Avaldati minu arvamusartikkel doktoranditoetusest

Täna avaldas DELFI minu arvamusartikli doktoranditoetuse suuruse teemal. [1] Doktoranditoetus on olnud mulle südame-lähedane teema juba alates doktorantuuri sisseastumisest ning olen selle nimel otsesemalt sõna võtnud juba alates 2015. aasta Riigikogu valimistest saadik. 2015. aastasse jääb ka minu teine suurem arvamusartikkel antud teemal. [2]

Paraku pole nende aastate jooksul asjade käigus midagi muutunud ning nüüd plaanitavad muudatused tõotavad tulla nii väikesed, et ei pruugi mõju omada. Seetõttu sündis ka seekordne arvamusartikkel. Raske öelda, kas seegi artikkel midagi muudab, aga kui üldse vait olla, siis võib kindel olla, et midagi ei muutu. Loodan igatahes parimat ja jälgin, mida lähem tulevik toob.

P.S Kolmel korral on Eesti Vabaerakond teinud riigieelarvesse muudatusettepaneku doktoranditoetust otsustavalt tõsta ja kolmel korral on see ettepanek ka koalitsiooni poolt maha hääletatud.

[1] http://epl.delfi.ee/news/arvamus/ttu-nooremteadur-doktoranditoetust-tuleb-kahekordistada-vaiksem-tous-soovitud-efekti-ei-anna?id=80134700
[2] https://arvamus.postimees.ee/3262657/taavi-simson-riigile-oleks-kasulik-doktorantidele-rohkem-maksta?_ga=2.234139166.1682800039.1510418754-519300822.1430479782

Suured tänud kõigile minu valijatele

Mustamäe-Nõmme ringkonna laua lauakaunistus.
Klotsid Kamahouse`ilt, idee minult.

Täna oli see tähtis päev, kui selgusid 2015. aasta Riigikogu valimiste tulemused. Mul on hea meel selle üle, et minu erakond, Eesti vabaerakond, sai Riigikokku sisse ja seda lausa 8 inimesega. Samuti on mul hea meel selle üle, et Riigikokku sai minu koduringkonna, Mustamäe-Nõmme, kandidaat Ain Lutsepp.

Ise sain ma noore, esmakordselt kandideeriva ja mitte just tuntud kandidaadina 69 häält. Siinkohal tahaksin tänada kõiki inimesi, kes mind usaldasid ning mind väärt kandidaadiks pidasid ja mulle oma hääle andsid. Suur-suur aitäh teile.

Kuigi see tulemus ei olnud selline, nagu ma ise oleks lootnud, (sihiks oli seatud 100+ häält) siis kogenumad erakonnakaaslased lohutasid mind sellega, et algaja kohta on tegu päris hea tulemusega ning kurvastada ei tasu. Arvan, et tasub neid uskuda, kuid ikkagi oleks hing ihanud veidi enamat. Väikest pettumust tundsin, kuid positiivne peoõhkkond ei lasknud tujul täitsa nulli minna. Samas, homme on juba uus päev ning paljud valimised on veel alles tulemas.

Kuidas ma Valimisstuudios käisin

Otse Valimisstuudios, 28.02.2015, peaministrite debatil.

Eile (28.12.2015) tekkis mul täiesti omapärane võimalus olla stuudiokülaline ETV saates Valimisstuudio, kusjuures tegemist oli Valimisstuudio kõige tähtsama saatega, peaministrite debatiga.. Pakkumise tegi mulle erakonnakaaslane, kes meie kandidaatide seast stuudiopublikut otsis. Väga pikalt ma pakkumise peale ei mõtelnud, vaid andsin oma nõusoleku. Ei juhtu ju just igapäev, et sul on võimalik olla saate salvestamisel kohapeal, eriti veel nii tähtsa saate salvestusel.

