Kiiruse piiramisest Eesti teedel

Selliseid märke Eesti teedel see suvi ei kohta

Hiljuti käis Eesti meediast läbi uudis, et tingituna olukorra halvenemisest liikluses jäetakse sellel aastal ära 100 km/h lõigud. Samas 110 km/h lõigud jäävad. (kohtades, kus on neljarealine tee)
See uudis tekitas osades inimestes palju nurinat, kuid ei tohiks seda teha, sest kui rahulikult asja üle mõtelda, siis on tegemist üsna ratsionaalse otsusega.

Ise leian, et see on üsna OK otsus ja mina ennast sellest kõigutada ei lase. Järgenavlt toon välja punktid, miks minu jaoks ei ole vahet, kas suurim piirkiirus on 90 km/h või 100 km/h.
Või siis miks ma pigem pooldan 90 km/h jäämist.

•  Kui märk näitab suurimaks lubatud kiiruseks 90 km/h või 100 km/h, siis näitab see seda, et nii suur on suurim lubatud sõidukiirus. SEE MÄRK EI TÄHENDA, ET NII KIIRESTI PEAB SÕITMA. Siiski pole osad liiklejad sellest aru saanud ja liiguvad nii kiiresti kui lubatud ja vahel ka kiiremini. Kiputakse unustama, et liikluseeskiri sätestab, et sõidukiirus tuleb valida vastavalt ilmastikuoludele, teeoludele ja vastavuses oma kogemuse ja oskustega. Kõigepealt tuleb silmas pidada oma oskusi ja olusi ja alles siis märgist juhenduda.
• Ajaline võit 10 km/h suurema (tipp)kiiruse puhul on olematu. Seda juba seetõttu, et te ei sõida pidevalt 100 km/h või 90 km/h. Vahepeal on ka kurvid, ristmikud, jalakäijate ülekäigu kohad jne Seega kujuneb keskmine kiirus mõnevõrra madalamaks ja suurim lubatud kiirus mõjutab seda vähe. Leian, et 2-3 minutit võitu (Suurema tõenäosusega te rohkem ei võida sõites Tallinnast Tartusse) ei ole väärt riski.
• Suurema piirkiiruse juures on ka peatumisteekond suurem (peatumisteekond on reageerimisteekond + pidurdusteekond) Kui teele satub jalakäija või põder siis võivad tähendada need esmapilgul tühised meetrid vahet elul ja surmal. 
• Õnnetuses mõjuvad jõud suurenevad järsult ka kiiruse väikesel tõusul. Seda väidet saab ilmestada läbi lihtsa kineetilise energia valemi. E =mv2. Kiirusel 90 km/h on kiirus 25 m/s ja kiirusel 100 km/h 27,7 m/s. Oletame, et auto mass on 1000 kg. Seega on esimesel juhul kineetiline energia 625 000 J, teisel juhul 767290 J. Vahe on 1,22 kordne. Seega suurendades kiirust 10 km/h, suurenevad õnnetuse korral jõud 22%, mis tähendab ka 22% suuremat riski tõsiselt viga saada.

Loodetavasti panevad need punktid lugejaid natukene rohkem mõtlema ja vähem kriitikat pilduma piirkiiruse piiramise teemadel.