Arvamusliidriks 140 tähemärgiga?

Twitteri logo

Twitter on üks omamoodi leiutis. Sa võid postitada mida iganes, seni kuni see jääb 140 tähemärgi sisse. Minule, kes on harjunud kirjutama pikalt ja põhjalikult, on see kummaline piirang. Ometi on Twitteril üle maailma miljoneid kasutajaid ning see on üsna populaarne rakendus.

Siiski olen tähele pannud, et Twitteril on ka omad võlud. Twitteri säuts on asjakohane, kui lugemiseks ja süübimiseks pole pikalt aega, kuid tähtis sõnum on vaja kiirelt ja konkreetselt edastada. Seetõttu on Twitteri säutsud suurepäraseks vaatajate arvamuse edastamise viisiks teleekraanil.

Seda on märganud ka ETV saadete tegijad, kes on võimaldanud telepublikul oma mõtteid "Foorumi" ja "Suud Puhtaks" saadetes edastada just Twitteri säutsude abil. Ka ma ise olen seda võimalust aeg-ajalt kasutanud ja säutsunud. Kuigi mõnikord tahaks, et saaks öelda midagi pikemalt. Tervikliku mõtet on kuradima raske 140 tähemärgi sisse mahutada. Samas, kui ma näen, kui kiirelt säutsud teleekraanilt läbi käivad, siis ega inimesed vist pikemaid lauseid lugeda ei jõuaks ega viitsiks ka. Infoühiskonna viga, inimeesd muutuvad laisemaks ja kärsitumaks.

Kuid Twitteri plusspooled ei tule välja mitte ainult teleekraanil, vaid ka mujal. Kuna Twitteri säutsud on üsna lühidad ja kiiresti hoomatavad, siis on selle (kui info edastuse viisi) avastanud enda jaoks ka poliitikud, kes enda koostatud välkmõtteid ja teravusi selle kaudu edastavad. Meedia ja fännid aga korjavad need kiiresti üles ja teatud juhtudel lähevad need lausa viraalseks. Olgu siinkohal näitena toodud kasvõi Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves või praegune USA president Donald Trump, kes on tuntud selle poolest, et on suutnud Twitteri enda kasuks tööle panna.

Kaks eelmist väljatoodud isikut (tegelikult on neid näiteid sadu ja tuhandeid) tõestavad suurepäraselt, et ka sellist lihtsat vahendit nagu Twitter kasutades on võimalik omal moel arvamusliidriks saada. Tõsiseid ja põhjalike arvamusartikleid ei hakka säutsud muidugi kunagi asendama, kuid heaks ja kiireks tähelepanu saamise meetodiks on need sellegipoolest.

Tunnistan, et mingil hetkel olin enda jaoks Twitteri maha kandnud ja lausa "surnuks" kuulutanud, kuid aeg on sundinud mind enda arvamust korrigeerima. Muutuvas ühiskonnas muutub Twitter järjest paremini sobituvaks meediakanaliks. Paistab, et Twitteri loojad siiski on omal ajal teatud mõttes visionäärid olnud.

Taaskord elektriautodest

Nissan Leaf

Ehkki viimastel nädalatel on olnud elektriautode teemal meedias suur vaikus, siis täna avastasin mööda interneti avarusi rännates kaks artiklit.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-elektriautod-on-lumehange-seisma-jaetud.d?id=63798252 ja http://uudised.err.ee/index.php?06244024

Esimene artikkel räägib sellest, et osad soetatud elektriautodest seisavad ning nendega ei sõideta. Ma arvan, et kui üks inimeste grupp ei suuda leida rakendust neile, siis tuleks kasvõi ajutiselt anda elektriautod kasutamiseks teistele. Lihtsalt seisvad autod ei ole kasulikud kellelegi ning ka seisev auto kulub (korrosioon). Lisaks pole pikaaegne seismajätmine autole hea. Seega minu ettepanek oleks, et uurigu välja, kellel oleks neid elektriautosi tegelikult vaja ja andku kasutamiseks neile. Minu poolest rentigu või mõnele taksofirmale. Oleks ka teatud mõttes reklaam rohelisele ühistranspordile.

Teine artikkel räägib sellest, et kasutuses olevate elektriautode läbisõit on lubatust ligi poole väiksem. Tõtt-öelda on selline uudis minu jaoks üllatav, sest tõsist talve pole see aasta veel Eestis olnudki ja kuigi on teada, et soojenduse kasutamine pärsib läbisõidu suurust, siis ometi ei tohiks selle mõju olla nii suur. Hakkasin antud teema üle natuke mõtlema ja tabasin ära ühe detaili, mida ma pole ka varasemates artiklites maininud.

Nimelt see 150 km (lubatud sõidudistants) on saadud arvatavasti testides suvel. Seega arvestab see 150 km temperatuuri, kuid see on ainult üks osa. Suure tõenäosusega on sõidukatsed tehtud Jaapani ja/või Lääne-Euroopa teedel. On siililegi selge, et sealsed teeolud on paremad. Eesti teekate ei ole nii hea ja on selge, et kehvemad teed mõjutavad energiakulu suurenemise suunas. Seega ei pruugi see 150 km elektriautodega ka suvel täis tulla. Lisaks on katsed tehtud arvatavasti suverehvidega, samas on praegu meil talv, mis tähendab, et autodel on all naastrehvid. Naastrehvid on aga suurema veeretakistusega kui suverehvid ja seega taas üks komponent mis suurendab energiakulu.

Paraku tuleb tõdeda, et antud artiklid ja faktid elektriautode populaarsust tulevaste kasutajate seas just ei tõsta, kuid eks pioneeri roll olegi raske. Sellist mahukat elektriautode projekti pole veel kusagil mujal maailmas ette võetud ja kui me ei saa midagi muud sellest, siis ehk kogemuse mida mu maailmaga jagada.