ELMO programmi edenemine ja mõtted edaspidiseks

Populaarseim elektriauto Eesti erakasutajate seas - Nissan Leaf

Täna vaatasin puhtalt huvi pärast ELMO (Eesti elektromobiilsuse programm) kodulehte, et näha, kuidas edeneb ostutoetuste taotlemine ja andmine elektriauto soetajate seas. Statistika näitab, et seis ei ole väga kiita, ajavahemikus 1.01.2011-31.03.2013 on rahuldatud ainult 106 ostutoetust. [1]
2014. aasta lõpuks, mil programm lõpeb on seega üsna raske jõuda püstitatud eesmärgini, milleks on 500 ostutoetusega soetatud elektriautot. Pole aidanud ka see, et 2012. aasta keskpaigas laiendati toetust pistikhübriididele.

Mida siis teha?
Kerge matemaatika näitab, et selleks, et programmi edukaks lugeda, peaks ajavahemikus 01.04.2013 - 31.12.2014 saama rahuldatud 394 ostutoetust. Vaadates praegust tempot on antud eesmärgini raske jõuda, kuid on siiski võimalusi kui soodustuste ja boonuste ringi laiendada. Kuigi olen antud teemal, ehk siis mida muuta ostutoetuste süsteemis, ka varem oma blogis kirjutanud, siis toon hea meelega veelkord välja punktid ja ideed, mis minu meelest võiks muuta elektriautode soetamist inimestele atraktiivsemaks.

• Ostutoetuse ulatuse suurendamine. Näiteks 70% elektriautode puhul ja 40-50% pistikhübriidide puhul. Põhjus seisneb selles, et isegi koos ostutoetusega kipub elektriauto olema kallim keskmisest pereautost. Näiteks maksab Nissan Leaf Eestis 36 900 €. Kui saadakse toetuse maksimummäär, milleks on 18 000 € või 50% alghinnast, siis jääb järgi 18 900 €. See aga on ikkagi üsna suur summa, sest Leafist suurema škoda Octavia baashind on näiteks 14 990 €. Seega jääb elektriauto praeguse toetusskeemi puhul ikkagi kallimaks tavalisest pereautost. Kuna aga elektriautodel on teatud puudusi võrreldes tavapärase autoga, siis peaks hind olema võrreldavast autost oluliselt soodsam. Olgu veel öeldud, et toodud võrdlus on teatud määral meelevaldne, kuna Leaf evib oluliselt paremat varustust, kui standardvarustuses Octavia ning kui muretseda võrreldava varustusega Octavia, maksaks see baashinnast kindlasti tuhandeid eurosi enam. Kuid mõte on siiski loodetavasti edasi antud.
• Soodustused kindlustamisel. Leian, et kasko- ja liikluskindlustus võiks olla elektriautodel soodsam, kuna oht õnnetuse sattuda on elektriautodega väiksem. Seda väidan seetõttu, et elektriautod ei ole mõeldud kiiruslikuks sõiduks, kuna on väikese tippkiiruse ja mitte just väga suure kiirendusega. Seetõttu ei ole juhid ahvatletud kiiretele ja äkilistele manöövritele ning sõidavad rahulikumalt. Kui aga sõita rahulikumalt, siis on aega ka liiklust rohkem jälgida ning oht õnnetusse sattuda väheneb. Teine põhjus, miks kindlustus võiks elektriautodele soodsam olla seisneb selles, et elektriautod on otseselt liikluses lühemat aega kui diisel- või bensiinimootoriga sõsarad. Juba oma olemuselt on elektriauto mõeldud linnasiseselt punktist A punkti B sõitma. Suurema osa ajast seisab elektriauto laadimispistiku otsas või parklas. Kui aga auto ei osale liikluses, siis pole ka ohtu õnnetusse sattuda. 
• Tasuta parkimine. Kuna elektriautode osakaal autode üldarvus on väike, siis võiks lubada sellist boonust nagu tasuta parkimine. Kuna parkimisplatsid ja parkimismajad on väga kallid, eriti Tallinna kesk- ja südalinnas, siis võit parkimistasude arvelt oleks üsna heaks boonuseks ja motivaatoriks elektriauto juhile. Mingi periood Tallinna linn võimaldas elektriautodele tasuta parkimist, kuid mingil põhjusel see soodustus kaotati tuues välja absurdse väite, et elektriautosi on liikluses juba liiga palju. Huvitav, kuidas küll sellisele järeldusele tuldi? Igatahes oleks väga teretulnud taolise soodustuse taas kaasutusele võtmine Tallinnas ning selle laiendamine teiste suuremate linnade parkimisaladele.
• Muud boonused. Näiteks laadimise soodsamaks muutmine võrreldes praegusega või odavam sõit praamiga saartele. Alati ei saa vaadata selle mätta otsast kas mingi asi jõuab plussi või miinusesse, antud juhul tuleks püüelda selle poole, et elektriauto jõuaks suurema hulga inimesteni. Selles ju antud programmi mõte ongi. Seetõttu tuleks kaaluda ka lahendusi ja meetodeid, mis esmapilgul võivad anda majandusliku miinust. Samas võita on rohkem kui kaotada, sest boonuste tegemine on igal juhul odavam kui kirjutada korstnasse sadade autode kasutamata ostutoetus. 