Olgu ära mainitud seegi, et õhkkond stuudios, ja seega ka elamus, on hoopis midagi muud kui kodus teleka tagant vaadates. Saate sisul ei hakkaks ma oma postituses seekord isegi pikalt peatuma. Usun, et paljud nägid isegi debati oma silmaga ja tegid sellest omad järeldused. Neile, kes debati vaadata ei saanud, teadmiseks, et debatt on järelvaadatav. Saadet on võimalik järelvaadata ETV koduleheküljel: http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/valimisstuudio/saated/da30ad67-5eb8-401f-af5a-b7e7e408332a

Huvitav oli publiku seisukoha pealt vaadatuna see, et publiku hulgas oli mitmeid tähtsaid isikud, see näitab kui oluline see debatt inimeste (ja erakondade) jaoks oli. Publiku hulgas olid näiteks: Urve Tiidus, Igor Gräzin, Eerik Niiles Kross, Priit Toobal, Siret Kotka ja veel mitmed teised poliitmaastikul tuntud inimesed.

Pärast saate salvestust sai veel tehtud sõbralik grupipilt meie toetajameeskonna ja peaministrikandidaadi Andres Herkeliga. Seejärel läks aga igaüks oma teed, kuna aeg hiline ja kõik soovisid tänaseks tähtsaks päevaks välja puhata.

Kandidaat nr. 607 - Taavi Simson

Valmis on saanud minu kampaaniavideo, mis tutvustab minu platvormi 2015. aasta Riigikogu valimisteks. Antud videos ma räägin, mille eest ma seisan, miks ning mida täpsemalt ma plaanin selle heaks ellu viia. Olen Eesti Vabaerakonna kandidaat Mustamäe-Nõmme ringkonnas ning minu kandidaadinumber on 607.

Kellel on soov minuga isiklikult kohtuda, siis selleks on järgmised võimalused:

• Pühapäev, 08.02.2015, kell 16:00 Nurri Kassikohvikus Tartu mnt 24
• Neljapäev, 12.02.2014, kell 18:00, Pööning, Akadeemia tee 24, ENLi korraldatud RNK3 Varivalimisdebatil (Valimisdebati teemaks on "Õiglane valimisiga")

P.S Platvormiga seoses tekivatele küsimuustele olen ma hea meelega valmis vastama kommentaarides.

Vabaerakonna doonoriaktsioon oli edukas

Rõõmsalt sidemetes. Neli juba andnud, kaks veel toolis.
Vasakult paremale: Taavi Simson, Maris Meriste, Moonika Haukanõmm, Ivika Puust, Tiia Välk Nool
Pildilt puuduvad Jaanus Luka, Veana Heinmets ja Georg Kirsberg

21. jaanuari õhtul, kui väljas oli juba pimedaks läinud, otsustas rühm Vabaerakonna liikmeid teha koos midagi toredat. Nii otsustatigi minna Ädala 2 asuvasse PERHi Verekeskusesse ühiselt verd andma ja inimestele head tegema.
Inimesi oli omajagu, kokku oli meid kaheksa. Üks fotograaf ja seitse doonorit, kellest kuus said verd anda. Seega igati õnnestunud aktsioon. Paralleelelt andis Tartus verd teine grupp Vabaerakonna doonoreid, seega võib öelda, et tegu oli üleriigilise aktsiooniga. Great success!.
Mulle endale jäid üritusest igatahes positiivsed mälestused ning ka teised inimesed olid heatujuliselt meelestatud, seega on lootust, et sarnast aktsiooni õnnestub ehk korrata ka tulevikus. Ainuke asi, mida ehk veidi kahetseda on see, et pärast oleks võinud valida ikka suure šokolaadi, mina aga valisin šokolaadimedali ja helkuri. Koju jõudes oli see šokolaad juba unustatud :)

Siinkohal kasutan veel võimalust ja kutsun teisigi inimesi minema doonoriks. Doonoriveri on äärmiselt oluline patsientide ravis, näiteks raskete operatsioonide või sünnituste juures, kuna verd tehislikult toota ei saa. Lisaks on Eestis doonoreid praegu umbes 2,8 % elanikkonnast, mis jääb alla WHO poolt soovitatud 4%-le. Seega on täiendus doonorite ridadesse igati teretulnud.
Vereloovutust ei maksa kuidagi peljata. Tegelikult on see isegi täitsa mõnus. Samuti on verekeskuse töötajad igati toredad.Vereandmisest saab hea enesetunde, teadmise, et on aidatud päästa elu ja tagatipuks saab peale vereloovutust endale ka väikese kruusi, šokolaadi või uue paari sokke või kindaid.

