Eesti võiks kaaluda uusi taliolümpia alasid

Skeleton - üks kiiremaid ja ohtlikumaid alasid taliolümpial

Seekordsed taliolümpiamängud on kujunenud Eestile üheks kehveimaks, tulemuste poolest see on. Ei ole võistlemas selliseid tippe nagu šmigun, Veerpalu ja Mae.

See muidugi ei tähenda, et Eestit praegu esindavad sportlased kuidagi kehvemad oleks. Vastupidi, olümpiale saamine on nende poolt igati tubli tulemus. Kuid tuleb ausalt tunnistada, ei ole näha, et praeguste sportlaste seast võiks esile kerkida mõni medalipretedent. V.a Kelly Sildaru, kuid seda, mida ta teeb 4 aasta pärast, on võimatu ette ennustada.

Seda kõike arvesse võttes leian, et Eesti peaks kaaluma väljatulemist uutel aladel taliolümpial. Alad, mis ei nõua niivõrd füüsilist vastupidavust (näib, et just sellest jääb puudu) kuivõrd head tehnikat ja kiirust. Pakuksingi järgnevalt välja mõned alad, millega saaksid esindada Eestit nii mehed kui naised, edukalt.

• Skeleton. Skeleton on lihtsustatult öeldes ühekelk, sellega lastakse mäest alla lamades, pea ees. Tegemist on üsna ohtliku alaga, sest kiirused on suured. Samuti nõuab tipptulemuse tegemine head treeningut, sest sellel alal määravad võidu sekundisajandikud. Samas on vaja treenida põhiliselt oma juhtimisoskust ning olla olümpiaalal õiges kaalus. Nimelt on alal määratud maksimumkaal nii kelgu-sõitja paarile kui kelgule endale. Kõige kallim investeering antud ala juures ongi ehk kelk ise, treenimine nii kallis enam ei ole.Ka pole treeninguteks vaja kaugele sõita, sest lähim kelgurada (bobirada) asub Lätis Siguldas.
• Bobisõit. Olümpial sõidetakse minu teada kahebobis ja neljabobis. Nii meeste kui naistearvestuses. Seega saaks siin panna välja lausa neli meeskonda ja tuua neli medalit, kui on tahtmist. Kahebobi ja neljabobi meeskonnad võivad ka kattuda, mistõttu piisaks kaheksast inimesest, pole vaja kahteteist. Sarnaselt skeletonile, on bobisõidupuhul kõige kallimaks investeeringuks kelk ise. Ja kui ma ütlen kallis, siis ma mõtlen kallis. Samas, kui kelku hästi hoida, saab seda isegi kahel järjestikusel olümpial kasutada.
• Curling. Curling on lihtsalt seletatult jääkeegel. Erinevalt kahest eelpool nimetatud alast ei ole selle varustus meeletult kallis. Seetõttu paneb imestama, et Eesti pole veel curlingu meeskonnaga välja tulnud. Tegemist on lihtsalt alaga, kus vaja palju harjutada. Curlingu harjutamise kohti on aga olemas isegi Eestis. Seega vaid kättevõtmise vaev ma ütleks.

Minu meelest seisnebki probleem selles, et Eesti panustab liiga palju murdmaasuusatamise ja uisutamise aladesse, unustades ära, et olümpial on veel nii palju teisigi alasid. kõige mune ei maksaks ikka ühte korvi panna. Proovides erinevaid alasid, on ka suurem võimalus parema tulemuseni jõuda.