Joo mahla - toetad doonorlust

Õige mahla tunneb ära
kampaaniakleepsu järgi.

Täna märkasin PERHi Verekeskuse kodulehel ühte toredat uudist, nimelt on nüüdsest inimestel tekkinud veel üks suurepärane võimalus, kuidas panustada doonorluse arengusse. Selleks ei tule teha midagi keerulist, tuleb vaid osta Põltsamaa tomatimahla, õunamahla või jõhvika-granaatõunajooki. Selliselt toimides toetab ostja iga ostuga 1 sendiga PERHi Verekeskust.

1 sent ei pruugi tunduda paljuna, kuid kui mahla oste koguneb palju, koguneb ka spalju sente ning tõtt-öelda kulub Eestis tegutsevatele verekeskustele ära igasugune rahaline toetus. Iga panus, kuitahes väike, on oluline ning lõpuks saab mitmest väikesest killust üks suur saavutus. Seega, kui te pole (veel) doonor, kuid tahate panustada doonorluse arengusse, kasvõi natukene, pole tarvis teha midagi muud, kui osta pakk kampaaniakleebisega Põltsamaa mahla ja juba oletegi teinud väikese heateo. Mis tuletab meelde, et pean nüüd ise poodi lippama. :)

Jõuluaja heategu

Legendi järgi oli pelikan esimene doonor maailmas

Sel kolmapäeval käisin ma taas üle pika aja doonoriks. Käimise üle on mul väga hea meel kolmel põhjusel.

1. Andes verd jõulude ajal teed topelt heateo, sest nagu öeldi "Üksinda kodus" filmis, siis jõulude ajal loeb iga heategu topelt.

2. Esmakordselt õnnestus mul endaga kaasa saada rohkem kui üks inimene. Kui tavaliselt saan ma endaga kaasa meelitatud heal juhul ühe sõbra, siis seekord lendasime verekeskusele peale lausa neljaliikmelise seltskonnaga. Great success. Verekeskuse töötajad olid samuti õnnelikud sellise seltskonna peale.

3. Lõpuks ometi õnnestus mul saada endast foto doonorina, kuid blogisse ma seda kahjuks panna ei raatsinud. Selle-eest on mul nüüd memento, mida ise vaadata ning sõbradele-sugulastele näidata, et näe mis vahva asjaga mina tegelen.

Kuna ma ise käisin ära, siis soovitan ka teistel inimestel, kel võimalust ja tahtmist olla doonor, käia jõulude ajal verd loovutamas. PERHi verekeskuste avamisajad 23-ndal, 27-ndal ja 30-ndal detsembril leiab siit:
http://www.verekeskus.ee/?op=body&id=9&art=392

Kõigile lugejatele ilusaid jõule soovides,
Taavi

Kuidas saada doonoreid verd loovutama?

Doonor verd loovutamas
Foto: Sille Annuk/Tarbija24

Eile ilmus Postimehes ja Delfis uudiste näol PERHi Verekeskuse poolne üleskutse tulla verd loovutama. Kutse taga on tugevalt vähenenud verevarud, mille omakorda on põhjustanud doonorite suvine madalam aktiivsus ja haiglate suurenenud vajadus vere järele.

Vajadus doonorvere järele on tegelikult olemas aasta läbi, kuid just suviti lööb see probleem eriti tugevalt välja, sest suvi on puhkuste periood. See tähendab seda, et ka doonorid puhkavad ning ei pruugi jõuda verd loovutama. Samuti ei toimu suvel nii palju väljasõite kui kevadel, talvel ja sügisel. Kuigi suviti toimub tavaliselt doonoritelkide programm ning see aitab tublisti, siis ei lahenda see kogu probleemi.

Järgnevalt tahaksin jagada mõningaid oma mõtteid, mis minu meelest võiks doonoreid juurde tuua mitte ainult suvel, vaid aastaringselt, ning seeläbi vähendada doonorivere vähesuse probleemi.