Kel soov doonoriks minna on, tasub muidugi tutvuda piirangute ja nõuetega:
http://www.verekeskus.ee/?op=body&id=11
http://www.verekeskus.ee/?op=body&id=138

Miinimumpalgast, tulumaksust ja tulumaksuvaba miinimumist

Riik peab maksumaksjate rahaga heaperemehelikult ringi käima

Nii nagu Eestis tavaks saanud (aga ka teistes riikides kipub niimoodi olema), tulevad vaesed poliitikutele meelde enne valimisi. Kahju muidugi, et ülejäänud neli aastat on need inimesed justkui unustuse hõlmas. Sellega seoses kerkivad iga kord esile teemadena miinimumpalk, tulumaks ja tulumaksuvaba miinimum. Antud teemad on sees iga erakonna programmi majanduse osas nagu aamen kirikus.
Kuna käes on jälle valimiste periood ning nimetatud teemadel käib jälle tuline arutelu, õigemini teineteise ületrumpamine lubadustega, mõtlesin, et paneksin ka omaenda seisukohad antud küsimustes kirja. Nii teavad inimesed, kes minu poolt hääletavad, mida minult oodata on.

Miinimumpalk
Mul ei ole midagi selle vastu, et inimestel oleks kõrge elatusstandard ja hea sissetulek, kuid ma kohe mitte ei saa jätta ütlemata, et Sotsiaaldemokraatide lubadus 800-eurosest miinimumpalgast on puhas mull. Räägimata Keskerakonna poolt õhku visatud 1000 €.
Peame vaatama praegust olukorda riigis. Hetkel töötab miinimumpalga või selle lähedase töötasu eest kümneid tuhandeid inimesi.Sellest võib järeldada, et praegune tööturg on orienteeritu odavale kvalifikatsioonita tööjõule. Kui nüüd liiga järsku ja liiga palju miinimumpalka tõsta, siis me mitte ei tõsta inimeste heaolu, vaid teeme asjad hullemaks, kuna kümned tuhanded jääksid lihtsalt ilma tööta. See jutt ei ole mõeldud hirmutamiseks, see on reaalsus.
Sellest kõigest tingituna leian, et miinimumpalga tõus peaks toimuma sellises tempos, mis võimaldab firmadel kohaneda, leida viisid toote või teenuse lisandväärtuse tõstmiseks ning töötajate ümber- ja täiendõppeks.
Praegune poliitika näeb ette miinimumpalga tõusu 10% aastas. Seda võib tunduda vähe, seda võib tunduda palju, kuid tegelikuses on see ka suhteliselt maksimum, mida Eesti majandussüsteem vastu peab, ilma kahjudeta, minu tunnetuse järgi. Siiski võiks kaaluda ka tõusu 12-13% aastas, kuid mitte rohkem, selleks, et vältida liiga suuri koondamiste lainet ja inflatsiooni.
Kuna inimesed üldjuhul protsentidesse väga ei taha süveneda, siis ma panen puust ja punaselt kirja, mida see tähendab. Praegu on miinimumpalk Eestis 390 €. (alates 01.01.2015)
Kui tõstame miinimumpalka 10% aastas, siis 01.01.2019 on miinimumpalk 571 € aastas.
Kui tõstame miinimumpalka 13% aastas, siis 01.01.2019 on miinimumpalk 636 € aastas.
571 € ise on juba oluliselt parem kui 390 €, iseasi, kuidas käitub vahepeal inflatsioon. Siiski on tegemist summaga, millega võiks juba rahule jääda.
Teatud punktist alates võiks aga loobuda miinimumpalga teatud numbriga määramisest ja siduda selle mingi muu majandusliku näitajaga. Minu meelest võiks miinimumpalk olla 60% eelneva aasta III kvartali brutomediaanpalgast. Kuna eelmine aasta oli brutomediaanpalk ca 750 €, siis miinimumpalk peaks tänavu olema selle loogika järgi 450 €. Seega on, kuhu tõusta.

