 |
| Peeter Lorents, Foto: Küllike Rooväli, Postimees |
Kirjutasin oma blogis antud juhtumist ka juuni lõpus. Ka tookord leidsin, et suuremat süüd tuleb näha läbikukkunud tudengitel. Praeguseni ei ole ma oma seisukohta muutnud. Minu arvamust ja veendumust tugevdab see, kui vaadata, millised on kommentaarid viidatud Postimehe artikli all. Kuigi õppejõud on leidnud, et nende tudengite teadmised ei vasta nõuetele, kuigi kooli juhtkond on sama leidnud ja tagatipuks on antud tasuta lisaeksami võimalus, siis osa kõlupäid on ikka arvamusel, et neil on õigus ja nad peaks justkui niisama eksamitelt läbi lastama.
Sarnaselt kevadele oli korduseksamil palju läbikukkujaid, kuigi oli ka neid, kes eksami edukalt sooritasid. (Kommentaaride põhjal oleks kordueksam justkui juba toimunud - autori märkus) Seega kipub vägisi jääma mulje, et mõni on endale valinud ülejõu käiva eriala. On väga kaheldav, et Lorentsi aine on ainus, milles IT Kolledžis läbi põrutakse, muidugi nii massiline põrumine on harukordne, mistõttu ka antud juhtum suure kella külge pandi. Kui ikka tudeng näeb, et ainetega hakkama ei saa, siis tuleks vaadata kõigepealt peeglisse, mitte süüdistada õppejõudu. Kuigi ka õppejõul võib olla oma osa kujunenud tulemuses, siis suurem osa jääb siiski eksami sooritanud tudengite õlule.
Peamise vabandusena toovad kommenteerivad tudengid välja seda, et eksamil küsiti hoopis midagi muud kui tunnis arutatud. Huvitav, et selline asi alles eksamil avastati. Üldjuhul annavad õppejõud kordamisküsimused eksamiks tunduvalt enne eksami aega, mistõttu peaks tudengitele jääma piisavalt ajalist ressurssi, et võrrelda oma küsimusi aine konspektiga ja ebakõlade ilmnemisel konsulteerida õppejõuga. Seega saab süüdistada vaid iseennast, kui valmistumine jäeti liiga hilisele ajale. Kui õppejõud ei andnud kordamisküsimusi, siis oleks tulnud küsida. Küsija suu pihta ei lööda.
[1] http://www.postimees.ee/1367172/it-kolledz-ei-tuvastanud-lorentsi-kaitumises-vigu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar