, kas neid lugejaid on palju või vähe, on raske hinnata, kuid kuna vähemalt osad postitused on jõudnud mitmesaja lugejani, siis päris tühjusesse minu ideed ja mõtted pole jäänud.

Quo vadis, Õismäe trolliliiklus?

Sellised bussid hakkavad asendama Õismäe trolle
Foto: Mihkel Maripuu, Postimees

Alates 1. jaanuarist järgmisel aastal ei liigu enam 6. ja 7. liini trollid ning need asendatakse bussiliinidega nr. 42 ja 43. [1] Nendel liinidel hakkavad sõitma uued Volvo 7900 Hybrid hübriidbussid, mis hiljuti Tallinnasse soetati.

Kuna ka 8. trolliliin ei tööta enam ammu (lõpetas aprill 2000), tähendab antud uudis seda, et esimest korda alates 4. juulist 1980 ei liigu Õismäe suunal enam ükski troll. [2] 35 aasta pikkune periood Õismäe suunalises trolliliikluses saab läbi.

Võib eeldada, et trolliliiklus antud suunal kaob jäädavalt, sest lisaks trollidele kaovad ära ka Õismäe suunalised trolliliinid, seda eelkõige järgmisel aastal algava Haabersti ringristmiku rekonstrueerimistööde tõttu.Liinide uuesti taastamine ja uuemate trollide soetamine on aga nii kallis (ühekordne investeering) et selle peale lähitulevikus loota ei saa.

Isegi kui Haabersti ringristmik ei läheks järgmine aasta remonti, ei saa mööda vaadata faktist, et Tallinnas liikuvad vanimad trollid on juba pea 30 aastat vanad (mudelid Tr14 ja Tr15) ning elavad oma viimaseid hingetõmbeid. [3] Lähima 1,5 aasta jooksul peakski minema viimased škodad hingusele, mis tähendab, et 2017. aasta seeisuga jääb Tallinnasse vaid 51 trolli. need on siis uuemad Solarise trollid, mis sellel sajandil soetatud. Viimaste vanemate trollide mahakandmine peaks kuulu järgi tähendama ka seda, et töö lõpetab ka 9. trolliliin, mis siis samuti bussidega asendatakse, kuid selle juhtumine peaks jääma ülejärgmisesse aastasse.

Trollide asendamist hübriidbussidega põhjendatakse tavaliselt sellega, et trollid on kallimad kui bussid ning kontaktvõrgu hooldamine on tülikas ja kulukas. Mõlemad faktid on iseenesest õiged, kuid paraku jäetakse rääkimata asja teine pool.

• Trollid on kuni kaks korda pikema elueaga kui bussid, vaadakem kasvõi Tallinna vanimate trollide ja busside vanusevahet ning seisukorda.
• Troll ei tekita heitgaase linnas. Bussid aga küll. Kui soovime linnas puhtamat õhku tuleks panustada just elektritranspordile. Fakt, et elekter tuleb Narva elektrijaamadest ja need saastavad, ei päde, sest esiteks on elektrijaamad läinud meil järjest puhtamaks ning järjest enam kasutavad trollid nn. rohelist energiat, mis tuleb tuulest, päikesest, Soome tuumajaamadest või Läti hüdroenergiast.
• Elekter on odavam kui kütus ning seda saab toota kodumaal. Majanduslik või tekib seega kasutamise käigus. Lisaks fakt, et kui põhjusel X tabab meid kütuseembargo, siis ei jää vähemasti elektritransport seisma.

Viimaks, kui Tallinn soovib olla rohelise mõtteviisiga linn ja eeskujuks teistele, siis tuleks käituda viimastele trendidele vastupidiselt, asendada busse trollidega, mite trolle bussidega. Olgu tegemist hübriidbussiga või mitte, kuid buss jääb bussiks, iseasi, kui tegemist oleks 100% elektriliste akudel või kütuseelementidel töötavate bussidega.

