Kõigepealt soodustustest. Lisaks suuremale ostutoetusele aitaks huvi suurendada kindlasti järgnevad asjad: odavam kaskokindlustus, odavam liikluskindlustus ja võimalus sõita ühistranspordirajal.
Odavam kindlustus, vähemalt minu meelest, on elektriautode puhul õigustatud, sest elektriauto on üldjuhul aeglane ja mitte väga suure kiirendusega (paluks mitte kommentaarides Teslat mainida, sest kui paljud sellega ikka sõidavad või saavad seda endale lubada), mistõttu tõenäosus, et omanik teeb sellega uljaid manöövreid on väike. Samuti veedab elektriauto suurema osa ajast linnas, kus kiirused on väiksemad ja ka õnnetuste tagajärjed väiksemad. Sellest johtuvalt võiks elektriautode kindlustus olla odavam kui sama suure hinna-võimsusega tavaautodel.
Ühistranspordi raja kasutamise õigus on muidugi küsitav, kuid see oleks tore boonus, mida elektriautode juhid saaks kasutada. Kuna elektriautode arv ei ole väga suur, siis ei tohiks see ka ühistransporti segada. Just sellised pisikesed boonused võivad otsustata auto ostu, kui klient on kahe vahel.
Ise olen elektriautode programmi suur toetaja, kuna leian, et Eestil on sellest (elektriautode) programmist palju võita. Saadavad boonused on järgmised:
- Linna õhk muutub puhtamaks, kuna väheneb õhku paisatav süsihappegaasi kogus. See kogus on küll väike, aga kusagilt tuleb ju alustada.
- Mürataseme vähenemine linnas. Elektriautod on vaiksemad kui bensiini -või diiselmootoriga autod.
- Väheneb summa, mis kulutatakse kütuse impordiks. Vajalik elekter elektriautodele toodetakse Eestis kohapeal.
- Uued teadmised akude kestvuse ja käitumise vallas põhjamaises kliimas. Kuigi sarnaseid kogemusi võiks ka Norra käest küsida, on omaenda teadmiste pagas ikkagi omaenda. Neid teadmisi saab kasutada, kui leidub ettevõtteid Eestis, kes soovivad ise hakata akusi või elektriautosi tootma.
- Uued teadmised elektrijagamise ja ülekande osas. Nimelt kui rajatakse kodused laadimispunktid, siis esitab see uusi väljakutseid, kuna majapidamise elektritarve on seetõttu järsult muutv ja suurtes vahemikes (Päevasel ajal väike tarve, kui öösel auto "stepslisse" pista, siis suur tarve. ) Võimaldab arendada tulevikus elektrisüsteeme paindlikumaks ja töökindlamaks.
- Kui kõik elektriautod õnnestub laiali jagada/ära müüa, siis saab Eesti kõige elektrifitseeritumaks riigiks maailmas s.o Eestis saab olema enim elektriautosi miljoni elaniku kohta. See loob aga Eestile rohelise imago, mis praegusel ajal on väga in.
Muidugi on programmil ja elektriautodel ka omad miinused, kuid ei ole halba ilma heata ja vastupidi. Et asi ei tunduks ainult kiitmisena, siis tooksin välja ka miinused mida ma näen.
- Elektriautode kasutamist piirab oluliselt nende väike autonoomsus. Suvel tuleb Tartusse sõites ükskord tee peal laadida, külma talveilmaga isegi kaks korda. See tähendab aga seda, et kui tavalise autoga võtab Tallinn-Tartu ots umbes kaks tundi, siis elektriautoga tuleks arvestada 3-3,5 tundi.
- Johtuvalt väikesest autonoomsusest leian, et sotsiaaltöötajad ei ole ehk see kõige õigem grupp kellele anda elektriautod kuna esiteks on neil palju sõite ja teiseks on need sõidud piirkondades (halvad teed, metsavahed) kus väikesed elektriautod, eriti talvel, võivad hätta jääda. Võib-olla oleks need võinud anda mõnelele linnasisesele taksofirmale, pitsakullerile, MuPo-le jne.
- Laadimine (ka kiirlaadimine) on väga aeganõudev võrreldes tankimisega.
- Laadimisinfrastruktuuri rajamine on kallis ja aeganõudev. Kui aga seda pole, ei osteta autosi, sest sõitmiseks on vaja kohta kus laadida. Laadimisinfrastruktuuri rajamisega oleks tulnud alustada enne autode jagamist ja müüki.
Nii, see peaks olema ka kõik mis mul elektriautode kohta hetkel öelda on.
P.S Oleksin väga tänulik tagasiside-arvamuste eest kommentaaride näol.
Mõned probleemid elektriautode kohta:
VastaKustutaKui laadimine on aeganõudev, siis võib see Tallinn-Tartu ots hoopis 6 tunniseks venida. Sest suuri kiiruseid need autod ju ei arenda. 2 tundi on ikkagi piirkiirusega (+- 10km/h) sõitmine.
