Quo vadis, Õismäe trolliliiklus?

Sellised bussid hakkavad asendama Õismäe trolle
Foto: Mihkel Maripuu, Postimees

Alates 1. jaanuarist järgmisel aastal ei liigu enam 6. ja 7. liini trollid ning need asendatakse bussiliinidega nr. 42 ja 43. [1] Nendel liinidel hakkavad sõitma uued Volvo 7900 Hybrid hübriidbussid, mis hiljuti Tallinnasse soetati.

Kuna ka 8. trolliliin ei tööta enam ammu (lõpetas aprill 2000), tähendab antud uudis seda, et esimest korda alates 4. juulist 1980 ei liigu Õismäe suunal enam ükski troll. [2] 35 aasta pikkune periood Õismäe suunalises trolliliikluses saab läbi.

Võib eeldada, et trolliliiklus antud suunal kaob jäädavalt, sest lisaks trollidele kaovad ära ka Õismäe suunalised trolliliinid, seda eelkõige järgmisel aastal algava Haabersti ringristmiku rekonstrueerimistööde tõttu.Liinide uuesti taastamine ja uuemate trollide soetamine on aga nii kallis (ühekordne investeering) et selle peale lähitulevikus loota ei saa.

Isegi kui Haabersti ringristmik ei läheks järgmine aasta remonti, ei saa mööda vaadata faktist, et Tallinnas liikuvad vanimad trollid on juba pea 30 aastat vanad (mudelid Tr14 ja Tr15) ning elavad oma viimaseid hingetõmbeid. [3] Lähima 1,5 aasta jooksul peakski minema viimased škodad hingusele, mis tähendab, et 2017. aasta seeisuga jääb Tallinnasse vaid 51 trolli. need on siis uuemad Solarise trollid, mis sellel sajandil soetatud. Viimaste vanemate trollide mahakandmine peaks kuulu järgi tähendama ka seda, et töö lõpetab ka 9. trolliliin, mis siis samuti bussidega asendatakse, kuid selle juhtumine peaks jääma ülejärgmisesse aastasse.

Trollide asendamist hübriidbussidega põhjendatakse tavaliselt sellega, et trollid on kallimad kui bussid ning kontaktvõrgu hooldamine on tülikas ja kulukas. Mõlemad faktid on iseenesest õiged, kuid paraku jäetakse rääkimata asja teine pool.

• Trollid on kuni kaks korda pikema elueaga kui bussid, vaadakem kasvõi Tallinna vanimate trollide ja busside vanusevahet ning seisukorda.
• Troll ei tekita heitgaase linnas. Bussid aga küll. Kui soovime linnas puhtamat õhku tuleks panustada just elektritranspordile. Fakt, et elekter tuleb Narva elektrijaamadest ja need saastavad, ei päde, sest esiteks on elektrijaamad läinud meil järjest puhtamaks ning järjest enam kasutavad trollid nn. rohelist energiat, mis tuleb tuulest, päikesest, Soome tuumajaamadest või Läti hüdroenergiast.
• Elekter on odavam kui kütus ning seda saab toota kodumaal. Majanduslik või tekib seega kasutamise käigus. Lisaks fakt, et kui põhjusel X tabab meid kütuseembargo, siis ei jää vähemasti elektritransport seisma.

Viimaks, kui Tallinn soovib olla rohelise mõtteviisiga linn ja eeskujuks teistele, siis tuleks käituda viimastele trendidele vastupidiselt, asendada busse trollidega, mite trolle bussidega. Olgu tegemist hübriidbussiga või mitte, kuid buss jääb bussiks, iseasi, kui tegemist oleks 100% elektriliste akudel või kütuseelementidel töötavate bussidega.

[1] http://tallinncity.postimees.ee/3438785/uuel-aastal-enam-trolliga-oismaele-ei-saa
[2] http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/tallinna-trolliliikluse-ajalugu-2/
[3] http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/trolliveerem/

Linn peab kasvama väljapoole, mitte sissepoole

Arhitekti visioon Õismäe uutest tornidest
Allikas: etv.err.ee

Selle kuu alguses rääkis ETV saade "Pealtnägija" projektist, mis näeb ette Haabersti ringristmiku ligidusse mitme kõrghoone ehitamist. [1]
Kuigi võib eeldada, et antud projekt ei teostu, vähemasti mitte lähiaastatel, siis juba paljalt ideele rajada niigi tihedasse elurajooni veel elu- ja büroohoneid olen ma vastu.
Linn peaks laienema väljapoole, mitte sissepoole. Magalarajoonides, nagu Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe, tuleks vältida niigi tihedale hoonestusele täiendava juurde tekitamist.Seda põhjusel, et liiga tihe elukeskkond tekitab erinevaid probleeme ja ebamugavusi.

