Mõtteid Sügisjooksust (ja muust rahvaspordist)

Sügisjooksul on alati hulgaliselt osalejaid

Olen ise spordifänn, kuid viimati osalesin Sügisjooksul 2009. aastal. 2010 ja 2011 aasta jäid vahele, seda mitte ainult ajafaktori tõttu, vaid ka hinna tõttu.

Sügisjooksu osalemistasud see aasta on sõltuvalt distantsist ja registreerimisajast 15-45 €. Need on üsna krõbedad hinnad.
Üleüldse on rahvasport kalliks läinud, mitte ainult Sügisjooks, vaid ka teised suuremad rahvaspordi üritused.Paljudel huvilistel jääb seetõttu osalemata, sest on palju tarvilikemaid kulutusi kui üks spordiüritus.

On arusaadav, et korraldajad tahavad saada tasu, maksavad kiibid, numbrid, jooogipunktid jne. Kuid tegelikult ajab hinna ülesse igasugune (minu arust natuke pointless) nänn mis jagatakse ürituste ajal. Sügisjooksu puhul siis Tallinki (2009 a Viking Line) kinkekaardid, mida paljud ei kasuta, ning veel mõned kinkekaardid, 2009. aastal anti kaasa ka Nike´i või Adidase kinkekaart.

Minu ettepanek oleks, et pakkuda inimestele soodsamat registreerimisvõimalust, selle arvel, et ta loobub pudist-padist mis ei ole otseselt võistlemisega seotud. Loobumisotsusest saaks teada anda registreerimisankeedis. Ise oleksin nõus näiteks 5 € maksma jooksmise eest, kui 20+ € mis nõutakse, on lihtsalt liig. Eriti tudengi jaoks.

Lisaks veel mõte, et kui Tallink, SEB ja teised firmad soovivad toetada sporti ja tervislike eluviise, siis toetagu korraldajaid nii palju, et nad saaksid hinda (veel) allapoole tuua. Samuti peaks toetama riik, öeldakse ju, et eestlaste tervis pole kõige paremas korras, eluiga lühike ning inimesed on järjest rohkem rasvas. Kui toetada sporti, teha see (majanduslikult) võimalikuks võimalikult paljudele, siis aitaks see kaasa olukorra parandamisele.

Ootan ka lugejate mõtteid antud teemal ja ideid kuidas tuua veel suuremad rahvamassid spordini. Ise leian, et kui õnnestuks hinnataset kasvõi poole võrra alla tuua, siis paarikümne protsendine tõus osalejate arvus oleks garanteeritud.