Tulumaks
Alustan sellest, et mina astmelist tulumaksu ei poolda. Inimesi ei tohi karistada selle eest, et nad on haritumad, edukamad ja teenivad selle eest paremat töötasu. Seetõttu olen veendunud, et ühetaoline tulumaks, nagu on senini olnud, peaks jääma. Küsimus on vaid protsendis. Kuna on vaja leida katte kuludele, mis tekivad tulumaksuvaba miinimumi tõstmisel, siis on selge, et see protsent peab olema suurem kui praegune 20%. Samas ei tohi tõsta seda protsenti ka liige kõrgele. Tunnetuslikult eeldan, et optimaalne tulumaksu protsent uues maksusüsteemis võiks jääda vahemikku 22-24.

Tulumaksuvaba miinimum
Nii nagu miinimumpalga puhul, pooldan ka tulumaksuvaba miinimumi puhul kindla suhtarvu kasutamist, mitte fikseeritut summat. Kui miinimumpalga puhul pidasin õigustatuks 60% eelneva aasta III kvartali brutomediaanpalgast, siis tulumaksuvaba miinimum võiks olla omakorda 60% miinimumpalgast.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine jätab inimeste rahakoti oluliselt rohkem raha kui tulumaksu langetamine, seda eriti vaesemate inimeste hulgas.

Kui tulumaksuvaba miinimumi ei puudutata ja tulumaksu langetatakse, siis käärid rikaste ja vaeste vahel suurenevad. Kui tulumaksuvaba miinimumi tõsta ja ja tõsta ka tulumaksu, siis käärid vähenevad.
Kääride vähendamine aga ei ole populism, vaid siiski oluline teema, kuna kaine mõistusega vaadeldes aitab sotsiaalsete lõhede vähendamine maandada pingeid ühiskonnas ja erinevate ühiskonna gruppide vahel.

Riigikogu valimiste reklaamklipp

Minust valminud väike reklaamklipp Riigikogu valimiste kampaaniaks. Suur tänu minu poolt kõigile asjaosalistele, tänu kellele see klipp valmis ja tänavatele jõudis. Klipp ise peaks olema nähtav 15.01-20.01 Kadaka Selveri ja Tondi-Tammsaare tee ristmiku juures olevatel suurtel ekraanidel.
Antud klipp on heaks võimaluseks natukenegi rohkem pilti saada valimiste ajal, mis loodetavasti kajastub teatud määral ka häälte arvus.

Täiendav informatsioon 17.01.2015 seisuga:
Kahjuks on selgunud, et minu, aga ka paljude teiste EVA kandidaatide, klipid tänavatele siiski ei jõua erinevatel põhjustel. Seega on minu klipp paraku vaadeldav vaid minu blogis ja YouTube`i kanalis. Kuid ei hullu, raskused ongi mõeldud võitmiseks ning küll leiab mõne teise tee veidi rohkem pilti saada.

Vabaerakond kinnitas oma valimisnimekirja

Mina Eesti Vabaerakonna Asutaval Kogul 20.09.2014

Täna, 11.01.2015, toimus Kamahouse`is Eesti Vabaerakonna erakorraline üldkoosolek, kus kinnitati erakonna üldnimekiri ja ringkondade nimekirjad 2015 aasta Riigikogu valimisteks. Samuti kinnitati programmimuudatused ja peaministri kandidaat.

Minu jaoks seisnes tänase päeva tähtsus suuresti selles, et sain teada oma koha üldnimekirjas. Oma kohta ringkonna nimekirjas teadsin juba veidi varasemalt. Olgu siis mainitud, et oma ringkonnas, mis on Mustamäe-Nõmme, olen ma 6. kohal ning üleriigilises üldnimekirjas 62. kohal. (Alates 13.01.2015 on minu koht üldnimekirjas 61)
Pole ju tegelikult sugugi paha noore algaja kandidaadi kohta. Kõrgemat kohta polekski ehk mõtet taga ajada, sest antud valimised on mulle eelkõige teadmiste ja kogemuste kogumiseks.

Toon ka siinkohal välja Mustamäe-Nõmme ringkonna nimekirja eesolevatel valimistel.

