Lehevaatamisi kokku

Kuvatud on postitused sildiga sport. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga sport. Kuva kõik postitused

5.8.17

Esimene kampaaniavideo on valminud

Annan siinkohal teada, et valminud on esimene video, mis tutvustab minu platvormi ja ideid eelseisvatel KOV valimistel. Kasutan enda tutvustamiseks kombinatsiooni blogist, videost ja sotsiaalmeediast tingituna juba varem mainitud põhjusest, et plakatikampaaniad on väljaspool minu liigat (kapitali poolest). Ka televisiooni või raadiosse pääsemine on vähemasti tänasel päeval kahtlane. Kuid positiivsest küljest vaadatuna, siis minu põhielektoraat (noored ja haritud) ongi suure tõenäosusega peamiselt interneti ja sotsiaalmeediat kasutav.

Küsimused minu mõtete ja ideede kohta on teretulnud kommentaarides. Püüan anda nii ammendava vastuse kui oskan.

Lisaks ütlen, et ei taha oma blogi ka liiga poliitikapõhiseks muuta ning loodan juba oktoobri teisest poolest saan jälle rohkem keskenduda teistele teemadele, millest ma olen oma blogis varem kirjutanud (elektriautod, roheline energia, ühistransport jne). Muidugi kui peaksin osutuma valituks, siis mõte veereb plaani suunas anda ka korralisi ülevaateid oma kogemustest ja õnnestumistest.

13.7.17

Avapauk valimiskampaaniale

Valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik logo
Head inimesed, kes te mu blogi loete. Pärast mõningast vaimset valmistumist olen ennast kokku võtnud ning teen teatavaks, et kandideerin sel sügisel toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Kandideerin Tallinnas, Mustamäel, valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik kooseisus. 

Oma kandidaadinumbrit ma veel teatavaks teha ei saa, see selgub septembris. Küll aga võin oma blogis rääkida ideedest ja mõtetest, mille eest ma seista plaanin. Kes tahab tutvuda valimisliidu üldisema programmiga, siis seda saab teha siin.

Tingituna sellest, et kandideerin valimisliidus, aga ka sellest, et valimised pole koht, kuhu tahaks ilmtingimata väga investeerida, tuleb mul ennast väga säästlikult reklaamida. Seetõttu olengi enda kampaania allikateks valinud oma blogi, sotsiaalmeedia ja otsesuhtluse inimestega. Viimasega loodan tegeleda nii palju kui nüüd suvel vaba aja raames õnnestub. 

Kuigi kõige intensiivsem tegevus jääb targemate kogemuse kohaselt aktiivsesse valimisperioodi, siis rahvatarkus ütleb, et "varajane linnuke püüab ussikese", mistõttu püüan juba nüüd vaikselt algust teha. 

Olgu siinkohal välja toodud mõningad (kõik lihtsalt ei mahu) teemad, millega ma sooviks tegeleda, kui peaksin imekombel valituks osutuma.

  • Lasteaedade renoveerimine. Koolihooned on praeguseks Tallinnas väga kenaks tehtud, kahjuks pole lasteaia hooned sellega järge pidanud. Oleks äärmiselt tore kui ka kõige pisematel oleks soojad ja tervisliku õhuga ruumid ning moodsad mänguväljakud õues olemise nautimiseks. 
  • Avalike spordiväljakute korda tegemine ning vajadusel uute rajamine. Vanasti oli majade vahel palju korvpalli või võrkpalli platse, mis praeguseks lagunenud või kadunud. Nende kordategemisel tekib noortel võimalusel sportida ja tervist edendada kaubanduskeskustes "hängimise" või arvutis istumise asemel. Aktiivne liikumine arendab lisaks füüsilisele tervisele ka vaimset.
  • Huvitegevuse kohtade arendamine ning võimaluste laiendamine nii noortele kui vanadele. Ideaalne oleks selline koht, kuhu saaks koondada nii noorte huvitegevuse (huvikooliringid) kui ka seeniorite koosviibimise (päevakeskus). Erinevate põlvkondade vaheline suhtlus tugevdab kogukonnatunnet ning aitab sisustada aega.
Kui on küsimusi mõne konkreetse teema või valdkonna kohta, siis nende kohta vastan hea meelega kommentaarides. 

9.10.16

Terapeutiline jalutamine (ehk mine metsa)

Pääsküla raba
Foto: erakogu
Omadest kogemustest võin öelda, et mitte miski ei aita paremini mõtteid koguda kui värskes õhus jalutamine. Seega, kui on tahtmine närve puhata ja mõtteid mõlgutada, ei ole midagi keerukamat kui minna metsa patseerima.

Kõige paremini kogunevad mõtted jalutades üksinda, rahus ja vaikuses, vaadates looduse ilu, kuulates linnulaulu või märgates oravakest. Kuid ka rahva seas tervisesporti tehes on võimalik lõõgastuda ja tervisele head teha. Seepärast käisingi täna 86. Pääsküla Rabajooksul. Kepikõndi tegemas. Õnnestus seekord nii ees olla, et üle pika aja sain taas vimpli, neid kipub ainult esimesele tuhandele-pooleteisele jaguma. Üldse oli see mul neljas kord sellisel üritusel käia. Mul nimelt sporditegemisega selline kiiks, et keegi peab kõrval nn motivaatoriks olema, vastasel juhul ma ennast kiiremini liigutada ei raatsi. Niisama jalutamas käin küll sagedasti.

Tervisespordist rääkides, siis metsas jalutamine ei tee head mitte ainult vaimule, vaid aitab ka lisakilod kontrolli all hoida ning mõjub hästi südamele ja lihaskonnale. Seega ma usun, et sellist tegevust soovitaksid kindlasti ka arstid, kui te üldse nende juures käite ja neid kuulda võtate. Mis kõige parem, lihtsalt metsa all jalutamine on täiesti tasuta, on vaid tarvis aega investeerida. Tõsi, ka Pääsküla Rabajooks kuulub tasuta spordiürituste alla, kuid neid ei tule paraku (s.o tasuta spordiüritusi) eriti tihti ette.

17.10.14

Koolilähedane huviharidus - leiame talendid ülesse

Huviharidus on suurepärane võimalus lastel avastada milles nad head on
Peab ausalt ütlema, et mind mõnevõrra torgivad kampaaniad stiilis "Talendid koju". Esiteks seepärast, et talendid on ära lastud minna, neile on antud hea motivatsioon lahkuda ning kui nad poleks lahkunud, poleks neid tarvis ka tagasi kutsuda. Teiseks, me ei pea otsima talente kaugelt. Meie enda kodumaa, Eesti, on täis talente, noori ja vanu. Häda on vaid selles, et kogu seda ümbritsevat talenti ei osata märgata ega ära kasutada.

Albert Einstein on öelnud "Me kõik oleme geeniused, aga kui sa hindad kala tema võime järgi mööda puud ronida, elab ta terve oma elu teadmisega, et ta on rumal". Ühesõnaga, kõik meist on head milleski, tuleb see miski vaid osata üles leida. Talenti on võimalik märgata ja arendada juba nooruses, õigemini seda peakski tegema võimalikult varakult.
Seetõttu on parim aeg avastada see, milles keegi hea on, juba koolis, et inimene saaks oma tugevaid külgi varakult arendama hakata ning ta saaks suunata töö ja karjääri juurde, mis talle hiljem pettumust ei valmista.

Tähtis roll õpetajatel
Koolis veedab laps palju aega oma varajasest elust. Seega on õpetajatel võimalus, aga teatud määral ka ehk kohustus, märgata milline laps milles hea on. (Tunnistan, et tänapäevaste giga-klasside juures on see muidugi mõnevõrra raskendatud) See võimaldab anda soovitusi noorele, millega tegeleda, samas vajadusel anda ka nõu lapsevanematele ning informeerida neid lapse huvidest ja tugevatest külgedest.
Õpetaja võib küll soovitada lapsele, millega tegeleda, aga selle tegevuse tegemise jaoks peavad olemas olema ka võimalused: koht, aeg, instrumendid, juhendajad jne. Siinkohal tuleb mängu sõna huviharidus, millest ma sooviks lähemalt rääkida.

Huviharidus, mis see on?
Ühest definitsiooni huviharidusele on anda raske. Mina defineeriks huviharidust kui õppekava välist akadeemilist ja praktilist haridust, mis pakub sellega tegelejale huvi ning arendab teda intellektuaalselt.
Huviharidust võib olla mitmesugust. Tegemist võib olla spordiga, näiteks korvpall, jalgpall, tennis, ujumine. Samas võib tegu olla ka aju treeniva tegevusega, näiteks male, kabe, renju, pranglimne jne. On ka kolmas variant, mõne aine süvaõppe või mõne sellise õppeaine omandamine, mis tavapärasesse õppekavva ei kuulu.
Millega ka tegu ei oleks, on põhirõhk sellel, et tegu on arendava tegevusega, mis laseb noorel tegeleda sellega, mis pakub talle huvi või milles ta soovib tugevamaks saada. Usun, et ükski laps või lapsevanem ütleks ära sellisest asjast. Ometi on mitmeid põhjuseid, mis paljud noored ei jõua kunagi huvihariduseni.