[1] http://tallinncity.postimees.ee/3438785/uuel-aastal-enam-trolliga-oismaele-ei-saa
[2] http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/tallinna-trolliliikluse-ajalugu-2/
[3] http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/trolliveerem/

Linn peab kasvama väljapoole, mitte sissepoole

Arhitekti visioon Õismäe uutest tornidest
Allikas: etv.err.ee

Selle kuu alguses rääkis ETV saade "Pealtnägija" projektist, mis näeb ette Haabersti ringristmiku ligidusse mitme kõrghoone ehitamist. [1]
Kuigi võib eeldada, et antud projekt ei teostu, vähemasti mitte lähiaastatel, siis juba paljalt ideele rajada niigi tihedasse elurajooni veel elu- ja büroohoneid olen ma vastu.
Linn peaks laienema väljapoole, mitte sissepoole. Magalarajoonides, nagu Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe, tuleks vältida niigi tihedale hoonestusele täiendava juurde tekitamist.Seda põhjusel, et liiga tihe elukeskkond tekitab erinevaid probleeme ja ebamugavusi.

Tiheasustusest tingitud probleemid
Erinevate suurlinnade kogemus on selgelt välja toonud mured, mida toob kaasa endaga tiheasustus. Kuigi Tallinn pole maailma mõistes sugugi suurlinn, siis vähendatud mastaapides saab mitmed mured siia üle kanda. Enne, kui nende teemadega pole tegeletud, ei tasu mõelda Tallinna tiheasustuse aladele uute majade ehitamisest. Samuti näitan järgmiste punktidega ära, miks on arukas laieneda linnast väljapoole, mitte ehitada juba niigi kitsastesse kohtadesse uusi hooneid.