1. Ain Lutsepp
2. Sergei Metlev
3. Anne Hansberg
4. Tõnu Ploompuu
5. Tarmo Kaldma
6. Taavi Simson
7. Margus Jaago
8. Eda Heinla
9. Jaan Uustalu
10. Ülo Mattheus

Nagu näha, on meie ringkonna nimekiri üsnagi laiahaardeline. On nii mehi kui naisi, vanu kui noori, inimesi reaalaladelt kui ka humanitaaria valdkonnast. Usun, et antud isikute kooslus on piisavalt mitmekülgne, et hoomata kõikide ühiskonnagruppide valupunkte ja soove ning viia ellu Eestile sobiliku ja edasiviivat poliitikat. Kellel soov antud nimekirjas olevate kandidaatidega lähemalt tuttavaks saada, siis 17.01 ja 18.01 toimuvad ringkonna telgiüritused, vastavalt siis Nõmme turu ja Lepistiku bussipeatuse juures.

Loodan, et inimesed võtavad vähemasti vaevaks tutvuda, mida Vabaerakond endast kujutab ja kes on selle liikmed. Hääle andmine oleks muidugi juba väga tore. Miks anda Vabaerakonnale oma hääl te küsite? Tihti kurdetakse, et vanad jõud ei tee seda, mida rahvas ootab, on seisak ja võimust kinni hoimine. Kui aga samal ajal aetakse juttu, et "uued künnist niikuinii ei ületa" ning antakse hääl ikka nendele samadele vanadele, siis ei maksa ka imestada kui muudatusi ei toimu. Kui on soov muudatusteks ning uueks teeks tuleb julgeda kõrvale astuda sisetallatud rajast ning anda võimalus uutele. 

Miks ma kandideerin Riigikokku

Mina Eesti Vabaerakonna Asutaval kogul

Hiljuti jõudsin ma oma elus ühe tähtsa otsuseni. Nimelt kandideerin ma tulevastel valimistel Riigikokku Eesti Vabaerakonna ridades Mustamäe-Nõmme ringkonnas. Miks Riigikokku ja miks Eesti Vabaerakond?

Riigikogu on Eesti Vabariigi kõige tähtsam seadusandlik organ, seal olevatel isikutel on suur võim ja veel suurem vastutus ning Riigikogu liikmeks olek on au ja privileeg. Kuid mitte see ei ole peamine põhjus miks ma olen valinud Riigikogu kohaks kuhu kandideerida. Mind motiveerib soov midagi reaalselt ära teha, soov panustada reaalselt sellesse, et homne Eesti on parem Eesti ning omada reaalselt ka võimu ja võimalusi selleks. Sest olgem ausad, võimuta inimeste hääl on Eestis jäänud nõrgaks ning kuigi ka võimu juures otseselt olemata on võimalik palju head korda saata, on võimalused tegudeks Riigikogus olles selleks palju suuremad.

Vabaerakonna olen ma valinud, sest Vabaerakond on väike ja paindlik. “Suurte dinosauruste” hulgas kaoks minu hääl ja mõte massi sisse ära, kuid Vabaerakonnas olles saan ma oma ideed teha kuuldavaks. Vabaerakond on justkui tore väike pere, kus kõik kõiki tunnevad ja oma ideid ja arvamusi saab vabalt väljendada kartmata kriitikat või seda, et ideed kaovad kuhugi ära enne õigesse kohta välja jõudmist. Vabaerakonna olen valinud ka tasakaalukuse pärast, Vabaerakond ei tõsta esile ega tee maha ühtegi rahvusliku ega sotsiaalset gruppi, Vabaerakond vaatab Eestit ja eestimaalasi ühtse tervikuna.

Vabaerakonda on pannud mind valima ja seal kandideerima ka väike trots. Mäletan, et kevadel ütles mulle üks mu sõpradest “Taavi, kui sa midagi ära tahad teha, pead astuma Keskerakonda”. On kurvastav, et inimesed näevad ainsa võimalusena midagi ära teha liituda vanade ja suurtega ning on kaotanud usu uutesse ja värsketesse jõududesse ning nende areenile saamise võimalusse. Tahan tõestada, et kõik ei ole veel kadunud ning uutel inimestel ja erakondadel on võimalus esile tõusta, peab vaid usku olema (ja ka häälega toetama).