Huvihariduse valukohad - koht ja hind
Kui tuua välja huvihariduse valukohad Eestis, peamised põhjused miks ei saa piisavalt noori huvihariduse juurde, siis ise nimetaksin ma aega ja hinda.
Paljud huviringid ei asu kooli juures. See tähendab, et kui noor soovib tegeleda huviharidusega, siis peab ta peale tundide lõpetamist minema kusagile mujale. See aga toob kaasa endaga ka aja- ning rahalise kulu (ühistranspordi näol) Kuna aga noor võib olla ajaga piiratud (eriti 8-9 klass, kus koormus kuni 34 h nädalas) ning ka pere rahalised võimalused pruugivad olla kasinad, siis võib see saada üheks (mitte küll ülemäära otsustavaks) teguriks huviharidusest kõrvale jäämisel. Seetõttu leian, et üheks abistavaks teguriks oleks see, kui kogu huviharidus toodaks kooli juurde, et noor saaks käia huviringis omaenda koolimajas. Tõsi, kõike ringe, nagu ujumine, jäähoki, kardisõit, ei saa tuua kooli juurde, kuid suurema osa alade puhul pole see takistueks.
Teiseks, ja palju tugevamaks, murekohaks on hind. Ringid on lihtsalt nii kalliks muutunud, et paljud vanemad ei saa lapsi sinna saata, kuna raha lihtsalt ei jätku. Tasuks meelest pidada, et (statistika järgi) Eestis teenib c.a 20% töölkäijatest miinimumilähedast palka. Ja isegi mediaanpalga juures ei ole midagi hõisata. Sellest johtuvalt oleks hea, kui riik võimaldaks igale lapsele vähemalt ühe ringi võimaluse, s.t iga laps saab käia soovi korral ühes ringis tasuta, riigi kulul. Mõistlikuse piirides muidugi, ei saa ju niimoodi, et kõik hakkavad ühtäkki kardisportlaseks, akvalangistiks või muuks taoliseks (Kuigi vaevalt kõigil selleks huvi ongi, isegi kui tasuta).
Mina pakun, et see mõistlik piir võiks olla 500 € aastas õpilase kohta, eeldusel, et ringis käiakse 10 kuud aastas ja ühe kuu maksumus on 50 €.Suvel kaks kuud puhatakse. Toetuse maksmine võiks toimuda kuni 18. eluaastani või kuni gümnaasiumi lõpetamiseni.

Miks just huviharidus on oluline?
Huviharidus ei ole mitte ainult talentide kasvulava, vaid see evib ka teisi positiivseid külgi. Näiteks aitab see noortel sisustada aega, sisukalt kusjuures. Nii jääb vähem aega kodus interneti ja teleka taga istumiseks ning väljas hulkumiseks. See omakorda vähendab võimalusi, et noor rumalustega tegeleb või halba seltskonda sattub. (samas need ohud jäävad, on huviharidus või ei ole) Seega omab huviharidus ka positiivset sotsiaalaspekti, tugevdab (sise)julgeolekut ning vähendab pinget ennetamistegevusega tegelevatele sihtrühmadele.
Lisaks on huvitegevus, eriti spordi näol, heaks võimaluseks noorele elada välja oma energiat ja sotsiaalseid pingeid. Mis tähendab, et ta ei ela neid pingeid enam välja oma koolikaaslaste peal. Koolivägivald peaks selle tulemusel vähenema. Taas positiivne efekt.

Kust leida rahastus?
Kui enne mainisin, et ringitoetus võiks tulla riigilt, siis oleks aus mainida, et oleks liig oodata riigilt kõigi noorte toetamist ja samas ringiruumide ehitamist ja varustuse soetamist. Siinkohal oleks hea võimalus PPP- partnerluseks (Public private partnership), ehk riigi ja erasektori koostööks. Spordipoed võiks toetada uusi ringe näites sporditarvetega, elektroonikapoed anda IT-ringidele lihtsamaid arvuteid jne. See oleks positiivne reklaam toetajatele ja samas vähendaks koormust lastevanematele, koolidele, HM-ile ning SM-ile.

26.5.12

Fittesti jooksuseminar

SEB Maraton on alati suure osalejate hulgaga
Täna käisin ühel huvitaval üritusel, nimelt Fittesti jooksuseminaril. Seal anti nõu, kuidas valmistuda septembris toimuvaks SEB Maratoniks. Peakõnelejaks oli inimene, kes on täispika maratoni läbi jooksnud 9 korral. Seega kogemust küll.