Tiheasustusest tingitud probleemid
Erinevate suurlinnade kogemus on selgelt välja toonud mured, mida toob kaasa endaga tiheasustus. Kuigi Tallinn pole maailma mõistes sugugi suurlinn, siis vähendatud mastaapides saab mitmed mured siia üle kanda. Enne, kui nende teemadega pole tegeletud, ei tasu mõelda Tallinna tiheasustuse aladele uute majade ehitamisest. Samuti näitan järgmiste punktidega ära, miks on arukas laieneda linnast väljapoole, mitte ehitada juba niigi kitsastesse kohtadesse uusi hooneid.

• Liiklus. Haabersti ringristmik on alatihti hädas ummikutega. Samuti on tegemist kõige õnnetusterohkema ristmikuga Eestis. Sellest tingituna oleks arulage teha midagi sellist, mis antud ringristmiku koormust veelgi suurendab. Kuigi lubatakse, et järgmisest aastast läheb antud ristmik remonti ja olukord leeveneb, siis pole sellest mingit kasu, kui täiendav läbilaske võime kohe (ja mitmekordselt) kohe ära kasutatakse.
• Õhusaaste. Lisaks mürale ja närvikulule tekitab liiklus ka õhusaastest süsihappegaasi ja väävli- ning lämmastikuühendite näol. Sellele sekundeerib suurte majade vahel keerlev tolm ja muud osakesed, mis tingitud looduse vähesusest ja hoonestuse tihedusest. Kõik lenduvad osakesed ja mittepuhas õhk mõjutavad aga ümbruskonnas elavate inimeste tervist ja mitte just kõige paremas suunas.
• Tuulekoridorid ja vähene päike. Kõrghoonetega, eriti kui nad on paigutatud tihedalt, on see mure, et ligiduses olevate majade alumiste korrusteni ja maapinnani ei jõua päikesevalgus. Vähene päikesevalgus aga mõjutab taas inimeste tervist, nii psühholoogilist kui füüsilist.
• Koormus elektrivõrgule, soojatrassidele ja kanalisatsioonidele. Kui palju inimesi elab ühes kohas, siis on selge, et nad kasutavad ka ära suure hulga energiat. Selle alla käib nii soojus- kui ka elektrienergia. Samuti langeb suure koormuse alla kanalisatsioonivõrk. See tähendab esiteks seda, et erinevad rikked on altid tekkima ning kui nad tekivad, siis kannatab selle all väga suur hulk inimesi, mis tähendab, et ümbritsevate rahulolu oma elukeskkonnaga saab aeg-ajalt kannatada. Teiseks rajades suuremaid võrke, kasvavad kulud progresiivselt, kuna kui samal maalapil elab kaks korda rohkem inimesi, siis nende varustamiseks tuleb rajada olulisemalt jämedamad kaablid ja torud, samuti teha rohkem hargnemisi, rohkem kontrollsüsteeme jne.
• Parkimine. Juba praegu on parkimine Tallinna magalarajoonides õudusunenägu. Samal ajal pole siiamaani suutnud linn (ega ka eraettevõtjad) rajada parkimismaju, et rahuldada magalarajoonide kasvavat parkimisnõudlust. Seda kõike arvestades on uute kõrghoonete rajamine magalarajoonide keskele mõtlematu, sest kus hakkavad sellisel juhul parkima nende majade elanike autod. Kuigi uute hoonete juurde praegusel ajal juba rajatakse parkimiskohti, siis kõrghoonete puhul tekib küsimus, kas neid suudetakse rajada piisavalt ning kas arendajad raatsivad vaadusel täiendavaid parkimismaju rajada. Lisaks parkimiskohale saamine üldse, kui vaadata punkti "Liiklus"
• Lasteaia- ja koolikohad. Kui rajatakse uued elu- ja büroohooned kusagile, siis võib olla kindel selles, et töötajatel ja elanikel on ka lapsed ning need lapsed tuleb päeval ka kusagile panna. Täpsemalt lasteaeda ja kooli. See tähendab, et uue hoonestu rajamisel tuleb arvestada ka täiendava nõudlusega lasteaia- ja koolikohtade järele. Selle nõudluse katmiseks on kaks varianti: kas rajada uued lasteaiad ja koolid, või suurendada olemasolevate koormust. Minu teada esimest varianti Eestis tihti ei harrastata, seega jääb üle teine variant. Kuna aga massikoole kirutakse niigi ning nende kahjulik efekt on teada, siis milleks neid täiendavalt juurde tekitada? Õismäe koolid on praegugi üsna suured ja ülerahvastatud. Mis saab siis, kui rajada suur elamuhoonete kompleks sinna veel juurde. 
• Ühistransport. Täiendav hulk inimesi vajab ka täiendavad transporti. Kuna kõik inimesed ei saa endale autot lubada või ei soovi seda kogu aeg kasutada, tähendab see seda, et suureneb koormus ühistranspordile. Tekib vajadus täiendavate trollide ja busside, ehk ka trammide järele ning vajadus uute liinide järgi. suurlinnades on see mure lahendatud üldjuhul metrooga, aga Tallinna puhul sellest unistada ei maksaks. Õismäel aga ühistransporti juurde ei teki. Hoopis vastupidi, nimelt peaks järgmisel aastal kaduviku teed minema trolliliinid nr. 6 ja nr. 7. Tõsi, need asendatakse bussiliinidega, kuid see toob jälle täiendava õhusaaste, millest ma eespool kirjutasin.

