Rakett 69 IV hooaeg 4. saade

Harjarbot - vibratsiooni toel edasi liikuv robot
Ühe taolise pidid valmis tegema ka võistlejad.

Hooaja 4. saate teemaks oli transport. Ehk siis liikumine maal, vees ja õhus. Kõik seekordsed kolm ülesannet olid seotud transpordivahendite leiutamisega.

Saadet vaadates jäi mulje, et mitmed osalejad pole varasemaid Raketti hooaegasi vaadanud. Mulle jäi küll igatahes elu lõpuni meelde üks asi: kui laual on küünal, siis seda küünalt tuleb ka kasutada. Kõik vahendid, mis on lauale pandud, on seal põhjusega ja teenivad mingit kindlat eesmärki.

Kuid nüüd siis ülesannete juurde:

• Esimeseks ülesandeks oli veesõiduki tegemine, mis kasutaks edasi liikumiseks aurumootorit. Selleks ei tulnud teha midagi keerulist. Tuli võtta laul olev vasktoru, keerata see keskelt spiraali, asetada kaks otsa vette, suunaga tahapoole ning panna küünal seda kaadervärki soojendama. Voila, ja ongi valmis. Sinnine meeskond lähenes asjale "väljaspool kasti" mõtlemisega, ning nad tegid laual olevast traadist vedrud, täna millele jõudis nende paat ka kõige kaugemale. Kiitus neile selle eest. Oranži tiimi viga seisnes selles, et nad ei pannud oma toru keskelt spiraali ja roheline tiim tegi oma paadi liiga raskeks, seetõttu nende paadid eriti kusagile ka ei liikunud.
• Võistluse teiseks ülesandeks oli harjast ja väikesest mootorist väikese roboti ehitamine, mis liiguks mööda sirgjoonelist trajektoori. Kui lõigata harjased ühele poole kaldu ning kinnitada peale mootor ekstsentrilise raskusega, siis mootor hakkab vibreerima ja kaldu hari liigub selle vibratsiooni toimel edasi. Isegi mina ei teadnud, et nii on võimalik robotit ehitada. Taas kogemuse võrra rikkam. Ülesande sisu tabasid kõige paremini ära rohelised. Nemad suutsid sellise asja ka lõpuks valmis teha, tõsi, päris sirgelt nad oma harjaseid ei lõiganud, mistõttu liikus nende robot rohkem ringjooneliselt, kuid ta liikus siiski. Sinised üritasid teha ratastega robotit, mis paraku natuke peale starti laiali lagunes, kuid vähemalt nad midagi tegid ja kusagile nende looming liikus. Hoopis loomingulises puntras olid oranžid, kelle tehtu jäi robotist väga kaugele. Lõpuks valmis midagi vibu taolist, millega midagi lendu lasta. Vaimukas ja loominguline, kuid paraku mitte ülesandele vastav. Pöördun siinjuures tagasi postituse alguse juures oleva mõtte juurde. Kõiki laual olevaid asju tuleb kasutada, või peaaegu kõiki. Igal asjal laual on eesmärk ja tuleb nuputada, kuidas see teiste asjadega seotud on.
• Võistluse kolmandaks ülesandeks oli dirižaabli ehitamine. Kohe meenus mulle teise hooaja saade, kus tuli ehitada kuumaõhupalli (hiina latern), ehk siis võis juba ette näha teatud feilimist. Rohelised tegid oma kaardevärgi liiga raskeks ja see prantsatas esimesel katsel maha. Sama reha otsa astus minu tiim omal ajal, kui me oma õhupalli liiga raske tegime ja see laualt ei kerkinudki. Oranžid seevastu tegid oma kaadervärgi liiga kerge ja see lendas üles, mitte otse. Ainus, kelle seade otse läks, olid sinised ja nendegi lennuvahend suutis läbida esimese värava. Seega, tavaline Raketti tase, kui ülesanne ikka on keerukas ja teoreetilisi-praktilisi teadmisi valdkonnast pole, siis esinevad kõik tiimid ühteviisi "tugevalt"

Seekord pidi siis lahkuma oranžide kapten Andres Anissimov. Paraku pole midagi imestada. Teoreetilised teadmised võivad olla, kuid kui puudub oskus neid teadmisi praktikas rakendada, siis on neist teadmistest vähe kasu. Kuna oranžidest on läinud juba kaks osalejat, siis tahaks väga loota, et järgmised saated kujunevad neile edukamaks. Oleks kena, kui ikka kõik tiimid jõuaks enam-vähem lõpuni välja.