Rääkides platvormist, minu isiklikust platvormist, siis olen valinud hariduse valdkonnaks, mille eest seista. Heast haridusest ja haritud kodanikest saab alguse tugev riik. Targad kodanikud teavad, mida on tarvis teha, et saada majanduslikult edukaks, luua toimiv pere ning mitte lasta end mõjutada demagoogial ja propagandal.

Toimivaks tugevaks haridussüsteemiks on tarvis, et oleks piisavalt häid õpetajaid ja õppejõude. Kuigi õpetajate palkade heaks on viimastel aastatel palju tehtud, siis noorteadurite ja algajate õppejõudude palkadest on räägitud väga vähe. Loodan, et saan siinkohal midagi muuta, sest just viimati nimetatud osalevad ka koolidesse minevate õpetajate väljakoolitamisel ning kui õpetajate õpetaja on nõrk, ei saa ka õpetaja ise palju tugevam olla. Lisaks algajate õppejõudude (assistentide) ja teadustöötajate palkadele soovin kaasa rääkida doktoranditoetuse kasvule, kuna see on jäänud alates kehtestamise hetkest protsentuaalselt järjest väiksemaks suhestatuna palkadesse. (mediaanpalk, keskmine palk)

Kuid lisaks kõrgharidusele on tarvis tegutseda ka põhiharidusega. Leian, et huviharidusel on tähtis roll tavapärase akadeemilise hariduse kõrval ning seetõttu tuleb tegutseda, et see oleks võimalikult koolilähedane, et laps ei peaks kaugele minema ning olema tasuta. Tasuta seepärast, et paljud lapsevanemad ei saa oma lapsi majanduslikel põhjustel panna erinevatesse ringidesse. On aga vale, et inimesel jääks mingi osa haridusest saamata pelgalt majanduslikel põhjustel.

Hariduse vallas on mul mõtteid veelgi, paraku ei mahu need siia lühikesse teksti ära. Küll aga on huvilistel esitada täiendavaid küsimusi programmi ja kandideerimise kohta kommentaarides.

Eesti Vabaerakonna Asutav Kogu

Nagu "halo" ümber pea. Logo ja liige justkui üks.

20. septembril toimus Tallinna Tehnikaülikooli juures, innovatsiooni ja ettevõtluskeskuse MEKTORY majas Eesti Vabaerakonna asutav üldkoosolek. 

Koosolekul toimus MTÜ (MTÜ Eesti Vabaerakonna Algatusrühm) reorganiseerumine erakonnaks ning läbi viidi kõik sellega seotud tähtsamad toimingud. Kinnitati põhikiri, erakonna programm, sümboolika ja liikmemaks. Samuti toimusid valimised erakonna juhtorganitesse. Valiti esimees, 10 liiget juhatusse, 5 liiget aukohtusse ja 3 liiget revisjonikomisjoni.

Hea oleks mainida, et konkurents valitavatele kohtadele oli tihe, näiteks juhatusse kandideeris 27 inimest. See näitab, et sisekliimaga on erakonnas kõik korras ning inimestel on tunne, et neil on võimalus midagi ära teha ja reaalselt valituks saada.

Lisaks muudele tähtsatele sündmustele olid üldkoosolekul kohal ka külalisesinejad. Ettekandega bioloogilise mitmekesisuse teemal sai sõna prof Ain Heinaru, samuti esines sõnavõtuga Lagle Parek (üks ERSP võtmeisikutest). Skype`i teel edastas tervitussõnad Talguerakonna rajaja Anzori Barkalaja.

Õhtu lõppes väikese kohvi- ja tordilauaga, mille käigus said erakonna liikmed vabamas õhkkonnas sotsialiseeruda ja teineteist paremini tundma õppida. Samuti anti õhtul edasi õnnitlusi värskelt valitud esimehele (kelleks valiti Andres Herkel), juhatuse liikmetele, aukohtu liikmetele ja revisjonikomisjoni liikmetele.

Paljalt Asutava Koguga erakonna tegevus aga seisma ei jää. Järgmine samm on valmistumine Riigikogu valimisteks, kus Eesti Vabaerakond loodab välja tulla täispikkuses nimekirjaga, s.o 125 inimest. Jätkub erakonna programmi lihvimine ja täiustamine, uute liikmete leidmine ning olemasolevate rakendamine.