[1] http://elmo.ee/statistikat/

Elektriautode ostutoetus muutus mõistlikumaks

Edaspidi saab ostutoetust ka pistikhübriididele

Täna andis Eesti Vabariigi valitsus teada, et elektriautode ostutoetuste süsteemis on tehtud paar olulist täiendust. Esiteks pikendati ostutoetuste andmise tähtaega 2014. aasta lõpuni, (Seni oli see selle aasta lõpuni) teiseks laiendati toetust ka pistikhübriididele.

Kõigepealt tahaksin ära märkida, et see on suurepärane samm minu meelest, sest kui senini on taotletud elektriauto ostutoetust 43 korral, millest rahuldatud on 27 taotlust, siis nüüd on lootust seoses toetuse alla käivate autode ringi laienemise ja taotluste esitamise tähtaja pikendamisega, et müüakse ära 500 plaanitud sõidukit.

Kui senini on müüki pärssinud laadimiskohtade nappus (üleriigiline kiirlaadimisvõrgustik valmib alles selle aasta lõpuks) ja kitsas mudelivalik, siis alates selle aasta lõpust peaks minema asjad ülesmäge. Oma elementaarset loogikat kasutades eeldan, et tõus tuleb just nimelt pistikhübriidide arvelt. Seda seetõttu, et nad on küll elektriautodega samas hinnaklassis, kuid nende läbisõit ühe laadimise/tankimisega on kordades suurem, muutes nad puhtatest elektriautodest, mis sõidavad ainult aku abil, praktilisemaks.

Neile, kes iga päev elektriautode teema vastu huvi ei tunne ja tehnikaterminites väga ei orienteeru, olgu lühidalt ära seletatud mida kujutab endast pistikhübriid. (taas üks tore eestikeelne värdsõna, kas pole)
Pistikhübriid on hübriidauto, mis on võimeline sõitma puhtalt elektri jõul ning mille akusi saab laadida kodusest seinakontaktist. Hübriidauto on omakorda sõiduvahend, kus jõuallikana on omavahel kombineeritud bensiini- või diiselmootor ja elektrimootor.
Pistikuhübriidid on näiteks Toyota Prius Plug-In Hybrid, Chevrolet Volt ja Opel Ampera. Väljatoodud mudelid peaksid lähiajal ka Eestis müügile jõudma. Toyota Priuse pistikhübriid variant on tavaversioonist tuhandeid eurosi kallim, mistõttu on ostutoetus igati omal kohal. Kallim hind on tingitud suuremast akupakkist ja täiendavast laadimisvõimalusest. USA näitel on tavalise Priuse ja pistikhübriid versiooni hinnad vastavalt 24 000 $ ja 32 000 $.

Pistikhübriidide ostutoetus saab olema mõnevõrra väiksem kui täielikult elektri jõul liikuvatel autodel. Seda seetõttu, et eesmärgiks on ikkagi elektriautode kasutamise propageerimine. Pistikhübriididele kohandatav toetus pannakse vastavuse aku mahutavusega, seega mida suurema akuga pistikhübriidi ostate, seda suurem on toetus.