• Liiklus. Haabersti ringristmik on alatihti hädas ummikutega. Samuti on tegemist kõige õnnetusterohkema ristmikuga Eestis. Sellest tingituna oleks arulage teha midagi sellist, mis antud ringristmiku koormust veelgi suurendab. Kuigi lubatakse, et järgmisest aastast läheb antud ristmik remonti ja olukord leeveneb, siis pole sellest mingit kasu, kui täiendav läbilaske võime kohe (ja mitmekordselt) kohe ära kasutatakse.
• Õhusaaste. Lisaks mürale ja närvikulule tekitab liiklus ka õhusaastest süsihappegaasi ja väävli- ning lämmastikuühendite näol. Sellele sekundeerib suurte majade vahel keerlev tolm ja muud osakesed, mis tingitud looduse vähesusest ja hoonestuse tihedusest. Kõik lenduvad osakesed ja mittepuhas õhk mõjutavad aga ümbruskonnas elavate inimeste tervist ja mitte just kõige paremas suunas.
• Tuulekoridorid ja vähene päike. Kõrghoonetega, eriti kui nad on paigutatud tihedalt, on see mure, et ligiduses olevate majade alumiste korrusteni ja maapinnani ei jõua päikesevalgus. Vähene päikesevalgus aga mõjutab taas inimeste tervist, nii psühholoogilist kui füüsilist.
• Koormus elektrivõrgule, soojatrassidele ja kanalisatsioonidele. Kui palju inimesi elab ühes kohas, siis on selge, et nad kasutavad ka ära suure hulga energiat. Selle alla käib nii soojus- kui ka elektrienergia. Samuti langeb suure koormuse alla kanalisatsioonivõrk. See tähendab esiteks seda, et erinevad rikked on altid tekkima ning kui nad tekivad, siis kannatab selle all väga suur hulk inimesi, mis tähendab, et ümbritsevate rahulolu oma elukeskkonnaga saab aeg-ajalt kannatada. Teiseks rajades suuremaid võrke, kasvavad kulud progresiivselt, kuna kui samal maalapil elab kaks korda rohkem inimesi, siis nende varustamiseks tuleb rajada olulisemalt jämedamad kaablid ja torud, samuti teha rohkem hargnemisi, rohkem kontrollsüsteeme jne.
• Parkimine. Juba praegu on parkimine Tallinna magalarajoonides õudusunenägu. Samal ajal pole siiamaani suutnud linn (ega ka eraettevõtjad) rajada parkimismaju, et rahuldada magalarajoonide kasvavat parkimisnõudlust. Seda kõike arvestades on uute kõrghoonete rajamine magalarajoonide keskele mõtlematu, sest kus hakkavad sellisel juhul parkima nende majade elanike autod. Kuigi uute hoonete juurde praegusel ajal juba rajatakse parkimiskohti, siis kõrghoonete puhul tekib küsimus, kas neid suudetakse rajada piisavalt ning kas arendajad raatsivad vaadusel täiendavaid parkimismaju rajada. Lisaks parkimiskohale saamine üldse, kui vaadata punkti "Liiklus"
• Lasteaia- ja koolikohad. Kui rajatakse uued elu- ja büroohooned kusagile, siis võib olla kindel selles, et töötajatel ja elanikel on ka lapsed ning need lapsed tuleb päeval ka kusagile panna. Täpsemalt lasteaeda ja kooli. See tähendab, et uue hoonestu rajamisel tuleb arvestada ka täiendava nõudlusega lasteaia- ja koolikohtade järele. Selle nõudluse katmiseks on kaks varianti: kas rajada uued lasteaiad ja koolid, või suurendada olemasolevate koormust. Minu teada esimest varianti Eestis tihti ei harrastata, seega jääb üle teine variant. Kuna aga massikoole kirutakse niigi ning nende kahjulik efekt on teada, siis milleks neid täiendavalt juurde tekitada? Õismäe koolid on praegugi üsna suured ja ülerahvastatud. Mis saab siis, kui rajada suur elamuhoonete kompleks sinna veel juurde. 
• Ühistransport. Täiendav hulk inimesi vajab ka täiendavad transporti. Kuna kõik inimesed ei saa endale autot lubada või ei soovi seda kogu aeg kasutada, tähendab see seda, et suureneb koormus ühistranspordile. Tekib vajadus täiendavate trollide ja busside, ehk ka trammide järele ning vajadus uute liinide järgi. suurlinnades on see mure lahendatud üldjuhul metrooga, aga Tallinna puhul sellest unistada ei maksaks. Õismäel aga ühistransporti juurde ei teki. Hoopis vastupidi, nimelt peaks järgmisel aastal kaduviku teed minema trolliliinid nr. 6 ja nr. 7. Tõsi, need asendatakse bussiliinidega, kuid see toob jälle täiendava õhusaaste, millest ma eespool kirjutasin.

Kuhu laieneda?

Artikli alguses käisin välja mõtte, et linn peaks laienema väljapoole, seega oleks aus mainida kuhu ning kuidas. Õnneks Eestis vabast pinnast puudu ei jää, sellepärast pole vaja muretseda.
Kaks esimest varianti, mis löövad pähe on:

• Laagri ja Saue vahele jääv Pärnu maantee äärne ala
• Männiku ja Saku vahele jääv ala.

Esiteks on nendes kohtades vaba ruumi ning teiseks võimaldaks antud piirkondadesse ehitamine mingil hetkel Sakul ja Sauel Tallinnaga üheks linnaks kasvada. Tekiks niiöelda Suur-Tallinn.

Rääkides uutest elamu- ja büroopindadest Tallinna sees, siis on Põhja-Tallinn, täpsemini Kopli liinid täiesti kasutamata potentsiaal. Tõsi, see on jäänud senini erinevate nurjunud hangete taha. Samuti oleks võimalust laieneda Suur-Sõjamäele, kuhu annaks rajada uusi elumaju endise dvigateli hoonete asemele. Tõsi, osadel elanikel võib olla vastumeelne sellisel juhul pidev lennuki- ja rongimüra tingituna antud koha eripärast.

[1] http://uudised.err.ee/v/eesti/7badec55-94a4-4541-917c-b8a7fc1655fa

Kuidas ma trammi vaderiks sain

CAF Urbos 3 juhikoht.