Konverents "Haridus inimestele"

Konverentsi moderaatoriks oli Kalle Pilt Eesti Vabaerakonnast
Foto: Taavi Simson

Tudengi elu möödub suvel vaikselt, vähemalt minul. Tehakse tööd, sporditakse või hängitakse sõpradega. Seetõttu on väga teretulnud võimalused teha midagi erinevat või harivat. Just sellel põhjusel viibisin ma täna Tartus konverentsil "Haridus inimestele" mille korraldajaks oli Eesti Vabaerakond.

Millega siis tegu oli? Kui nimi seda mõnele inimesele kohe ära ei ütle, siis tegemist oli haridusteemalise konverentsiga, kus käsitleti Eesti koolihariduse hetkeolukorda, kitsaskohti, võimalusi ja tulevikku. Kokku kanti tänase ühepäevase konverentsi jooksul ette 5 ettekannet.

Esimeseks esinejaks oli Silje Uusna Haridus- ja teadusministeeriumist, kes rääkis lühidalt haridusseadustiku uuendamise lähtekohtadest. Nimelt läheb lähitulevikus uuendamisele Haridusseadus, sest praegune versioon on kehtiv juba aastast 1992, (sic!) mis tähendab, et viimane aeg on asuda uuendamise ja kaasajastamise juurde. Samuti mööndi, et on liigselt teisi haridusega seotud määrusi ja seadusi ning nende arvu tuleks vähendada ja sisu ühtlustada, et haridusega inimestel oleks võimalik kergemini saada terviklik pilt.

Teiseks esinejaks oli Ave Tamra, kes on seotud Pikakannu kooliga. Olgu veel mainitud, et antud esineja esines läbi Skype`i. Tema rääkis põhiliselt kogukonna ja kooli seostest. Nimelt loobus kohalik omavalitsus mõned aastad tagasi Pikakannu kooli toetamisest ning kuna lapsevanemad ei soovinud kooli sulgemist, siis võttis kohalik elanikkond kooli haldamise üle. Lapsevanemad ise tegelevad kooli remondiga, õpetajate leidmisega jne. Tegemist on väga hea näitega sellest, kuidas väikese koguonna siiras ja asjalik koostöö ja ühtne vaim võivad viia suurte tulemusteni.

Kolmandaks esinejaks oli Heiki Krips Tartu Ülikooli Pedagoogika osakonnast. Tema ettekanne keskendus klassi juhatamisele ja juhtimisele koolis. Lähemalt öeldes rääkis ta psühholoogilisest vaatevinklist erinevatest juhtimisstiilidest õpetajate ning direktorite poolt ning nende positiivset või negatiivset mõju õpilastele ja õpetajatele.

Neljandaks esinejaks oli Pille Liblik Haridus- ja Teadusministeeriumist, kes on algatuse Huvitav Kool kordinaator. Tema ettekanne seisnes Huvitava Kooli algatuse sisu lähemas lahtirääkimises. Lühidalt öeldes on tegu organisatsioonide, ideede ja inimeste kogumikuga, kes seisavad selle eest, et koolis antav haridus oleks huvitavam (sellest ka algatuse nimi), mitmekülgsem, suurema kasuteguriga. (Tööturul ja päris elus) Huvitav Kool algatusega on liitunud näiteks MTÜ KAE kool, Noored Kooli, Tagasi Kooli jpt.

Viimaseks, viiendaks esinejaks oli Merike Kaste, kes on uue, Tartus äsjaavatud Tartu Kritjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi direktor. Tema ettekande sisu keskendus põhiliselt uue kooli saamisloole ning mida nimetatud uus kool endast kujuneb. Olgu näiteks välja toodud, et antud kool tekkis kolme teiste Tartu gümnaasiumi gümnaasiumiosade liitumisel ning antud koolis kasutatakse sarnaselt Hugo Treffneri Gümnaasiumile moodulõpet.

Mina igatahes jäin tänase üritusega väga rahule ning leian, et sain targemaks ning minu silmaring avardus veidikene, vähemalt haridusteemaliste küsimuste osas.

Lõpetuseks link Eesti Vabaerakonna poolt tehtud haridusteemalisele videole: http://www.youtube.com/watch?v=hCW6RxaBD_c