Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk sai valmis

Prügipunker, kuhu "kütust" kogutakse

Täna jäi mulle majandusportaali E24 vahendusel silma uudis, et Iru elektrijaama juures on valmis saanud jäätmeenergiaplokk. [1] Uus plokk kasutab kütusena Tallinnas tekkinud olmeprügi. Jaama poolt tarvitatav jäätmete hulk on c.a 220 000 tonni aastas ning elektriline ja soojuslik võimsus on vastavalt 17 MW ja 50 MW.

Plussid ja miinused:
Uus jaam on tore ning sellega kaasneb palju head. Esiteks ei pea prügi enam prügimägedele ladustama, vaid selle saab ära põletada. See tähendab, et keskkond saab vähem kahjustada ning on ka visuaalselt kenam vaadata. Lisaks sellele suureneb energeetiline sõltumatus, kuna vajadus välismaise gaasi järele, mida seni Irus kasutatakse, väheneb. Mida rohkem suudame toota elektrit ja soojust kodumaistest ressurssidest, seda parem.

Paraku on uuel jäätmeplokil ka omad miinused. Näiteks see, et prügivedu odavamaks ei muutu, pigem kallimaks. Seda seetõttu, et prügikütuse põletamisel tekkivate heitmete puhastamine on väga kallis. Lisaks võib teatud määral muutuda elektri hind, kuna uus jaam ei olnud odav, ametlikele andmetele tuginedes maksis uus jaam 105 miljonit eurot, mis jaama võimsust arvestades tundub üsna kallis.

Ainus taoline?
Vähemalt hetkel jääb Iru jäätmeenergiaplokk ainsaks omataoliseks Eestis. Seda kahel põhjusel. Esiteks on selliste jaamade ehitamine üsna kallis ning teiseks ei jätkuks prügi rohkemate jäätmeplokkide jaoks. Kui aga tulevikus peaks veel mõni taoline jaam kerkima, siis võib tekkida huvitav olukord, kus Eesti peab importima prügi. Kuigi imestada pole vast vaja, tänapäeval läheb kõik kaubaks.

Ise leian, et antud jaama ehitus on positiivne. Prügi näol on tegemist vähemalt teatud määral taastuva (maa)varaga, kuna seda tekib pidevalt juurde. Seetõttu võib vaadelda jäätmeplokki kui rohelist energiat. Kasutatakse taastuvat ressurssi ning põlevkivi jääb puutumata. Erinevalt tuulest ja päikesest on prügikütus ka 24/ kättesaadaval. Sarnane omadus on ka pelletkütusel, kuid vähemalt minu meelest on kahju puid ahju ajada, prügi ahjuajamisest mul aga kahju pole.

[1] http://www.e24.ee/1270834/prugipoletusjaam-sai-valmis/

Sammuke lähemal omamaisele kütusele

VKG Petroter tehnoloogial põhinev õlitehas

Täna jõudis Eesti päevalehtede lugejani uudis, et Viru Keemia Grupp on sõlminud lepingu diislikütuse valmistamise tehase rajamiseks koos sinna kuuluva kompleksiga maagaasist vesiniku tootmiseks. Tehingu maksumuseks on ligikaudu 400 miljonit eurot ning tehase töötlemisvõimsuseks on planeeritud 750 000 tonni põlevkiviõli aastas. [1]

Kui ei saa uksest, saab aknast
Lisaks VKG-le on pikka aega rafineerimistehase rajamise mõteid mõlgutanud ka Eesti Energia. Paraku tuli EE üsna hiljuti avalikuse ette teatega, et enda diislitehase plaanidest loobutakse ning keskendutakse koostööle VKG-ga. [2]
Loodus aga teatavasti tühja kohta ei salli ning juba täna tuli VKG avalikuse ette oma hanke tulemustega. Peamised põhjused, miks EE loobus mõtest rajada oma rafineerimistehas, on majanduslikud. Kalkulatsioonid näitasid, et diislikütuse tootmiseks vajaliku kompleksi rajamine osutuks oluliselt kallimaks kui seni arvatud. Lisaks on EE-l raskusi oma Enefit tehnoloogial põhineva õlitööstuse käimasaamisega ning on näha, et hetkel suunab EE oma ressursse selle töökorda seadmisega.

Koostöö on võti
Juba täna on selge, et VKG enda õlitoodang ei ole piisav, et tulevast tehast toormega varustada. Seega on koostöö EE-ga ja Kiviõli Keemiatööstusega hädavajalik. Kuna Eestis kipub konkurents mõnikord varjutama koostööd, siis loodan, et antud juhul saab asjas asja. Samas eeldused on head, sest antud koostööst võidaks kõik. EE saaks hea hinnaga müüa oma õli suures koguses ning VKG saaks suure tulu toodetud kütuste müügist.

Head ja vead
Nii nagu iga asja puhul, on ka antud projektil omad head ja vead. Positiivse külje pealt tasuks mainimist eelkõige see, et uus rafineerimistehas loob uusi töökohti Ida-Virumaale, kus tööpuudus hetkel väga suur ning iga töökoht on väga teretulnud nähtus. Lisaks aitaks toodetud kütuste müük suurendada tunduvalt Eesti ekspordinumbreid.
Halb on see, et on oht, et toodetud kütust ei pruugi Eestis saada müüagi. EL-i normatiivid muutuvad järjest rangemaks ning isegi praegu on põlevkivist valmistatud diislil raskusi nõuete piiresse jäämisega. Isegi kui lubataks toodetud kütuste müüki Eestis, siis tuleks seda segada erinevate lisanditega või tavalise diiselkütusega, mis muudab kütuselt saadava kasumimarginaali väiksemaks. Mustim stsenaarium näeb ette, et kogu toodetud kütus tuleb eksportida EL-ist väljapoole. Kuna aga nõudlus Hiinas ja Indias kasvab, siis ei pruugigi see nii väga halb asi olla.

Millal siis?
EE rääkis oma plaanides aastast 2016. Kuna VKG on alles välja selgitanud hanketulemused, siis ilmselt lükkub aastanumber, mil kodumaist diislit näha saab aasta või kahe võrra tulevikku. Siiski muutub unistus kodumaisest kütusest järjest reaalsemaks ning on juba peagi käega katsutav.

[1] http://www.e24.ee/1262016/vkg-valis-diislikutuse-tehase-ehitaja
[2] http://www.e24.ee/1250160/eesti-energia-loobub-diislitehasest