Mõnda aega tagasi korraldas Tallinna Linnatranspordi AS nimekonkurssi, et leida sobivad nimed uutele, Tallinnas sõitma hakkavatele trammidele. Osalesin ka ise antud konkursil ning saatsin omalt poolt päris mitu nimepakkumist. Paraku oli minu kiri saadetud nii palju aega tagasi, et olin suutnud selle juba ära unustada. Seepärast tuligi mulle üllatusena selle nädala alguses mulle saadetud meil, milles olin kutsutud Tallinna Trammiparki võtma vastu väikest meenet, kuna üks minu pakutud nimedest osutus selliseks, mis ühele uutele trammidest pandi. Olgu ära mainitud, et selleks nimeks oli Koidula.

Lisaks minule oli kohale kutsutud ka teised trammide vaderid. Kõigile anti tänutäheks nime pakkumise eest TLT termokruus. Vägagi asjalik meene minu meelest. Pärast meenete jagamist ning käesurumist Taavi Aasaga (kes ka üritusest osa võttis ning auhindu jagas) oli võimalus ka uude trammi sisse piiluda ning mõned pildid teha. Ise proovisin lausa juhikohal istumise ära. Päris mõnus tundus.

Uue trammi (ainsaks silmapaistvaks) veaks on ehk liiga kitsad istmed, mis silma järgi 35-37 cm laiaks disainitud, mistõttu isegi minu kasvu inimesel (160 cm) õla ja puusaruumi napiks kipub jääma. Aga see seletab ka selle, kuidas vanades trammides on 3 istet reas, uutes 4. Vihjeks veel nii palju, et istmete vahelt läbi minnes tuleb kõhu sissetõmbamist harjutada. Aga muidu oli igati moodne ja kena tramm, kuigi kuus infoekraani salongis on veits overkill.

Ma ju ütlesin...

Varsti ei näe enam ei selliseid trolle ega ka seda liini numbrit kandvaid trolle

Veidi enam kui aasta tagasi avaldasin ma oma blogis postituse "Tallinna trolliliikluse tume tulevik", kus avaldasin muret trolliliikluse salamisi kaotamise üle Tallinnas.
Nüüd, aasta hiljem, tuleb välja, et ma pole oma oletustega eksinud. See Selgus kui lugesin sel nädalal avaldatud artiklit "Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega".

Küll olen eksinud mõnevõrra detailides. Kui ma ise ennustasin, et kõigepealt lähevad kaduvikuteed Kopli suunaline liin nr. 9 ja Balti-Jaama suunalised liinid nr. 4, nr.5 ja nr. 7, siis nüüd tuleb välja, et kõigepealt lähevad kaotamisele Õismäe-suunalised trolliliinid nr 6 ja nr.7.
Hea küll, liinid ise kaotamisele otseselt ei lähe, trollid asendatakse hübriidbussidega, kuid mõte ikka jääb, et trollid ja trolliliinid kaovad.

Trolliliinide kaotamist põhjendatakse sellega, et järgmisel aastal läheb remonti Haabersti ringristmik (milles ma ka julgeks kahelda, kuna seda remonti on oodatud 10+ aastat) ning asendusteedele ja muldkehadele ei saa ajutisi trolliliine vedada. Veider vabandus, arvestades seda, et bussid saab sõitma panna remondi ajal ja trolle nüüd siis ei saa, kuigi sama suured sõidukid ju iseenesest.

Miks mind antud teema üldse torgib? Esiteks toetan ma keskkonnasõbraliku eluviisi, seda nii transpordi, ehituse kui ka energeetika osas. Teiseks olen tehnikahuviline ning pean lugu moodsast ja kaasaegsest transpordist. Trollidelt bussidele üleminek, isegi kui tegu on hübriidbussidega, on paraku tagasiminek.
Ainuke viis mulle seda talutavaks teha (trollide kaotamist see on) on kasutusele võtta elektribussid, s.t bussid, mis sõidavad 100% elektriga ning saavad oma energia akudest või kütuseelemendist. Arvestades aga selliste busside hinda, siis miks mitte jääda trollide juurde. Isegi kui päris uusi trolle ei jõua osta, võib ju ometigi kaaluda ka veidi pruugitud trollide soetamist.