• Kui aku mahutavus on 16 kWh ja enam, siis toetuse ülemmääraks on 30% auto hinnast, kuid mitte enam kui 12 000 €.
• Kui aku mahutavus on 12-15,9 kWh, siis on ülemmääraks 9000 €.
• Kui aku mahutavus 8-11,9 kWh, siis on ülemmääraks 6000 €.
• Kui aku mahutavuseks on 4-7,9 kWh, siis on ülemääraks 3000€.

Siinkohal tuletaks meelde, et elektriautode toetus oli 50% ostuhinnast, kuid mitte enam kui 18 000 €.

Miks on toetuste summad just sellised? Siinkohal midagi keerulist ei ole ja asja saab selgeks teha lihtsa matemaatikaga. Nagu öeldud sai, siis maksimaalne toetuse määr on 30% ja 12 000 €. Kui 30% auto hinnast on 12 000 €, siis tähendab see seda, et auto täishind on 12 000/0,3 = 40 000 €, mis üllatus-üllatus on Opel Ampera/Chevrolet Volt baashind Eestis. Ehk nagu iMiev-gi puhul fikseeritakse toetuse määrad kindla mudeli järgi.

Tahaks loota, et lisaks Priusele, Amperale ja Voltile saab näha ka teiste tootjate pistikhübriide Eestis. Lisaks Toyotale, Chevroletile ja Opelile on või on tulemas pistikhübriidid Volvolt, Fordilt, BMW-lt ja Fiskerilt. Kuigi jah, BMW ja Fisker on sellisest hinnaklassist, et Eestis vaevalt ostjaid leidub, isegi koos toetusega. Samas mine sa tea, ehk leidub Eestis mõni rikas, rohelise mõtlemisega ja trenditeadlik inimene.

Jääb loota, et programmi täiendamisest on kasu ning tulemusi saab näha juba lähitulevikus. Igal juhul on nüüd programm oluliselt mõistlikum kui enne.

Nissan Leaf kui päästja?

Nissan Leaf

Täna ilmus postimees.ee majandusleheküljel E24  artikkel, kus Nissan Leafi nimetatakse päästjaks. (http://www.e24.ee/842642/kas-nissanist-saab-paastja/) Päästjaks selles mõttes, et suurendab lootust, et inimestele elektriautode ostutoetuse andmise projekt ei kukugi täiesti läbi.

Nendele, kes artikkleid väga lugeda ei viitsi, olgu lühidalt iva lahti seletatud. Nimelt on mullu juulis alanud ostutoetuse programmi kaudu toetust taotlenud vaid 31 inimest. Nendest 31-st langeb Mitshubishi-Peugeot-Citroen kolmiku arvele 9 ja sel kevadel müüki jõudnud Nissan Leafi arvele 14.  Samas ostutoetus on ette nähtud 500 inimesele ning toetusi saab taotleda kuni selle aasta 31. oktoobrini! On selgelt näha, et kui midagi ei muudeta, siis jääbki ostutoetustele mõeldud summa sihtotstarbeliselt kasutamata.

See, et Nissan Leaf on osutunud populaarsemaks näitab lihtsalt seda, et tegemist on parema autoga. Olgu välja toodud lihtsalt mõned plussid, miks Leaf on parem kui iMiev:

• Nissan on ruumikam, inimestel on rohkem ruumi ja pagasit saab rohkem kaasas vedada.
• Aku on mahukam, seega ka läbisõit on suurem. Kuigi talvel läbisõit väheneb, jääb see ikka Mitshubishist suuremaks ning peaks suuremate külmadega olema subjektiivse hinnagu põhjal c.a 80-100 km.
• Leaf on ilusama disainiga. (Siinkohal tegu autori isikliku hinnanguga)

Kuid ka Leaf üksinda ei suuda aidata sügiseks 500 eraisikutele müüdud autot saavutada, seda vaatamata sellele, et tegu on üllatavalt populaarseks osutunud mudeliga. Olen siiamaani seisukohal, et saavutatud müüginumbrite eesmärki ei aita saavutada mitte mudelite rohkus turul, vaid ostutoetuste tingimuste veelgi soodsamaks muutmine. Leian, et ostutoetuse ulatuse tõstmine 60-70 %-ni hinnast peaks andma soovitud tulemuse. Kuid ka see ei pruugi muidugi 100%-ist garantiid anda.
Viidatud artiklis on öeldud õigesti: kui Leaf midagi muud ei tee, siis vähemasti päästab ta programmi täielikust fiaskost.

