Väärt avastamist Paldiskis

Amandus Adamsoni ateljeemuuseum Paldiskis

Täna tegin vahelduseks midagi kultuurset vahelduseks ning külastasin väikese seltskonnaga koos Paldiskit. Viimati sattusin Paldiski kanti 2009. aastal, seega päris ammu ning oli põnev sinna kanti taas sattuda.

Külastasime Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi, mis asub Paldiski raudteejaamast ca 500 meetri kaugusel aadressil Adamsoni 3.
Arhitektuuriliselt on maja väga ilus ning ka seestpoolt pakub huvitavat vaatamist. Giid oli väga asjalik ja positiivne ning selgitas põhjalikult. Piletihind seejuures on väga sõbralik, täiskasvanule 2,5 € ja õpilasele,  tudengile ning pensionärile 1 €. Muuseum on avatud E-P 11:00-16:00. Muuseumi koduleht on http://www.amandusadamson.eu/index.php

Lisaks külastasime Peetri Tolli nimelist trahterit. (koduleht http://peetritoll.ee/) Taas oli tegemist väga toreda kohaga, kus hea teenindus ning huvitav interjöör. Ka söögid olid asjalikud ja portsjonid mõistlikult suured, kuigi hinnaklass oli veidi kõrgem kui oskaks oodata väljaspool Tallinna asuvalt söögikohalt.

Linnas ringi liikudes õnnestus kõige muu hulgas ära näha linna uusim kirik (Radoneži õigeusu kirik), mis näeb väljaspoolt täitsa kena välja ja on kõige muu hulgas meeldejääv. http://www.hramy.ee/Paldiski_Church-of-St-Sergius-of-Radonezh_est.html

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Paldiskis on vaatamist ja külastamist väärt kohti küll, seega tasub see mingil hetkel enda reisisihtkohtade hulka lülitada küll. Tõsi, silma jäi ka mahajäetud ja lagunenud maju linnapildis, kuid selle kõrval on siiski ka palju positiivset.

21. sajandi rahvakunst

Minu kõige populaarsem meem praeguse seisuga

Inimesed on läbi aegade leidnud erinevaid viise enese väljendamiseks. Ennast näidatakse, et saada tähelepanu või siis tunnustust oma oskustele, kuid vabalt võib põhjuseks olla veel midagi muud.

Üks eneseväljenduse viise on kunst. Moodsal ajal, kus järjest enam inimesi kolinud interneti, on populaarseks kunsti vormiks meem.

Meem on vaimukas pilt, foto või GIF, millele lisatud humoorikas ja sisu seletav tekst. Enamuse meeme leiab naljalehelt 9GAG, mida ma ka ise üsna sageli külastan. 9GAG on hea võimalus paariks tunniks reaalsusest põgeneda ja veidike ka naerutatud saada.

Mingil hetkel tekkis aga tunne, et ma mitte ainult ei soovi loomingut nautida, vaid tahan ka ise aktiivselt loomeprotsessis osaleda. Seetõttu tegin 9GAGi oma konto ja olen aeg-ajalt ülesse laadinud päris oma meeme. Plusse on need omajagu saanud, kuid kahjuks mitte nii palju, et Trending või Hot lehele pääseda, loodetavasti see siiski ka ükskord juhtub. Need, kes tahavad minu loominguga lähemalt tutvuda, saavad seda teha siit.

Oma meemide juures püüan väljendada oma seisukohti või siis juhtumisi minuga. Vahest panen ka oma meemidesse mõtteteri ja tundeid, mida tekitavad minus teiste meemide nägemine. Kuna inimmõistus on piiritu kaev, siis võib minult tulevikus oodata veel sadu meeme, enne kui mul ideed otsa saavad. Kahtlen, et need otsa saavad, enne kasvan suureks ja tüdinen 9GAGIST, ehk.

Mälestusi muuseumiöölt

KUMU

Eile toimus järjekordselt iga-aastane muuseumiöö, mille raames oli inimestel võimalus õhtusel ajal tasuta muuseumeid käia külastamas.

Kasutasin seda võimalust minagi ja käisin ära KUMUs. Kuigi see on olnud juba piki aastaid avatud, siis ma polnud sinna varem sattunud. Kuna aga eile sai käia muuseumites tasuta, siis otsustasin haarata härjal sarvist ning lõpuks ometi ära käia.

Kohapeale jõudes tabas mid natukene ootamatu vaatepilt, nimelt oli muuseumisse pääsemiseks väga pikk saba. Ma küll teadsin, et muuseumiööl võib külastajaid olla tavapärasest rohkem, kuid sellist massi ei oleks osanud küll ette näha. Järjekord oli tingitud sellest, et korraga lasti muuseumisse sisse teatud hulk inimesi, et ei tekiks liiga suurt ülerahvastatust. Ise pidin järjekorras seisma umbes pool tundi. Võin julgusega öelda, et see oli minu elu pikim saba, kus ma ise olen seisma pidanud.

Järjekorras seistes jäi silma veel üks detail. Nimelt oli kuulda väga palju vene keelt, nii ees kui taga. Eesti keelt peaaegu ei kostnudki. Võib-olla oli tegemist turismigruppidega, kes kasutasid ära muuseumiöö poolt pakutut võimalust tasuta külastada ja seeläbi raha kokku hoida. Turismigruppe eeldan seepärast, kuna kahtlen selles, et Lasnamäe ja Kopli elanikel tuli ootamatu tuhin näha Eesti kunsti. Samas võis jääda ka asjast petlik mulje, kuna venekeelne elanikkond ongi oma olemuselt häälekam ja aktiivsem, eestlased on rohkem vaiksemad ja kannatlikumad sabatajad.

Muuseumis sees sai kahjuks näha ainult kahte väljapanekut. Suurem osa ruumidest, kus on vanem või lihtsalt väärtuslikum kunst, inimesi ei lastud. Samas ka mõistetav, kuna nii suur rahvamass nagu on muuseumiööl, tekitab riske ja kunst on siiski hindamatu. Väljapanekutest oli siis näha okupatsiooniaegne Eesti kunst ja vanaaegste Eesti filmide kinoplakatide väljapanek.

Üks emotsioon, mis jäi veel muuseumi külastusest, oli see, et muuseum tundub seest väike. Väljast vaadates tundub küll suur hoone, aga sees liikudes on kuidagi kitsas. Isegi kui suur rahvamass välja arvata, siis võiksid ruumid rohkem avarustunnet pakkuda, aga see on lihtsalt minu arvamus.

Tahaks veel ära mainida, et omal ajal muuseumile asukohta valides on täitsa täppi pandud. Muuseum on täpselt seal, kus ta olema peab. Ümber ringi rohelus ja vaikus. Meri on lähedal ning läheduses on mitmeid teisi tähtsaid kultuuriobjekte, sealhulgas Kadrioru loss, Presidendi kantselei, Kardioru luigetiik jpm.