P.S škoda trollid võiks jääda liiklusesse või ka muuseumi juba ainuüksi sellepärast, et näidata turistidele (ja iseseisvusajal sündinud nooremale põlvkonale) sotsialismiaja transporditehnika tippsõna. Ilma irooniata, nimetage veel mõni tänapäevane bussi/trolli mark ja mudel, mis Eesti teedel ja Eesti kliimas 30+ aastat vastu peab. Respekt siinkohal Tšehhidele (Tšehhoslovakkidele).

Tallinna trolliliikluse tume tulevik

škoda Tr15 trollibuss

Täna ilmus Postimehes üle tüki aja taas trolliliiklust käsitlev artikkel. [1] Ei pea olema hiromant, et mõista, et midagi positiivset uudisest lugeda ei olnud. Tallinn on võtnud konkreetseks sihiks trolliliiklus Tallinnast kaotada ja paistab, et selles vallas ollakse üsna edukad.

Huvitav, et linn, mis reklaamib ennast rohelisena, tambib mutta keskkonnasõbraliku tarnsporti ning soodustab rohkem keskkonda kahjustavate lahenduste kasutamist.

Hetkel on umbes 1/3 Tallinna trollidest vanad škodad, mille vanus küünib juba pea 30 aastani. Seega on ekspluatatsiooniiga juba pea kahekordselt ületatud, samas isegi ei püüta vanu trolle asendada. Viimastel aastatel pole ostetud ühtegi uut trolli, isegi mitte siis kui Riia pakkus Tallinnale oma vanu trolle, mis olid Tallinna trollidest keskmiselt 10 aastad nooremad.

Selle asemel soetatakse aga uhkelt uusi busse. Oleks siis tegu veel elektribusside, piiritusel töötavate busside või gaasibussidega. Aga ei, soetatakse ikka diiselbusse, mis tähendab, et keskkonnasõbralikuse osas teeb hetkel Tallinna ühistransport vähikäiku. Kuigi võimalusi osta keskkonnasõbralike busse on TLT-l (Tallinna Linnatransport) olnud viimaste aastate jooksul mitu, pole neid kasutatud. Mistõttu on raske uskuda väiteid, et tulevikus hakatakse seda tegema.

Et tõestada, kui kahjulik on trollide asendamine diiselbussidega, toon välja järgmise arvutusnäite:
Algandmed on järgmised: 
Sõite ühes tunnis: 6
Tunde päevas töötamist 18
Keskmine liini pikkus: 10 km (hetkel ligikaudselt võetud)
Liinide arv: 7
Keskmine CO2 emissioon MAN City Lion: ca 350 g/km (eeldatud)

Aastas teeb see: 6*18*365*10*7*0,35 = 965 790 kg CO2-te! Ehk siis 1000 tonni aastas! Lihtsalt seetõttu, kui asendada kõik trollid bussidega. See peaks asjatundjaid natukenegi mõtlema panema, kuna õhusaaste on Tallinnas probleemiks juba täna.

Kui number 2 trolliliin on juba kaotatud, siis tekib küsimus, milline järgmisena läheb. Minu panus oleks liinil nr. 9. See on olemsolevatest liinidest kõige pikem ning selle hooldamine kõige kapitalimahukam. Kaotades kontaktliini ja trollid Mustamäe ja Kopli vahel, võib ju tulla väike rahaline sääst, kuid teisest otsast läheb see kohe ka minema, sest midagi peab ju selle asemel liikuma panema. Mustamäe ja Kopli vahel liigub palju inimesi ja lihtsalt tühja kohta transporti jätta ei saa.

