Kuidas parandada olukorda kaugliinidel?

Skeem minu visioonist

Seoses aastavahetusega hakkas Eesti raudteedel kaugliine opereerima Elron. (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Viljandi, Tallinn-Pärnu) Sellest tingituna on tõusnud palju nurinat igapäevaste rongikasutajate hulgas.

Peamine kriitika on langenud rongide mahutavusele ja muutunud graafikutele, mistõttu osad inimesed ei saa enam õigel ajal tööle või kooli. Rongide mahutavus on saanud kriitika osaliseks kuna kolme- ja neljavagunilised Stadler Flirt rongid omavad tunduvalt vähem iste- ja seisukohti kui endised viie või kuue vaguniga Riia DR1B rongid. Sellest johtuvalt on olemine uutes rongides kitsam, reisjate arv ju ei muutu, ning on juba ette tulnud, et osad reisijad peavad Tartust või Viljandist Tallinna sõitma püstijalu.

Rongide füüsilise suurusega jääb paraku nii nagu on, seda muuta ei saa. Ronge saab pikemaks muuta vaid kahevagunilisi Stadlereid sappa haakides, need peaksid aga kohale jõudma jooksvalt selle aasta jooksul. Mida aga saab muuta, on rongigraafikud. Ehk siis kui panna rongid liikuma inimestele sobivamatel kellaaegadel ning tihedamalt, siis peaks koormus jaotuma ühtlaselt ning ülerahvastuse probleem peaks mõnevõrra hajuma. Kuidas seda aga teha?

Tallinnast-Tapani ei ole muret, sest Tapani jookseb kaks raudtee haru, mistõttu seal võib rongid panna liiklema nii kiiresti, kui on vaja. Sealt edasi Tartuni aga on juba keerulisem, kuna edasi läheb üks raudteeniit. Samade probleemidega seisavad vastamisi ka Tallinn-Viljandi ja Tallinn-Pärnu liin. Minu poolt oleks kolm lahendust, mis võiks probleeme mõnevõrra leevendada ning mis ei nõua rongide ümberehitamist (väga kallis).

• Taskud. Iga jaama juures peaks olema tasku (väike eraldi raudtee niit teisel pool perooni) kuhu mahub ära vähemalt kaks neljavagunilist Stadlerit (varuga). Nii saab olla jaamas korraga kaks rongi, üks suunaga Tallinna poole, teine suunaga Tallinnast eemale. Tehes sellised taskud kõikidesse jaamadesse, mida läbib üheharuline raudteeniit, saab panna rongid oluliselt tihedamini liikuma. 
• Samuti oleks abi haruteede rajamisest, kuna reisirongi liiklust takistavad oluliselt ka kaubarongid. Kui aga teha suuremate jaamade juurde 1-1,5 km pikkused haruteed, siis kaubarongid saaks vahepeal tõmmata kõrvale, et reisirongid saaks neist mööduda. See näib küll kallis investeering, kuid on seda väärt. Erinevalt reisirongidest ei ole kaubarongidel kohale jõudmisega nii kiire ja nad võivad teha ka mitu peatust. Tapa-Tartu lõigul võiks sellise haru teha näiteks Jõgevale.
• Üheniidilistel raudteeharudel, kus jaamade vahekaugused suurimad, tõsta reisikiirus 160 km/h-ni. Kuna paratamatult on kiiruse tõstmine 120 km/h-lt 160 km/h-ni väga kallis (tingituna täiendavatest investeeringutest ohutusse) siis tasub seda teha vaid lõikudel, kust sellest tingituna saadav ajavõit on suurim, et õigustada investeeringut. Suurem kiirus tähendab kiiremat kohalejõudmist ning kiirem kohalejõudmine tähendab seda, et inimesed on kergemini nõus kannatama teatud ebamugavusi, näiteks püstine seljatugi või püstiseismine.

Loodan, et mõni raudteespetsialist satub seda postitust lugema, sest ise ma usun küll, et nendest ideedest võiks vähemalt mingil määral kasu olla. Iseasi kust ja kuidas leitakse investeeringud selliste muudatuste jaoks, kuid leida need siiski tuleks. Klientide rahulolu on firma pikaajalist tulevikku silmas pidades äärmiselt oluline.