Avamisajad.
Uudiste all olnud kommentaaridest tuli selgelt välja, et nii mõnegi (potentsiaalse) doonori jaoks on mureks verekeskuste avamisajad. Põhiliselt heidetakse seoses avamisaegadega ette seda, et verekeskused suletakse reedel liiga vara ning laupäeval pole need üldse avatud. Kuigi tegelikult lubab seadus käia doonoriks ka tööajast, siis paljud doonorid ei julge või ei soovi seda teha. Seetõttu on äärmiselt oluline, et verekeskused oleksid avatud võimalikult kaua peale tavapärase tööpäeva lõppu ja võimalusel ka nädalavahetusel.

Praegune seis on selline, et Ädala tänava verekeskus on avatud E ja R kell 8-16 ja T-N kell 11-19, DoonoriFoorum on aga avatud E-N kell 11-19 ja R kell 9-14. Seega töötab Ädala tänava verekeskus 40 tundi nädalas ja DoonoriFoorum 39 tundi nädalas. Kuna on aru saada, et rohkem töötunde nõuda ei saa, sest inimtööjõud ja rahalised vahendid on piiratud, tuleks ehk olemas olevad tunnid ümber mängida doonoritele sobivamaks.

Võtame siinkohal ette Ädala avamisajad. Ma isiklikult ei oska ette kujutada kedagi, kes tahaks käia loovutamas verd kohe esmaspäeva hommikul, eriti kui ees ootamas raske töönädal. Puhkepäeval magab inimene aga üldiselt kauem, seega kohe kell 8 hommikul uksed lahti teha ei ole vähemalt minu meelest eriti mõtekas. Samas kogu asjade seisu ma ei tea, mõni ehk käibki sellisel ajal loovutamas. See selleks. Mõttega tahtsin jõuda sinna, et ka E ja R võiks olla avamisajaks kell 11. See tundub mõistlikum ning uksed saab õhtul kauem lahti hoida. Seega võiks reedene lahtiolekuaeg olla 11-19, mitte 8-16, kuna esimene tundub inimestele mugavam. Mis puudutab esmaspäevast avamisaega, siis esmaspäev võiks olla lühem päev või hoopis olla olemata, sest siis saaks ka laupäeval uksed avatuna hoida. Näiteks oleks "kirik keset küla" lahendus järgmine: E kell 15-19 ja L kell 11-15.

Eelpool kirjeldatud ajad aitaks minu meelest rohkem doonoreid juurde saada, kuna see võimaldaks inimestel paremini tulla peale tööpäeva lõppu või hoopis töönädala välisel ajal. Kui esmaspäevase ajaga ei soovita eriti mängida, siis kindlasti soovitan ma Verekeskuse inimestel kaaluda reedese tööpäeva õhtusse nihutamist ja laupäeval avatud olemist. Rahvas on oma arvamuse öelnud ja vajadus selle järgi vähemalt mingil määral on olemas.

Suhtumine
Osad inimesed kurtsid uudiste kommentaarides, et põhjus miks nad enam doonorid ei ole seisneb selles, et nad on mingil hetkel saanud ebaviisaka või ebameeldiva teeninduse osaliseks. Milles see seisneb ei oskagi kohe öelda, sest ise olen alati viisakaga ja korrektse teeninduse osaliseks saanud ning mingeid pretensioone mul ei ole. Kuid kindlasti tasuks verekeskusel välja uurida, millest sellised kommentaarid on tulnud, et vältida tulevaste doonorite kaotsi minekut. Kuidas seda teha, selles osas kahjuks nõu anda ei oska.

