 |
| Ülgase fosforiidikaevandus 1930-ndatest |
Kes need inimesed olid ja mida nad TTÜ-st otsisid, sellele andis vastuse 9. jaanuaril EPL Online-is ilmunud artikkel. Nimelt oli tegu Lääne-Virumaa inimeste, TTÜ spetsialistide ja VKG esindajate vahelise kokkusaamisega, et arutada fosforiidi kaevandamise võimalusi. Esialgu küll soovitakse piirduda uurimuslike puuraukude tegemisega.
Suur vastuseis
Paraku on kohalikud elanikud vastu isegi puuraukude rajamisele. Mõned on läinud isegi nii kaugele, et nimetavad praegu toimuvat teiseks fosforiidisõjaks. Mina nii kaugele ei läheks, sest vähemalt meedia vahendusel pakutava põhjal jääb mulje, et VKG vähemalt üritab konstruktiivset dialoogi luua ja mitte kohalikest niisama sõita.
Oinastena, vabandust väljendi eest, paistavad antud juhul hoopis kohalikud. Milleks olla vastu geoloogilistele uuringutele? Äkki selgub nende kaudu, et fosforiit polegi kaevandatav või on kaevandatav kiht nii õhuke, et see ei tasu ennast majaduslikult ära. Kui nii, siis saaks ju uuringutega küsimuse kiirelt kaelast ära ja kõik saaks oma eluga rahulikult edasi minna. Praegu aga asi vindub ja vindub.
Ma ei ütle, et kohalikud peaks nüüd toetama pimesi kaevandusele loa andmist, kuid paarile strateegilisele puuraugule küll vastu ei maksaks seista. Raske uskuda, et mõni üksik puurauk suudaks loodusele korvamatut kahju tekitada. Siinjuures lisaks ma, et ma ei usu, et ka täismahus kaevandus looduse täielikult rikuks. Tehnoloogiad on viimase fosforiidisõjaga võrreldes tunduvalt arenenud ning ka inimeste teadlikus ning vastutustundlikus on läinud tunduvalt paremuse poole.
Plussid
Fosforiidi, kui maavara, kasutusele võtmisel oleks mitmeid plusse, toon lihtsustatud kujul välja kõige olulisemad:
- Riigile tekkib täiendav tulubaas laekuvatest keskkonnamaskudest tulenevalt sellest, et seda tuleb tasuda iga kaevandatava maavara pealt. Lisaks täiendavad laekumised sotsiaalmaksu näol, mida tasutakse uutelt loodavatelt töökohtadelt.
- Uued töökohad kaevanduses endas, lisaks raudteel, VKG kontoris ja paljudes teistes kohtades. Uued töökohad loovad sotsiaalset kindlust ühiskonnas. Eriti teretulnud on uued töökohad just Virumaal, mistõttu kohalik vastuseis näib mõistetamatu, kuna nemad võidaks ju sellest enim. (Tõsi, ka kaotaks enim) Samuti leeveneb surve töötukassale ja on suur tõenäosus kuritegevuse vähenemiseks antud piirkonnas.
- Kohaliku infrastruktuuri areng. Seoses kaevandusega rajatakse kindlasti uusi teid ja raudteid, mistõttu ühendus teiste suuremate keskustega paraneb. Samuti luuakse uusi elupindu (täiendavale tööjõule) ja on võimalik isegi see, et rajatakse uusi koole, lasteaedu, poode, päästekomandosi ja muud heaks eluks vajaliku.
Miinused
Nii nagu iga asja puhul ikka, siis lisaks plussidele kaasneb paratamatult ka teatud hulk miinuseid.
- Mõju keskkonnale. Kaevandustegevusega, täpsemalt kaevandamisega kaasneva müra ja vibratsiooniga, võib mõjutatud saada osade taimede ja loomade elukeskkond. Kuid see on paratamatus. Lisaks ei näe, et keegi kurdaks põlevkivi kaevandamise kahjulike mõjude üle, kuigi seda tehakse üsna maapinna lähedalt. (10-80 m pole maailma mastaabis kaevandamise mõttes mingi sügavus)
- Mõju põhjaveele. Nii nagu iga kaevandustegevusega, saab mõjutatud kohalik vee keskkond. Samas ei näe ma siingi probleemi. Esiteks juba praegu läbivad Pandivere veesooned osaliselt fosforiidirikkaid kihte (kui arvestada kui ligidal on maapinnale vesi ning kui sügaval asub fosforiit) mistõttu vähemalt teoorias ei tohiks ju kohaliku põhjavee kvaliteet oluliselt muutuda. Ja kui peakski juhtuma, et mõju on oodatust suurem, siis kindlasti oleks VKG (usun seda heauskselt) nõus igasse kohalikku majapidamisse rajama piisavalt sügava puuraugu ja korraliku filtersüsteemi, et joogivesi vastaks kõikidele nõuetele.
Loodus või inimene?
Kui vaadelda miinuseid ja plusse, siis on justkui kaks varianti. Saan valida kas inimese heaolu unustades looduse või olla ilusas looduses tühjade käte ja tööta. Tegelikus on vist kusagil vahepeal. Fosforiit ei too küll kohest rikkust õuele, kuid kohe kindlasti ei saa nimetada fosforiiti ka looduse hävitajaks. See oleks narr. On ju fosforiit ise osake loodusest.
Hämmastab see, et vastuallkirju fosforiidi kaevandamisele ja uuringutele on kogutud väidetavalt üle 4000. Arvestades allkirjade arvu, jääb mulje justkui mõned on andnud allkirja seepärast, et lihtsalt millelegi vastu olla. Miks ei tehta allkirjade kogumist fosforiidi kaevandamise ja uuringute toetamiseks? Mina küll oleksin nõus alla kirjutama. Muidugi lisaklausliga, et kohalikest ei sõideta üle, loodust tõesti püütakse maksimaalselt säästa ning kogutud maksud lähevad kaevanduse ümbruses elavate inimeste arenguks.
Seda, mida tagasi anda, peaks olema omajagu. VKG ise on välja käinud numbri 70M €, mida riik kaevandamisest laekuvate maksude näol saab. Targu on jäetud mainimata kogused, mille puhul selline maksusumma laekub, kuid mul on kuri kahtlus, et need kogused on suured. Kuidas ka ei ole, midagi tuleb ikka. Nagu öeldakse, ei ole halba ilma heata ja ei ole head ilma halvata.
Loodan, et lähitulevikus inimeste vastuseis fosforiidi kaevandamisele leeveneb ja üritatakse näha sellega kaasas käivaid positiivseid külgi.
Mitte, et Sul poleks õigus oma arvamusele aga vaata veidi ka kohalike inimeste pilgu läbi. Vastu ollakse seepärast, et meil siin on teatavasti ajalooline mälu-pole haugi oma. On juba korraldatud geoloogilised uurimised ja selle tulemus oli kuivad kaevud. Niiet, tasub vaadata ka sellest vaatevinklist
VastaKustutaKa mina leian, et Teil on õigus omale arvamusele. Eeldan kommentaari põhjal, et Teie olete vist üks kohalikest elanikest.
KustutaHaugi mälu mul ei ole, mis puudutab vähemalt minu enda eluaega. Paraku toimusid viimased pöördelised fosforiidiga toimunud sündmused enne minu aega, sõna otseses mõttes.
Kahju, kui geoloogilised uuringud on teostatud omal ajal nii viletsalt, et sel olid sellised tagajärjed. Samas usun ma (tehnika)optimistina, et on võimalik rajada puurauke ka nii, et kaevud ei saaks kannatada või mõju oleks minimaalne.
Geoloogiliste uuringutega on nii, et tuleb uurida sealt kust plaanitakse kaevandada, ühe koha tulemusi ei saa meelevaldselt ühest kohast teise üle tõsta, kuna maapind on kõikjal erinev. Samas ma pole kursis, millised uuringud omal ajal teostati. Kui antud piirkond on juba läbiuuritud, siis uutel puuraukudel tõesti selles valguses nii suurt tähtsust pole, kivimite sisu ja paiknemine paari aastakümnega ei muutu.
Kuigi toetan tehnoloogilist protsessi, olen südames ka kohalike pooolt ning soovin, et kui ka midagi tehakse, siis piirkonnad kus kohalikud elavad võiksid jääda võimalikult puutumatuks, meeldiks mulle endalegi hommikune linnulaul ja puhas kaevuvesi. Samas, nagu juba eelnevalt olen mainisin, küsimus on kompromissides, usun, et kõiki rahuldavale lahendusele on võimalik jõuda.
Millele tugineb optimism, et õnnestub fosforiidikompromiss elukeskkonna ja rahakoti vahel? Olukorras, kui maailmas põhjavee olukord halveneb kohutava kiirusega, hakkame meie oma põhjavett solkima? Kas artikli autor oleks nõus oma ülejäänud elu kaevanduse serval elama ja pruuni kaevuvee või tünnivee või kes teab, mis meetodil saadud veega oma igapäevakohvi jooma ja lapsi vannitama? Kas artikli autor mõtleb sellele, et ühel päeval saab seesama fosforiit otsa. Siis pole ka töökohti, kaevuvett ja alles jääb SOLGITUD MAA, millel keegi ei taha elada.
KustutaVastates lühidalt Teie esimesele küsimusele, siis rajaneb minu optimism optimismile. Kuna geoloogia eriala ma õppinud pole, siis ei oska ma kahjuks välja tuua ühtki meetodit ega uurimistööd millele ma oma optimismi rajada saaksin.
KustutaVäide, et maailma puhta põhjavee varud vähenevad aja jooksul, vastab tõele. Samas vastab tõele ka see, et Eesti põhjavee varud on nii suured, et suudaksid üle elada ka kordades suurema elanikkonna. Seega üks kaevandus ei tohiks ju ometi nii hullult seda mõjutada. Eriti, kui see on õigesti paigutatud. Kooli geograafiatunnist on jäänud meelde väide, et kui rajada kaevandus Pandiverest idasse, siis põhjavee sooned jäävad puutumatuks või on mõju minimaalne.
Teisele küsimusele vastamist alustan sellega, et kaevanduse serval ei saa elada. Kaevandus on maa all. Elada saab karjääri serval. Kuid see selleks. Vastus on, et arvatavasti elaksin üle. Lasnamäe elanikud Tallinnas peavad elama Pae karjääri ligiduses ja keegi ei küsi nende arvamust. Nii on ja jääb, pole kuulda, et plaanitakse massilist ärakolimist või tehakse suuri protsesse. Inimene harjub kõigega.
Kui vee puhtus saab mõjutatud, siis kõigepealt on võimalus paigaldada maja torustikule filtersüsteem ja teiseks on võimalik vesi läbi keeta. Samuti saab häda pärast osta pudelivett poest. Samuti on võimalik sademevee kogumine, seda ju ometi kaevandus ei mõjuta.
Fosforiit saab üks päev kaevandades otsa. Tõsi. Kuid arvestades seda, kui suured on fosforiidi varud, siis enne tuleks kaevandada 50-75 aastat vähemalt, et see juhtuks, arvatavasti kauemgi. Seega ohtu, et see maavara kiiresti otsa lõpeb ja siis seistakse lõhkise küna ees on minimaalne. Solgitud maad ei jää, sest taaskord, fosforiiti kaevandatakse, mitte ei rajata karjääre. Põhjavee puhtus, kui see saab tõesti mõjutatud, taastub mingi aja jooksul, loodus on isegenereeruv ja uuenev. Nõustuda saab vaid töökohtadega. Kuid mina ütleks nii, et kui inimesed on praegu vastu uute töökohtade rajamisele, siis ei maksaks kurta töötuse ja kehva elatustaseme üle.