Olles optimist, siis arvan, et oktoobriks tuleb praeguste olude säilimisel täis 100-150 ostutoetuse taotlust, kuid rohkemat küll ei julgeks uskuda. Samas olukord saab minna vaid paremaks, selleks annab alust see, et laadimistaristu täieneb pidevalt ning tulevikus ei tohiks laadimine probleemiks kujuneda. (Kuigi jah, ainuke laadimispunkt, mida ma siiamaani oma silmaga olen näinud, asub EE peamaja ees)

Veel elektriautodest

Lisaks eelnevale postitusele on mul veel mõned mõtted seoses elektriautodega.

Kõigepealt soodustustest. Lisaks suuremale ostutoetusele aitaks huvi suurendada kindlasti järgnevad asjad: odavam kaskokindlustus, odavam liikluskindlustus ja võimalus sõita ühistranspordirajal.

Odavam kindlustus, vähemalt minu meelest, on elektriautode puhul õigustatud, sest elektriauto on üldjuhul aeglane ja mitte väga suure kiirendusega (paluks mitte kommentaarides Teslat mainida, sest kui paljud sellega ikka sõidavad või saavad seda endale lubada), mistõttu tõenäosus, et omanik teeb sellega uljaid manöövreid on väike. Samuti veedab elektriauto suurema osa ajast linnas, kus kiirused on väiksemad ja ka õnnetuste tagajärjed väiksemad. Sellest johtuvalt võiks elektriautode kindlustus olla odavam kui sama suure hinna-võimsusega tavaautodel.

Ühistranspordi raja kasutamise õigus on muidugi küsitav, kuid see oleks tore boonus, mida elektriautode juhid saaks kasutada. Kuna elektriautode arv ei ole väga suur, siis ei tohiks see ka ühistransporti segada. Just sellised pisikesed boonused võivad otsustata auto ostu, kui klient on kahe vahel.

Ise olen elektriautode programmi suur toetaja, kuna leian, et Eestil on sellest (elektriautode) programmist palju võita. Saadavad boonused on järgmised:

• Linna õhk muutub puhtamaks, kuna väheneb õhku paisatav süsihappegaasi kogus. See kogus on küll väike, aga kusagilt tuleb ju alustada.
• Mürataseme vähenemine linnas. Elektriautod on vaiksemad kui bensiini -või diiselmootoriga autod.
• Väheneb summa, mis kulutatakse kütuse impordiks. Vajalik elekter elektriautodele toodetakse Eestis kohapeal.
• Uued teadmised akude kestvuse ja käitumise vallas põhjamaises kliimas. Kuigi sarnaseid kogemusi võiks ka Norra käest küsida, on omaenda teadmiste pagas ikkagi omaenda. Neid teadmisi saab kasutada, kui leidub ettevõtteid Eestis, kes soovivad ise hakata akusi või elektriautosi tootma.
• Uued teadmised elektrijagamise ja ülekande osas. Nimelt kui rajatakse kodused laadimispunktid, siis esitab see uusi väljakutseid, kuna majapidamise elektritarve on seetõttu järsult muutv ja suurtes vahemikes (Päevasel ajal väike tarve, kui öösel auto "stepslisse" pista, siis suur tarve. ) Võimaldab arendada tulevikus elektrisüsteeme paindlikumaks ja töökindlamaks.
• Kui kõik elektriautod õnnestub laiali jagada/ära müüa, siis saab Eesti kõige elektrifitseeritumaks riigiks maailmas s.o Eestis saab olema enim elektriautosi miljoni elaniku kohta. See loob aga Eestile rohelise imago, mis praegusel ajal on väga in.

Muidugi on programmil ja elektriautodel ka omad miinused, kuid ei ole halba ilma heata ja vastupidi. Et asi ei tunduks ainult kiitmisena, siis tooksin välja ka miinused mida ma näen.