Kuhu laieneda?

Artikli alguses käisin välja mõtte, et linn peaks laienema väljapoole, seega oleks aus mainida kuhu ning kuidas. Õnneks Eestis vabast pinnast puudu ei jää, sellepärast pole vaja muretseda.
Kaks esimest varianti, mis löövad pähe on:

• Laagri ja Saue vahele jääv Pärnu maantee äärne ala
• Männiku ja Saku vahele jääv ala.

Esiteks on nendes kohtades vaba ruumi ning teiseks võimaldaks antud piirkondadesse ehitamine mingil hetkel Sakul ja Sauel Tallinnaga üheks linnaks kasvada. Tekiks niiöelda Suur-Tallinn.

Rääkides uutest elamu- ja büroopindadest Tallinna sees, siis on Põhja-Tallinn, täpsemini Kopli liinid täiesti kasutamata potentsiaal. Tõsi, see on jäänud senini erinevate nurjunud hangete taha. Samuti oleks võimalust laieneda Suur-Sõjamäele, kuhu annaks rajada uusi elumaju endise dvigateli hoonete asemele. Tõsi, osadel elanikel võib olla vastumeelne sellisel juhul pidev lennuki- ja rongimüra tingituna antud koha eripärast.

[1] http://uudised.err.ee/v/eesti/7badec55-94a4-4541-917c-b8a7fc1655fa

Ma ju ütlesin...

Varsti ei näe enam ei selliseid trolle ega ka seda liini numbrit kandvaid trolle

Veidi enam kui aasta tagasi avaldasin ma oma blogis postituse "Tallinna trolliliikluse tume tulevik", kus avaldasin muret trolliliikluse salamisi kaotamise üle Tallinnas.
Nüüd, aasta hiljem, tuleb välja, et ma pole oma oletustega eksinud. See Selgus kui lugesin sel nädalal avaldatud artiklit "Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega".

Küll olen eksinud mõnevõrra detailides. Kui ma ise ennustasin, et kõigepealt lähevad kaduvikuteed Kopli suunaline liin nr. 9 ja Balti-Jaama suunalised liinid nr. 4, nr.5 ja nr. 7, siis nüüd tuleb välja, et kõigepealt lähevad kaotamisele Õismäe-suunalised trolliliinid nr 6 ja nr.7.
Hea küll, liinid ise kaotamisele otseselt ei lähe, trollid asendatakse hübriidbussidega, kuid mõte ikka jääb, et trollid ja trolliliinid kaovad.

Trolliliinide kaotamist põhjendatakse sellega, et järgmisel aastal läheb remonti Haabersti ringristmik (milles ma ka julgeks kahelda, kuna seda remonti on oodatud 10+ aastat) ning asendusteedele ja muldkehadele ei saa ajutisi trolliliine vedada. Veider vabandus, arvestades seda, et bussid saab sõitma panna remondi ajal ja trolle nüüd siis ei saa, kuigi sama suured sõidukid ju iseenesest.

Miks mind antud teema üldse torgib? Esiteks toetan ma keskkonnasõbraliku eluviisi, seda nii transpordi, ehituse kui ka energeetika osas. Teiseks olen tehnikahuviline ning pean lugu moodsast ja kaasaegsest transpordist. Trollidelt bussidele üleminek, isegi kui tegu on hübriidbussidega, on paraku tagasiminek.
Ainuke viis mulle seda talutavaks teha (trollide kaotamist see on) on kasutusele võtta elektribussid, s.t bussid, mis sõidavad 100% elektriga ning saavad oma energia akudest või kütuseelemendist. Arvestades aga selliste busside hinda, siis miks mitte jääda trollide juurde. Isegi kui päris uusi trolle ei jõua osta, võib ju ometigi kaaluda ka veidi pruugitud trollide soetamist.

P.S škoda trollid võiks jääda liiklusesse või ka muuseumi juba ainuüksi sellepärast, et näidata turistidele (ja iseseisvusajal sündinud nooremale põlvkonale) sotsialismiaja transporditehnika tippsõna. Ilma irooniata, nimetage veel mõni tänapäevane bussi/trolli mark ja mudel, mis Eesti teedel ja Eesti kliimas 30+ aastat vastu peab. Respekt siinkohal Tšehhidele (Tšehhoslovakkidele).