Rail Balticu Eesti vaksal Laagrisse

Arvatavasti sellised rongid hakkavad eestlasi Varssavi vedama

Täna ilmus Postimehe veebiväljaandes järjekordne uudis Rail Baltic teemal [1], milles oli juttu sellest, et välja on valitud ja avalikustamiseks valmis esimesed trassivariandid. Artiklis on mainitud, et tulevane Tallinna vaksal võiks asuda Ülemistel. Sellega seoses tahaksin kirja panna oma mõtted ja selgitada, miks ei pruugi olla Ülemiste vaksali asukohana olla parim valik.

Ülemiste puudused
Kes korragi Ülemiste kanti sattunud, teavad, et seal on väga kitsas. Ühel pool asub lennujaam ja teisel pool Ülemiste järv. Vahelt jookseb kitsa niidina Tallinn-Tartu maantee. Samuti jäävad ümbrusesse Ülemiste kaubanduskeskus ja Ülemiste ärikeskus. Seega mina küll ei kujuta ette kuhu võiks tulla tulevase Ülemiste vaksali ehitusplats. Viimasegi vaba platsi sealkandis hõivas üks peagi kerkiv kaubanduskeskus.
Lisaks sellele on Ülemiste liikluskoormus juba praegu talumatu. Kui aga praegusele liiklusele lisanduks Eestist välja sõitvad ja siia tulevad turistid ning nendega seotud liiklus, siis arvatavasti ootaks ees väikene liiklus-apokalüpsis.
Seetõttu panen ise ette, et palju paremaks asukohaks on Laagri. Täpsemalt peale Laagri Maksimarketit, Tallinna piiri ääres.

Miks rajada vaksal Laagrisse?
Järgnevalt toon välja punktid, miks minu meelest on Laagri tulevase vaksali asupaigana parem kui Ülemiste.

• Maa hind on Laagri kandis odavam kui Ülemistel, seega saab ehituseks vajaliku krundi kätte oluliselt soodsamalt kui kesklinnas Ülemiste kandis. Lisaks sellele on oht omandivaidlusteks palju väiksem, kuna Laagri kandis on maaomanike arvatavasti vähem ning usutavasti neil nii suuri pretensioone ei ole oma maatükki müümisel.
• Ruumi on rohkem, mistõttu ehitamisel ei pea arvestama iga viimase kui ruutsentimeetriga. See annab arhitektidele vabamad käed, võimaldab ehitada avarama vaksalihoone ning on võimalus rajada rohkem parkimiskohti, millest võib tulevikus palju abi olla.
• Ligidusse jääb Tallinn-Pärnu maantee, mistõttu saaks vaksali ühendada kaugliinide bussijaamaga. Sinna saaks suunata Riia, Vilnuse ja Peterburi bussid. Peterburi bussid saaksid Narva maanteele natuke edasi sõites ja siis Saue juurest Vasakule Tallinna ringteele liikudes.Bussijaama ja rongijaama ühendamine võimaldaks seda, et Peterburist bussiga tulijad saavad kohe mugavalt samas hoones rongile ümber istuda. 
• Ligidusest läheb mööda Tallinn-Keila elektriraudtee. Rajades jalakäijate tunneli Urda peatusest vaksalini, on võimalik Riiast, Vilnusest ja Varssavist saabunutel kohe ümber istuda ja sõita mugavalt kesklinna. Siinkohal oleks abiks ka see, kui Elektriraudtee pikendaks kaheharulist raudteed Pääskülast Udrani, mis võimaldaks selleks tarbeks rongidel tihedamalt käia.
• Läheduses on hotell (Salzburg) ja poed (Maksimarket ja Rimi), seetõttu on saabunud turistil kõik käe-jala ulatuses. Ka Ülemistel oleksid poed lähedal, kuid hotell(id) jäävad natukene kaugemale kui Laagris.
• Lühem distants (Riiani), see muudab raudtee ehituse kiiremaks ja odavamaks. Samuti jäävad ära ehitusvaidlused Tallinna linna sees.
• Kohaliku elu elavdamine. Vaksal annaks Laagrile kui (peaaegu) Tallinna osale uue hingamise. Looks töökohti antud piirkonda ning ärgitaks kohalike rohkem paikseks jääma.

Kui lugedes tekkib mõtteid või kommentaare, siis võib oma arvamusest kirjutada kommentaaride all. Argumenteeritud diskussioon on alati teretulnud.

[1] http://www.postimees.ee/1353676/rail-balticu-trassivariandid-avalikustamiseks-valmis