Fazeri rukkiburger, mille leiab Selveri pagariletist |
Mida ma siis silmas pean, kui ütlen kodumaine. Kõigepealt pean muidugi silmas toidu toorainet, ehk siis liha, piim, juust, leib, sai ja puu- ning köögiviljad tuleksid kodumaisetelt tootjatelt. Ideaalvariandis võiks tegu olla lausa mahetoodetega, mis tulevad talupidajatelt. See küll tähendaks kõrgemat hinda võrreldes teiste kettidega, kuid tervislikus ja värskus on seda väärt. Lisaks see, et kodumaiste tootjate toodangut kasutades jääb raha riiki ja on majanduslikuks abiks siinsetele inimestele.
Lisaks pean kodumaisuse all silmas seda, et ka kõik muu restorani(de) juures oleks kodumaine. Alates sellest, et söögikohad oleks projekteeritud Eesti arhitektide poolt ja ehitatud eestimaisest toorest, näiteks paekivi, lõpetades sellega, et mööbel ja valgustus oleks tehtud Eesti ettevõtete poolt.
Artikli juures kujtasin ma Fazeri rukkiburgerit just seepärast, kuna leian, et kiirtoti võib olla ka tervislik ja toitel, lisaks sellele, et on kiire ja maitsev. Seetõttu näengi, et tulevases restoranis kasutatakse saiade asemel rukkikukleid. Lisaks sellele, et see on tervislik on see hea reklaam Eesti rahvuslikule toidule. See aitaks ka juurde võita klientide hulgas turiste, kellele meeldib proovida uusi ja eksklusiivseid asju. On ju teada, et muus maailmas on rukkileib suhteliselt vähe tuntud asi.
Kuid lisaks burgeritele peab ju söögikoht ka midagi muud pakkuma. Näiteks kartuleid. Üldiselt on kiirtoiukohtades kartulid õlis fritüüritud. Samas leian, et palju tervislikum oleks neid küpsetada ahjus ja siis hoida kindlal temperatuuril soojas kapis. Ka peavad restoranis olema joogid, kuid tavalise kombinatsiooni Coca-Cola, Fanta ja Sprite asemel võiks eestimaises restoranis olla piim, jogurt, kasemahl ja kummelitee, näiteks.
On veel üks pisike asi, mis mind tavaliste kiirsöögi kohtade puhul häirib. Nimelt tohutu paberi ja papi raiskamine. Kõigepealt reklaam, mis pannakse kõikidele kandikutele. Seda ju loevad tegelikult väga vähesed. Siis veel see, et kõik toidud alates burgeritest kuni pirukateni on mähitud paberisse ning joogid on pappnõudes. See on tegelikult ressursside suur kulutamine. Seetõttu leiangi, et palju parem ning ka soliidsem on serveerida toitu taldrikutelt ning jooke klaasides. See taas muudab söögielamuse natuke kallimaks (nõud ju maksavad palju ning nad kipuvad aeg-ajalt ka katki minema) kuid asi on seda väärt, kuna päris nõudelt söömine muudab kindlasti koha ilmet väärtuslikumaks.
Viimane asi mida tahaksin oma idee juures mainida, on näiteks elektriautode laadimise võimalus restorani juures samal ajal kui omanik sees sööb. Ideaalvariandis võiks pakkuda suure eine ostjale tasuta laadimist. Kuna elektriautod Eestisse niikuinii tulevad, siis võiks olla koht, kus omanik saaks laadimise ajal olla soojas ja samas midagi kasuliku teha. Mõnevõrra sarnane kontseptsioon on Jazz pesulatel. Nimelt on mitme Jazz pesula juures ka Hesburgeri söögikoht, kus omanikud saavad auto pesemise ajal keha kinnitada. Seda võib muidugi vaadata ka vastupidi, inimene tuleb sööma ja laseb vahelduse mõttes autot pesta.
Ma muidugi ei tea, kas ma olen ainus, kes on mõelnud kodumaisele kiirsöögikohale, kuid kahjuks pole keegi veel senini seda teostanud. Praeguste kiirsöögikohtade (McDonalds, Hesburger jne) suurim viga on see, et nende puhul läheb siisemakstav raha riigist välja, esiteks toorainete ostmiseks ja teiseks frantsiisilepingute tõttu, kuna nende näol pole tegemist ju kodumaiste brändidega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar