 |
| Nissan Leaf |
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-elektriautod-on-lumehange-seisma-jaetud.d?id=63798252 ja http://uudised.err.ee/index.php?06244024
Esimene artikkel räägib sellest, et osad soetatud elektriautodest seisavad ning nendega ei sõideta. Ma arvan, et kui üks inimeste grupp ei suuda leida rakendust neile, siis tuleks kasvõi ajutiselt anda elektriautod kasutamiseks teistele. Lihtsalt seisvad autod ei ole kasulikud kellelegi ning ka seisev auto kulub (korrosioon). Lisaks pole pikaaegne seismajätmine autole hea. Seega minu ettepanek oleks, et uurigu välja, kellel oleks neid elektriautosi tegelikult vaja ja andku kasutamiseks neile. Minu poolest rentigu või mõnele taksofirmale. Oleks ka teatud mõttes reklaam rohelisele ühistranspordile.
Teine artikkel räägib sellest, et kasutuses olevate elektriautode läbisõit on lubatust ligi poole väiksem. Tõtt-öelda on selline uudis minu jaoks üllatav, sest tõsist talve pole see aasta veel Eestis olnudki ja kuigi on teada, et soojenduse kasutamine pärsib läbisõidu suurust, siis ometi ei tohiks selle mõju olla nii suur. Hakkasin antud teema üle natuke mõtlema ja tabasin ära ühe detaili, mida ma pole ka varasemates artiklites maininud.
Nimelt see 150 km (lubatud sõidudistants) on saadud arvatavasti testides suvel. Seega arvestab see 150 km temperatuuri, kuid see on ainult üks osa. Suure tõenäosusega on sõidukatsed tehtud Jaapani ja/või Lääne-Euroopa teedel. On siililegi selge, et sealsed teeolud on paremad. Eesti teekate ei ole nii hea ja on selge, et kehvemad teed mõjutavad energiakulu suurenemise suunas. Seega ei pruugi see 150 km elektriautodega ka suvel täis tulla. Lisaks on katsed tehtud arvatavasti suverehvidega, samas on praegu meil talv, mis tähendab, et autodel on all naastrehvid. Naastrehvid on aga suurema veeretakistusega kui suverehvid ja seega taas üks komponent mis suurendab energiakulu.
Paraku tuleb tõdeda, et antud artiklid ja faktid elektriautode populaarsust tulevaste kasutajate seas just ei tõsta, kuid eks pioneeri roll olegi raske. Sellist mahukat elektriautode projekti pole veel kusagil mujal maailmas ette võetud ja kui me ei saa midagi muud sellest, siis ehk kogemuse mida mu maailmaga jagada.
Mõned mõtted Sinu sissekannet lugedes:
VastaKustutaNagu sa ütlesid, et tõsist talve pole sel aastal Eestis veel olnudki, siis on hetkel näha, et selle tõsise talve tulekul pole selle autoga kahjuks tõesti midagi Eesti kliimas peale hakata.
Samuti ei saaks seda autot anda ka taksofimadele kasutamiseks. Sest taksod peavad olema koguaeg valmis kliendi juurde liikuma jne. Aga elektriautodega on see raskendatud. Kui parasjagu autod laevad akusid, siis jääb ju teenimata suur hulk raha. Tanklas auto tankimine võtab väga vähe aega võrreldes akude laadimiseks kuluva ajaga.
See 150 km ühe laadimisega läbides on saavutatud ideaaltingimustes. Hea teekate, head rehvid, heas korras auto. Samades tingimustes saavutatakse ka need ulme kütusekulud, mida auto reklaamides mainitakse, aga mida ise mitte mingi väega saavutada ei saa.
Samuti see nn. kogemus, mis me saame. Mina leian, et selle raha oleks võinud palju kasulikumal viisil ära kasutada, kui selleks oli nende elektriautode ostmine. Võibolla on see kogemus, et mitte olla sedasorti asja pioneeriks?
Eks ta nii kipub olema, et mida külmemad temperatuurid väljas on, seda lühemaks muutub läbisõit. Samas aga tasuks mainida, et ka Norras on üsna palju elektriautosi, erinevatel andmetel umbes 4000 ringis ja paistab, et nemad tulevad kuidagi toime. Kuidas, seda tasuks uurida. Ehk on asi selles, et Norral on oma elektriautode firma: THINK. (Firma ja selle toodangu kohta lähemalt: http://en.wikipedia.org/wiki/Think_Global) Ning kuna see auto on juba Norras projekteeritud, siis arvatavasti on arvestatud ka põhjamaiste kliimatingimustega. Iseenesest peaks ka Mitsubishi loojad olema kursis külmemate ilmadega, sest ehkki Jaapan on Eestist soojem, ei ole see teps mitte lõunamaa.
VastaKustutaTaksod tõin välja lihtsalt esimesena pähe löönud ideena, kus saaks muidu seisvaid autosi rakendada. Nõustun, et taksodeks pole elektriautod ideaalsed, kuna taksodel läbisõit suur ja laadimise ajakulu tõttu jääks paljud kliendid teenindamata. Siiski oleks rakendusvaldkondi veel. Näiteks postiveoautod. Teed hommikul kell 6:00 ühe 70-80 km tiiru, jõuad a la 8:00 tagasi, paned 6 tunniks laadima, siis kell 14:00 teed järgmise tiiru ja viid näiteks päevased ajakirjad ära. Samuti oleks see hea liikumisvahend pitsakulleritele, liikumine linna sees, seega otsad pole väga pikkad ja kui palju ikka leidub selliseid luks-inimesi, kes midagi otseselt koju tellivad.
Saastekvootidega ja nendelt saadava tuluga on tegelikult üsna keerulised lood. On üsna täpsed ettekirjutused kuidas ja milleks tehingutelt saadavat raha kasutada tohib. Minu teada on asjad nii, et kui Eesti sõlmib tehingu mingi konkreetse firmaga, siis tohib kvootide eest vastu saada sama firma toodangut, mis vastab nõudele "roheline". Seega kui tehing sõlmiti Mitshubishiga, siis vastusaadavad elektriautod oli põhimõtteliselt ainuke variant. 500 Outlanderit või Pajerot poleks tohtinud meile vastu anda, kuigi Eesti oludes oleks need palju kasulikumad liiklusvahendid. Sama süstem kehtib ka teiste saastekvootide tehingute puhul. Näiteks on viimaste suuremate tehingute eest saadud raha ühiskondlike hoonete soojustamiseks ja on saadud 110 Iveco bussi, millest osa võib juba praegu näha Tallinna linnapildis.Lisaks on lähitulevikus (ehk) õnnestumas tehing, mille tulemusena saab Tallinn väikese hulga uusi tramme ja osa kesklinna trammiteedest renoveeritakse. See aga juhtub paraku alles järgmisel või ülejärgmisel aastal.