Jah fosforiidile

Ülgase fosforiidikaevandus 1930-ndatest

Oma seekordsele blogipostitusele inspireeris mind provokatiivset pealkirja panema 7. jaanuaril ülikoolis nähtu. Nimelt toimus sel päeval TTÜ-s fosforiidi kaevandamise teemaline üritus, kus osad inimesed kandsid kollaseid T-särke, millele oli mustalt rasvase tekstiga trükitud "Ei fosforiidile"

Kes need inimesed olid ja mida nad TTÜ-st otsisid, sellele andis vastuse 9. jaanuaril EPL Online-is ilmunud artikkel. Nimelt oli tegu Lääne-Virumaa inimeste, TTÜ spetsialistide ja VKG esindajate vahelise kokkusaamisega, et arutada fosforiidi kaevandamise võimalusi. Esialgu küll soovitakse piirduda uurimuslike puuraukude tegemisega.

Suur vastuseis
Paraku on kohalikud elanikud vastu isegi puuraukude rajamisele. Mõned on läinud isegi nii kaugele, et nimetavad praegu toimuvat teiseks fosforiidisõjaks. Mina nii kaugele ei läheks, sest vähemalt meedia vahendusel pakutava põhjal jääb mulje, et VKG vähemalt üritab konstruktiivset dialoogi luua ja mitte kohalikest niisama sõita.

Oinastena, vabandust väljendi eest, paistavad antud juhul hoopis kohalikud. Milleks olla vastu geoloogilistele uuringutele? Äkki selgub nende kaudu, et fosforiit polegi kaevandatav või on kaevandatav kiht nii õhuke, et see ei tasu ennast majaduslikult ära. Kui nii, siis saaks ju uuringutega küsimuse kiirelt kaelast ära ja kõik saaks oma eluga rahulikult edasi minna. Praegu aga asi vindub ja vindub.

Ma ei ütle, et kohalikud peaks nüüd toetama pimesi kaevandusele loa andmist, kuid paarile strateegilisele puuraugule küll vastu ei maksaks seista. Raske uskuda, et mõni üksik puurauk suudaks loodusele korvamatut kahju tekitada. Siinjuures lisaks ma, et ma ei usu, et ka täismahus kaevandus looduse täielikult rikuks. Tehnoloogiad on viimase fosforiidisõjaga võrreldes tunduvalt arenenud ning ka inimeste teadlikus ning vastutustundlikus on läinud tunduvalt paremuse poole.

Plussid
Fosforiidi, kui maavara, kasutusele võtmisel oleks mitmeid plusse, toon lihtsustatud kujul välja kõige olulisemad:

• Riigile tekkib täiendav tulubaas laekuvatest keskkonnamaskudest tulenevalt sellest, et seda tuleb tasuda iga kaevandatava maavara pealt. Lisaks täiendavad laekumised sotsiaalmaksu näol, mida tasutakse uutelt loodavatelt töökohtadelt.
• Uued töökohad kaevanduses endas, lisaks raudteel, VKG kontoris ja paljudes teistes kohtades. Uued töökohad loovad sotsiaalset kindlust ühiskonnas. Eriti teretulnud on uued töökohad just Virumaal, mistõttu kohalik vastuseis näib mõistetamatu, kuna nemad võidaks ju sellest enim. (Tõsi, ka kaotaks enim) Samuti leeveneb surve töötukassale ja on suur tõenäosus kuritegevuse vähenemiseks antud piirkonnas.
• Kohaliku infrastruktuuri areng. Seoses kaevandusega rajatakse kindlasti uusi teid ja raudteid, mistõttu ühendus teiste suuremate keskustega paraneb. Samuti luuakse uusi elupindu (täiendavale tööjõule) ja on võimalik isegi see, et rajatakse uusi koole, lasteaedu, poode, päästekomandosi ja muud heaks eluks vajaliku.

Miinused

Nii nagu iga asja puhul ikka, siis lisaks plussidele kaasneb paratamatult ka teatud hulk miinuseid.

• Mõju keskkonnale. Kaevandustegevusega, täpsemalt kaevandamisega kaasneva müra ja vibratsiooniga, võib mõjutatud saada osade taimede ja loomade elukeskkond. Kuid see on paratamatus. Lisaks ei näe, et keegi kurdaks põlevkivi kaevandamise kahjulike mõjude üle, kuigi seda tehakse üsna maapinna lähedalt. (10-80 m pole maailma mastaabis kaevandamise mõttes mingi sügavus)
• Mõju põhjaveele. Nii nagu iga kaevandustegevusega, saab mõjutatud kohalik vee keskkond. Samas ei näe ma siingi probleemi. Esiteks juba praegu läbivad Pandivere veesooned osaliselt fosforiidirikkaid kihte (kui arvestada kui ligidal on maapinnale vesi ning kui sügaval asub fosforiit) mistõttu vähemalt teoorias ei tohiks ju kohaliku põhjavee kvaliteet oluliselt muutuda. Ja kui peakski juhtuma, et mõju on oodatust suurem, siis kindlasti oleks VKG (usun seda heauskselt) nõus igasse kohalikku majapidamisse rajama piisavalt sügava puuraugu ja korraliku filtersüsteemi, et joogivesi vastaks kõikidele nõuetele.

Loodus või inimene?

Kui vaadelda miinuseid ja plusse, siis on justkui kaks varianti. Saan valida kas inimese heaolu unustades looduse või olla ilusas looduses tühjade käte ja tööta. Tegelikus on vist kusagil vahepeal. Fosforiit ei too küll kohest rikkust õuele, kuid kohe kindlasti ei saa nimetada fosforiiti ka looduse hävitajaks. See oleks narr. On ju fosforiit ise osake loodusest.