Tagasiside kogumine kui selline on aga äärmiselt oluline, kuna kipub kehtima elutõde, et internetis levitatud negatiivne informatsioon kipub võimenduma ja levima oluliselt rohkem kui positiivne informatsioon

Nii palju veel siiski mainiks, et verekeskuses võiks inimesed natukene rohkem naeratada. Vähemalt minu nägemuse järgi. Seda selleks, et lisaks viisakale vastuvõtule ootab doonor ka teatud määral soojust, et vereloovutusel ikka julgem ja meeldivam oleks.

Boonused
Paljudes doonorlusega seotud uudistes on mainitud, et "vanal heal ajal" anti doonoritele lisapuhkusepäevi. Arvan, et on aeg kutsuda "vana traditsioon" taas ellu. Isegi, kui ei saa iga vereloovutuskorra eest vaba päeva, siis iga kahe korra kohta võiks küll üks vaba päev ära tulla või siis nii, et iga kolme korra kohta kaks vaba päeva. Kuna puhkust endale sobival ajal pole kõigil inimestel kerge saavutada ning aastane töökoormus on üldiselt suur, siis iga lisanduv puhkepäev on kulla väärtusega. Siit johtuvalt oleks lisapuhkepäevad tugevaks motivaatoriks, mis tooks juurde kas uusi doonoreid või veenaks olemasolevaid tihedamini verd loovutama.

Kuigi ma pole suurem asi majandusekspert, siis arvestades doonorite väikest arvu suhtes Eesti tööjõudu, ei tohiks antud süsteemi sisseviimine osutuda kuigi kulukaks. Igal juhul oleks võit suurem kui kaotus, sest iga inimelu on hindamatu väärtusega. Põhjus, miks ma just vabade päevade idee välja tõin, seisneb sellest, et minu meelest omab antud meede suurimat efekti võrreldes teiste võimalike boonustega.


Loodan, et nendest mõtetest on abi ja neid loeb inimene, kellel on otsustusjõudu antud küsimustes ning kes saab inspiratsiooni antud postituse lugemisest.

Doonorite vastuvõtt Tallinna Raekojas

Küünlajalg-skulptuur "Ingel heategijatele"

18. veebruaril toimus iga-aastane doonorite pidulik vastuvõtt Tallinna Raekojas. Üllatuseks endale olin isegi kutsutute hulgas sellel aastal.
See aasta kutsuti noori doonoreid vanuses 18-25, kes on olnud aktiivsed ja doonoreid, kes on alustanud vereloovutamisega peale 54. eluaastat. Kokku oli kutsutuid üle 100, kahjuks kõik kutsutud tulla ei saanud.

Vastuvõtt ise oli kena ja lihtne, alguses jagati kõigile kutsututele kätte meene, milleks oli OÜ Järvakandi toodetud klaasist küünlajalg-skulptuur.
Seejärel pidasid kõned Ülo Lomp, Riin Kullaste, Mart Laar ja Sergei Nazarenko. Kõnede vahepeal esinesid doonoritele EMTA tudengid, kes minu meelest esinesid suurepäraselt. Samuti kuulutati välja parim doonorlust arendav omavalitsus, kelleks 2011. aastal sai Rakvere, seejuures anti sõna Rakvere esindajale. Auhinnaks anti suur doonorikruus. Pidulikule osale järgnes pisikene söögilaud kohvi ja suupistetega.
Põhjus, miks ma sellest üritusest oma blogis kirjutan on see, et minu meelest on selline traditsioon suurepärane viis öelda doonoritele aitäh. Paljud doonorid teevad seda mida nad teevad vabast tahtest, ilma midagi vastu ootamata. Sellegi poolest on tore, kui vahetevahel tublimaid otsesõnu tänatakse ja tunnustatakse.

Lisaks õnnestus mul sellel üritusel esimest korda näha reaalses elus Punase Risti medalit. Klassi ei suutnud tuvastada. (Doonoritele jagatakse üldiselt kas III või V klassi Punase Risti medal, sõltuvalt loovutuskordade arvust) Päris elus näeb see medal oluliselt ilusam välja kui piltide peal.