Teine variant on see, et kaotatakse ühekorraga trolliliinid 4,5 ja 7 ning Hotell "Tallinna" ja Balti-Jaama vaheline kontaktvõrk võetakse üles. Arvestades seda, et järgmise kahe aasta jooksul tahetakse maha kanda enam kui 30 trolli, võib juhtuda, et korraga sulgemisele läheb enam kui üks trolliliin.

Lõppsõna:
Jääb vaid loota, et otsustajatel tuleb õigel ajal mõistus koju ning vähemalt mingisugusel kujul trolliliiklus säilib. Trollid on keskkonnasõbralikud, lahedad ja omamoodi visiitkaardiks. Ei ole just palju linnu maailmas, mis saaks uhkeldada trolliliikluse olemasoluga. Seega tasuks trolliliiklust hoida. Õnneks pole ma oma mõtetes ainukene. Tänases PM paberleheski oli arvamusrubriigis lõik, mis astus trolliliikluse kaitseks välja.

[1] http://tallinncity.postimees.ee/2669712/trollid-hakkavad-tallinnast-kaduma#comments

Ideid bussitranspordi arendamiseks

Moodne maagaasil sõitev buss

Viimasel ajal on meedias, eriti internetis, olnud mitmeid uudiseid seoses bussitranspordiga. Ise arvan, et suuresti on see seotud hiljuti toimunud juhtumiga, kus Tallinn-Saue buss vrakiks põles [1]. Sellega seoses tekkis mul mõte panna kirja mõned oma ideed, mis võiks parandada ühistranspordi kvaliteeti Eestis lähemas tulevikus.

Lubada ainult CNG bussid
Bussid, mis sõidavad kompresseeritud maagaasiga e. CNG bussid, omavad mitmeid eeliseid tavaliste diiselkütusega sõitvate busside ees.
Esiteks on CNG kütusena oluliselt odavam kui diiselkütus. Hetkel maksab Eesti surugaasitanklates 1 kg CNG-d 0,779 €, samas diiselkütuse hind on umbes 1,36 € liiter. Kuna diiselkütuse tihedus on umbes 0,8-0,845 kg/l, siis ühe kilogrammi diisli hind on seega veel kõrgem. Sellele lisaks on maagaasi kütteväärtus kilogrammi kohta suurem kui diiselkütusel [2]
Teiseks on CNG bussid vaiksemad võrreldes diiselbussidega ning nad paiskavad õhku vähem heitgaase, mis linnakeskkonnas on väga oluline.
Tõsi, CNG bussid on küll veidi kallimad ostes kui diiselbussid, kuid arvestades suurt erinevust kütusehindades, siis teenitakse see vahe kiiresti tasa ja edaspidiselt tuleb ainult sääst.

Viimase paari aasta jooksul on lisandunud Tallinna ja teiste linnade liiklusesse kümneid saastekvootide eest saadud busse. Ka on soetatud saastekvootide eest busse lähimaakonnaliinidele. Need bussid tunneb liikluses kergesti ära sini-valge värvikombinatsiooni järgi. Samas on mingil kummalisel põhjusel soetatud need bussid diiselmootoritega, kui samasugused bussid on saadaval ka CNG mootoritega.

Minu ettepanek oleks muuda ühistranspordiga seonduvaid seadusi ja riigihangete tingimusi nii, et reisjatevedu tohib teha ainult CNG bussidega.See motiveeriks vedajaid olema keskkonnasõbralikumad ning sunniks tagant laisemaid vedajaid, kes ei taha minna kaasa tehnoloogiliste uuendustega. Tartu näiteks juba astub samme selles suunas, sest viimasel liinivedude hankel nõuti vedajatelt vähemalt 5 CNG bussi soetamist. Esimesed sammud on võetud, kuid pikk tee on veel minna.

Piirata busside maksimumvanust ja karmistada ülevaatuse korda
Antud idee koosneb kahest osast. Esimene pool, ehk busside maksimumvanuse piiramine teenib kahte eesmärki: esiteks mugavama teeninduse pakkumine reisjatele ja teiseks sõiduohutuse suurendamine. Teine pool ideest on seotud sellega, et osad vedajad kippuvad kokku hoidma hoolduse pealt ning ülevaatuse korra karmistamine aitaks ehk vältida Saue bussi laadseid intsidente, mis seekord lõppes õnneks õnnelikult.