Taavi, viige kõigepealt end olemasolevate kaevandustega kurssi ja nende kõrvalmõjudega. Käige ida-virus, rääkige kohalikega, vaadake , millised näevad välja põllud, kui alt on kaevandatud... Jooge kaevuvett, keetke ja filtreerige seda. Teie optimismi arvestades peaks saama virtsast ja viinast ja bensiinst filtreerimise järel ikkagi puhta joogivee kätte... Taavi ehk oskab seletada üksikasjalikult, kuidas noore mehe teadmised kaevanduste ja ka järelkajade osas on suuremad teadlaste omast, kes on väitnud, et fosforiit ei ole eestis kaevandatav just keskkonna hävimise tõttu. Samuti võiks Taavi välja arvutada selle, kui näiteks jätaks maa solkimata ja müüks puhast põhjavett fosforiidi asemel maadesse, kus puhast vett enam lihtsalt ei olegi...(miskipärast seal ei tööta Taavi optimism, kuna vesi ei taastu...?) Samuti igaveseks rikutud veereziimi tõttu kaotatud põllusaagid, kaevanduste tõttu lahkuvad inimesed, kaevanduse lõppedes valla eelarve seisukord, kuna maksumaksjad on lahkunud ja kaevandusest enam raha ei tiksu. Muuseas, alles oli üks vald sellesama probleemiga ja liitus seetõttu teise vallaga, kuna raha lihtsalt polnud. Taavi optimism on tore iseloomuomadus, aga enne tundmatul teemal hurraaga sõna võtmist vii end reaalse eluga kurssi. Muidu jääb mulje, et oled mõne ettevõtte poolt rahvale jutukest ja luulet saadetud ajama "õigesti paigutatud kaevandustest", lasnamäe näidetest ja kõigest muust toredast. Mina noore mehe silmi ei viitsi lahti kiskuda, aeg teeb seda ise, kui ikka teeb...
KustutaKatsun ennast tulevikus teemaga rohke kurssi viia, kui selleks aega jääb. Ma pole väitnudki, et minu teadmised on suuremad kui kaevandamisala spetsialistidel, lihtsalt ma kirjutasin asjadest oma perspektiivist. Kui ma oleksin kohalik elanik, siis pole üldse välistatud, et mu jutt teistsugune on.
KustutaTeie mõte aga müüa puhast Eestii vett kolmandatasse riikidesse on täitsa kaalumist väärt. Pluss selle puhta veega ülalhoitavad põllumajandussaadused. See tooks tegelikult veel rohkem sisse, kui kaevandamine, sest toit ja vesi on rahvaarvu kasvu ja põllumaade kõrbestumise pärast maailmas rohkem ja rohkem hinda minemas.
Mitte miski ei keela näiteks Teil endal alustada FIEna pudelivee müüki Aafrikasse, näiteks 10 senti 2 l pudeli eest (seal müümiseks peab väga odav hind olema). Kusagilt peab alustama.
Parim viis võidelda kaevanduste vastu on näidata läbi majanduslike arvutuste, et selle maa ja selle all ja peal leiduvate ressurssidega annab tehaha mida kasumlikumat. Mis teha, palju asju kapitalistlikus ühiskonnas taandub rahale.
Nüüd läks Taavi Simsoni jutt täiesti arusaamatuks ja tasakaalutuks. Taavi, blogi pead ilmselt selleks, et inimesed seda lugeda saaksid. Mina sattusin siia sõna "fosforiit" googeldades. Minu soovitus oleks Teile end võimalusel fosforiiditeemal kurssi viia (enne, kui hakkate rahvale hõikama oma arvamust). Midagi ju ei juhtu, kui miski ütlemata jääb, milles Te täiesti kindel ei ole.
VastaKustuta