• Elektriautode kasutamist piirab oluliselt nende väike autonoomsus. Suvel tuleb Tartusse sõites ükskord tee peal laadida, külma talveilmaga isegi kaks korda. See tähendab aga seda, et kui tavalise autoga võtab Tallinn-Tartu ots umbes kaks tundi, siis elektriautoga tuleks arvestada 3-3,5 tundi.
• Johtuvalt väikesest autonoomsusest leian, et sotsiaaltöötajad ei ole ehk see kõige õigem grupp kellele anda elektriautod kuna esiteks on neil palju sõite ja teiseks on need sõidud piirkondades (halvad teed, metsavahed) kus väikesed elektriautod, eriti talvel, võivad hätta jääda. Võib-olla oleks need võinud anda mõnelele linnasisesele taksofirmale, pitsakullerile, MuPo-le jne.
• Laadimine (ka kiirlaadimine) on väga aeganõudev võrreldes tankimisega.
• Laadimisinfrastruktuuri rajamine on kallis ja aeganõudev. Kui aga seda pole, ei osteta autosi, sest sõitmiseks on vaja kohta kus laadida. Laadimisinfrastruktuuri rajamisega oleks tulnud alustada enne autode jagamist ja müüki.

Nii, see peaks olema ka kõik mis mul elektriautode kohta hetkel öelda on.

P.S Oleksin väga tänulik tagasiside-arvamuste eest kommentaaride näol.

Elektriautodest ja nende ostutoetusest

Oma esimese pikema postituse tahan ma kirjutada elektriautode ostutoetuse teemal.

Nagu teada, siis alates sügisest 2011 on võimalik eraisikutel soetada endale elektriauto riigipoolse kuni 50% toetusega. Vaatamata toetusele on inimeste poolne huvi jäänud leigeks ja praeguseks on eraisikute poolt on soetatud mõned üksikud elektriautod 500-st eraldatust.

Vähene huvi on minu meelest tingitud järgnevatest asjaoludest:

• Vaatamata soodustusele jääb elektriauto hind kõrgeks. Elektriauto Mitsubishi iMiev maksab c.a 35 000 €, mis tähendab, et isegi maksimaalse toetusega tuleb selle eest välja käia ligi 18 000 €. See aga on korraliku suurt mõõtu pereauto hind, elektriauto on aga väikse mahutavusega (Mõõtmetelt). Lisaks tulevad kulud laadja soetamiseks.
• Inimesed pole kindlad, kuidas peab elektriautode aku vastu talvistes tingimustes. On teada, et läbisõit talvel võrreldes suvega väheneb, aga kui palju? Osad inimesed on lükkanud elektriauto soetamise tuleviku, et näha "pioneeride" pealt kuidas elektriauto Eesti talveoludes toime tuleb.
• Vähene autonoomsus, isegi suvel, sooja ilmaga ja tuulevaikuses, suudab elektriauto läbida vaid 160 km. Seda on pea 5 korda vähem kui tavalisel bensiini- või diiselmootoriga autol.
• Elektriautode vähene valik turul. Hetkel on saada vaid Citroeni/Peugeot/Mitshubishi mudelid, mis on sisuliselt üks ja seesama mudel. Müügile pole jõudnud Nissan Leaf ega Renault elektriautod.

Mina arvan, et müügiedu aitaks tõsta see, kui tõsta toetuse piirmäär 75% ja laadimispunkt paigaldada tasuta. Kui soovitakse, et inimesed hangiks endale elektriauto, tuleb see teha nii soodsaks kui võimalik, sest tuleb silmas pidada, et elektriauto soetatakse perre teiseks, mitte esimeseks autoks ning rahaga ei ole suurt kellelgi tegelikult priisata.

Leian, et kui jäädaks praeguse toetusmudeli juurde, siis jäävad osad elektriautod müümata ja saastekvootide raha lendab lihtsalt tuulde. Nimelt, kui ma õigesti mäletan, siis ostutoetust saab taodelda kuni 31.12.2012. Jätkates praeguse müügitempoga on kaheldav, kas 1/5-gi plaanitud kogusest õnnestub müüa, seega on aeg astuda samme, kas siis suuremate soodustuste või mõne muu boonuse näol.