On teada, et kõik mis liigub, see kulub ning see tähendab seda, et väga vanad bussid võivad muutuda mingist hetkest ebamugavaks ja ohtlikuks, isegi korrektse hooldamise korral. Samas vedajad tahavad teenida kasumit ning ilma välise motivaatoriteta ei ole nad huvitatud kõige vanemate busside väljavahetamisest. Seega tuleks kehtestada bussidele maksimaalne vanus või siis läbisõit. Tunde järgi ütleksin, et maksimaalne vanus võiks olla vahemikus 12-15 aastat, või kui piirata läbisõitu, siis võiks olla piiriks 2 000 000 km. Pärast seda tuleks soetada uued bussid.

Ülevaatuse korra karmistamine tähendab seda, et kui tavaliselt käivad bussid tehnilises ülevaatuses kord aastas, siis rikkujaid peaksid seda tegema 2 korda aastas. Rikkujate all pean silmas vedajaid, kes on vahele jäänud kehvas tehnilises korras bussidega vedamises. Tihedam kontoll kehtiks mingi kindla ajaperioodi, näiteks 2-3 aastat. Kuna bussid kontrolli ajal seisavad ning ka kontroll ise maksab midagi, siis tähendab see kahjumit vedajale. Läbi selle ollakse ehk rohkem motiveeritud tulevikus busse paremas korras hoidma.

Bussijuhtide miinimumpalga tõstmine
Praegu peaks olema bussijuhtide miinimumpalk 650 €. [3] See ei ole iseenesest väike summa, kuid ikka on siit-sealt kuulda, et seda ei ole palju ning arvestades bussijuhi vastutust ja tööga kaasnevat koormust ning pinget, võiks see suurem olla.

Esimese punktis mainisin CNG busside kasutusele võttu. See võimaldaks leida lisaraha piletihindade samale tasemele jättes. Kuna tööandja vabatahtlikult ei pruugi tahta anda seda raha töötajate palgatõusudeks, siis tuleks kehtestada riiklikud miinimumid bussijuhtide palkadele.

Minu meelest võiks miinimumid olla järgmised: 800 € linnaliinide ja maakonnasisete liinide bussijuhtidele ning 1000 € maakondade vaheliste liinide ning rahvusvaheliste liinide bussijuhtidele.Antud palganumbrid peaks olema juba oluliselt rohkem motiveerivamad. Kuigi palganumbri eest viisakust ja vastutustunnet ei osta, siis on lootus, et kõrgem palganumber hoiab tublimad ja kogenumad bussijuhid kauem oma ameti juures.

[1] http://www.tallinnapostimees.ee/1107246/sauel-poles-liinisoitu-teinud-buss-tankla-korval-maani-maha/
[2] http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_density
[3] http://www.etta.ee/newsletter/index.php?id=195&hash=51d639fdcc62893eb7d6f2e5cd5e40e7&uid=9279

Minu uus blogi

Blogida või mitte - selles on küsimus

Alates tänasest kuulun ka mina tuhandete ja miljonite blogipidajate ridadesse. Blogi pidamine on suurepärane võimalus väljendada oma mõtteid ja vaateid tsensuurimata ja kärpimata kujul. Blogi pidamine on vahetu ja jõuab otse inimesteni. Seetõttu mulle blogi pidamine kui selline ka huvitav tundub.

Millest ma siis kirjutan? Põhiliselt teemadel mis tunduvad mulle hingelähedased ja mille puhul oskan ma ka sõna sekka öelda tingituna oma haridusest ja lugemusest. Nendeks teemadeks on või saavad olema elektriautod, alternatiivsed energiaallikad, ühistransport, energeetika, haridus jne. Igal juhul loodan, et minu postitused saavad olema huvitavad lugeda ning minu blogi saab mitu andunud järgijat.