Hämmastab see, et vastuallkirju fosforiidi kaevandamisele ja uuringutele on kogutud väidetavalt üle 4000. Arvestades allkirjade arvu, jääb mulje justkui mõned on andnud allkirja seepärast, et lihtsalt millelegi vastu olla. Miks ei tehta allkirjade kogumist fosforiidi kaevandamise ja uuringute toetamiseks? Mina küll oleksin nõus alla kirjutama. Muidugi lisaklausliga, et kohalikest ei sõideta üle, loodust tõesti püütakse maksimaalselt säästa ning kogutud maksud lähevad kaevanduse ümbruses elavate inimeste arenguks.

Seda, mida tagasi anda, peaks olema omajagu. VKG ise on välja käinud numbri 70M €, mida riik kaevandamisest laekuvate maksude näol saab. Targu on jäetud mainimata kogused, mille puhul selline maksusumma laekub, kuid mul on kuri kahtlus, et need kogused on suured. Kuidas ka ei ole, midagi tuleb ikka. Nagu öeldakse, ei ole halba ilma heata ja ei ole head ilma halvata.

Loodan, et lähitulevikus inimeste vastuseis fosforiidi kaevandamisele leeveneb ja üritatakse näha sellega kaasas käivaid positiivseid külgi.

Fosforiidi kaevandamisest Eestis

Olen juba pika aega soovinud kirjutada fosforiidi kaevandamise alast arvamusartiklit. Kuna täna potsatas minu postkasti selle kuu "Inseneeria" kus parasjagu just fosforiidi kaevandamist mainitud, siis mõtlesin lõpuks idee teoks teha.

Millega tegu ja palju on?
Niisiis fosforiit. Tegemist on maavaraga, mida Eestis leidub suurel hulgal. On allikaid, mis väidavad, et Eesti fosforiidivarud on maailmas suuruselt teised, kuid arvestades Eesti territooriumi suurust, siis antud faktis ma natukene kahtlen, samas ümber lükata ma seda ka ei oska. Kindlaks on tehtud, et fosforiidi tarbevaru Eestis (Siin peetakse vist silmas kogust, mida saab kindlasti kaevandada) on 2,9 mlrd tonni. See tähendab, et isegi väga suurte kaevanduste rajamise korral võiksime me seda maavara käsitleda kui piiritut.
Eestis kaevandatakse aastas umbes 15 mln tonni põlevkivi. Kui fosforiiti kaevandataks samas mahus, siis jätkuks meil seda vähemalt kaheks sajandiks. Tegelikuses kauemakski, sest nii suuri toodangumahte arvatavasti kunagi ei saavutata.

Miks kaevandada?
Miks siis ikkagi kaevandada. Tooksin välja selle, mis minu meelest selles head on.

1. Kaendamine loob juurde uusi töökohti. Lisaks otsestele töökohtadele kaevanduses lisandub töökohti ka transpordisektoris, sest kaevandatu vajab vedamist, masinaehitus sektoris, sest kaevandus vajab seadmeid ja tehnikat, lisaks veel ehitussektor, majandussektor jne. Ühesõnaga suurel hulgal uusi töökohti, kindlasti üle tuhande.
2. Fosforiidi kaevandamine aitab parandada ekspordi-impordi suhet. Esiteks väheneb fosforiidil põhinevate toodete import riiki, teiseks suureneb kaupade eksport, mis viiakse riigist välja.
3. Kaevanduse ligidal paraneb infrastruktuur, luuakse uusi teid, elektrivõrke ja veevõrke, sellest võidab ka kohalik elanikkond.

Pole põhjust vast seista
Muidugi on fosfriidi kaevandamisel ka vastaseid. Ainuke tõsiseltvõetav argument on keskkonnahoid ja reostuse oht ning ka see ei ole kuigi vettpidav kuna kaevandamise tehnoloogia on muutunud võrreldes fosforiidisõja ajaga oluliselt täiuslikumaks ja keskkonda säästvamaks. Samuti pööratakse tänapäeval ohutusreeglitele ja keskkonna säästmisele oluliselt rohkem tähelepanu.

Neile vastastele, kes ikkagi muretsevad kaevuvee pärast võiks pakuda alternatiivi, et kaevandaja või geoloogiliste uuringute teostaja rajab oma kulude ja kirjadega mures olevate inimeste õuedele puurkaevud. Muid argumente ei tohiks ju inimestel olla. Erinevalt karjäärist on kaevandus maa all, seega kellegi silmailu rikutud ei saa. Lisaks on kaevandamise tehnoloogiat arendatud niivõrd, et ei ole karta ka ma vajumist.

Tulevikus suure tõenäosusega rentaabel
Mõned asjatundjad on öelnud, et praeguste fosforiidihindade juures ei ole kaevandamine rentaabel, kuid see on ju praegu. Ideest kaevandamiseni läheb väga kaua aega, aastakümme või isegi enam. On firmasi, kes sooviksid uurida fosforiidi kaevandamise võimalusi, kuid isegi sellele ollakse miskipärast vastu (VKG juhtum)
Mina leian, et inimesed võiksid olla arusaajamad ja vähemasti uuringuteks loa andma. Uuringud tähendavad paari puuraugu rajamist, mitte seda, et keegi lööb nüüd kusagil koppa maasse ja asub isuga kaevandama. Tuleb arvestada, et juba mõne ajapärast võib fosforiit osutuda nii väärtuslikuks, et selle kaevandamisest on Eestil ainult võita. Selleks aga, et saaks alustada kunagi kaevandamisega, peaks inimesed olema praegu rohkem arusaajamad ja andma loa geoloogilisteks uuringuteks. Kaotada pole midagi, ainult võita.