Ise käisin seda üritust kuulamas kahel põhjusel. Esiteks oli see väga soodne, kuulamine maksis 1 €. Teiseks see, et minus ikkagi pisike spordipisik sees on, seega oleks hea teada, mida teha ja mida mitte kui mul peakski tekkima hull mõte sügisel osa võtta.
Samas pole ma sedagi otsustanud, kas tahan joosta 10 km või 21,1 km.

Kui mõnel inimesel tekib soov läbi teha mõni suurem jooksuvõistlus, siis sellistel seminaridel tuleks kindlasti osaleda, et teaks, kuidas õigesti ette valmistuda. Vale või ebapiisav ettevalmistus võivad tervisele korvamatut kahju teha. Täispikk maraton, ega samas ka poolpikk maraton, ei ole naljaasi ning nendeks tuleb põhjalikult valmistuda ja omada ka korrektset varustust.


10.5.12

Vahva Tudengijooks

Tudengijooksu poster
Täna toimus Nõmme spordikeskuses Tudengijooks. Üritus toimus hetkel toimuvate tudengipäevade raames. Distantsiks oli 7,5 km ja osalejaid oli natuke üle 500.

Kuna ma ise pean lugu tervislikest eluviisidest ning minus leidub natuke ka sportliku hasarti, siis sai isegi ennast kirja pandud. Stardis võis mind näha numbri all 329.

Jooksu lõpetasin 252. kohal ajaga natuke üle 46 minuti. Kuigi ma olin endale eesmärgiks seadnud joosta alla 45 minuti, siis ma ei ole sugugi pettunud, sest andsin endast maksimumi. Eriti toredad olid viimased 200 meetrit, kui ma ühe kaasvõistlejaga sprintisin koos, et saada parem positsioon finišis. Kahjuks jäin ma alla, 2 sekundiga, kuid sain see eest vahva ja toreda emotsiooni.


Peale finišijoone ületamist ja kiipide tagastamist sai iga võistleja tasuta spordijoogi ja Fittesti ühe nädala priipääsme. Lisaks veel väike spordijoogipulbri pakk. Esimest kolme meest ja esimest kolme naist autasustati karikaga. Võitja aeg, 23 minutit ja sekundeid peale näitab, et tegemist oli kõrgetasemelise jooksuvõistlusega.


Võistluse korraldus ise jättis positiivse mulje. Stardinumbreid väljastati juba mitu tundi enne starti ning kohapeal oli olemas ka pakihoid. Samuti oli jooksudistantsil iga väikese maa tagant inimene, kes jälgiks, et kõik sujuks ja oleks korraks. Oli näha, et kõik vajalik oli korralikult läbi mõeldud.

7.1.12

Tubli, Kaia

Pimedate talveilmade ajal on vähe asju mis tõstavad tuju.

Üks nendest asjadest, mis minu ja ka paljude teiste eestlaste tuju viimastel päevadel kõvasti tõstnud on Kaia Kanepi tubli esinemine Brisbane´is Austraalias. Täna tuli ära ka turniirivõit, mis oli talle karjääri teine.

Tahan öelda omalt poolt, et tubli töö Kaia. On suurepärane, et leidub selline tore noor neiu, kes hoiab Eesti lippu maailmas kõrgel ja panustab meie riigi mainesse oluliselt rohkem kui mistahes kampaaniad a la "Welcome to Estonia"

Seoses turniirivõiduga tahaksin kirjutada veel ühest teemast, mis on seotud Kaia Kanepi ja tema saavutuste kommenteerimisega. Praegu küll kommentaatorid kiidavad Kaiat taevani, kuid ajalugu on näidanud, et kui tuleb kasvõi väike eksimus, siis taovad spordiajakirjanikud ja kommentaatorid inimese maapõhja. Õiged fännid ja toetajad nii ei tee, see on üsna kahepalgeline. Õiged fännid jäävad oma iidoli taha nii heas kui halvas ja aitavad tal üle saada raskematest perioodidest. Ise ma ennast tõsiseks fänniks nimetada ei saa, kuna minu kaasaelamine piirdub üldjuhul mängude tulemuste jälgimisega internetis. Arvan, et Kaia tõsised fännid elavad talle kaasa väljaku ääres või eriala foorumites mistõttu ongi tema mängude kommentaarid enimkülastavamatel lehekülgedel nii "kirjud."

Kaiale soovitan, et kui ta peaks nägema neid negatiivseimaid komentaare, siis mitte ennast tunda puudutatuna. Nende kritiseerijate enda suurimad sportlikud saavutused piirduvad üldjuhul sellega, et reklaamipausi ajal suudetakse köögis õlle ja võileiva järgi käia vähem kui kolmekümne sekundiga.
Lisaks veel nii palju, et edu sulle Australian Openil ja ka ülejäänud hooajal.