Samuti vaidleksin vastu õhusaaste osas. Linnas küll jah jääb õhk puhtamaks. Aga kaudselt tekib see õhusaaste ikkagi elektrijaama juures, kuna Eestis toodetakse ju lõviosa elektrist põlevkivist ja see ei ole teab mis roheline tootmine. Alternatiivne elektrienergia tootmine Eestis on ju lapsekingades.
Samuti pole akud igavesed. Aku mahtuvus väheneb ajaga. Seega peab elektriauto "õnnelik" omanik ühel hetkel akud või isegi auto enda välja vahetama. Akud on kallid ja väsinud akudega autot keegi osta ka ei taha.
Samuti oht jalakäijatele. Bensiini või diiselmootoriga autot on vähemalt kuulda. Aga kui elektriauto läheneb, siis pole seda kuulda ja nii võib kergelt tulla kurb õnnetus.
Tänan asjaliku kommentaari eest.
VastaKustutaSiiski kommenteeriksin omalt poolt mõnda teie väidet.
Mitshubishi iMiev tippkiirus on 130 km/h. Arvestades, et isegi suviti on suurim lubatud kiirus Eesti teedel 110 km/h, siis ei saa väita, et auto sõidab pidevalt tippkiirusega. Seega kiirus ajalises võtmes piiravaks teguriks ei saa. Kiirlaadimine kiirlaadjaga võtab väidetavalt aega 30 minutit (saavutatakse 80% laetus). Kui vaadata kiirust ja laadimisaega, siis 6 tunniseks sõit kindlasti ei kujune, või kui kujuneb, siis üksnes talvistes ekstreemsetes tingimustes, mida väga tihti õnneks ei juhtu.
Kiirlaadjaga on muidugi see viga, et see mõjutab aku eluiga ja teps mitte paremuse suunas.
Kui akude "elu" otsa lõpeb, siis auto ja mootor on endiselt kasutuskõlblikud, seega autot kui sellist välja vahetama ei pea. Kuid ka akud on kallid vahetada, v.a juhul kui nad lõpevad garantii ajal, siis peaks kulud teoreetiliselt katma tootja.
Õhusaaste osas pean nõustuma, saaste tekib endiselt, lihtsalt mujal. Kuigi elektriautot Eestis ostes sõlmitakse nn rohelise energia leping, siis reaalselt tuleb elekter endiselt Narvast. Kuigi jah, vähemalt teoreetiliselt sõidavad elektriautod tuuleenergiast saadud elektrijõul, kuid kuidas sa ikka sellist asja kontrollid. Kuid arvestades seda, et elektriautode elektritarve moodustab 0,00... midagi % elektrijaamade toodangust, siis on suht vähe mõtekas räägida õhusaaste aspektist, kuigi miskipärast just seda tehakse esmasena kui juttu tuleb elektriautodest ja seda mitte ainult Eestis.
Liiklusohutusest nii palju, et elektriautot on tõesti raske kuulda ja märgata ning väidetavalt on juba üks insident Eestis seoses elektriautoga juba ka aset leidnud. Selle vastu on rohi, mida näiteks kasutab Tesla, ehk siis mootori hääle generaator, bensiinimootori hääl toodetakse kunstlikult, et vaegnägijad-vaegkuuljad märkaksid elektriautot juba eemalt. Samas jääb vaikse sõidu võimalus endiselt alles.
Mõned küsimused ikkagi. Iga elektriseadmega on ju nii, et täisvõimsusel sööb ta kõige rohkem energiat. Seega maantesõidul on energiakulu kõige suurem. Siinkohal on ju oluliseks näitaks ka tuuletakistus ja muud tegurid. Seega peaks selle autoga sõitma umbes 50-70 km/h, et läbitav teekond oleks kõige pikem. Aga see tekitab juba liiklusohtlikke olukordi teiste liiklejate poolt.
VastaKustutaAkudega jään ikkagi oma seisukoha juurde, et kiirlaadimine surmab akud suhteliselt kiiresti ära. Ja kiirlaadijaga laadides jätkub akut vähem kui tavalaadijaga laadides (siinkohal räägib oma kogemus). Talviste ekstreemsete tingimustega on ju ka nii, et külmaga väheneb aku mahtuvus. Nagu on ka tegelikult näha sisepõlemismootoriga autodel. Kui suvel pole mitte mingeid probleeme, siis talvel tekivad juba probleemid. Isegi autol on ju tarbijad, mis on 24/7 vooluvõrgus (signalisatsioon jne). Kui nüüd talvel istuda sinna autosse, siis ei jätku akut praktiliselt üldse, sest lisaks sõitmisele on tarvis veel klaasisoojendusi ja samuti ka salongisoojendust, et reisijate sõit mööduks inimväärselt.
Bensiinimootori hääle generaatorist. See on ju samamoodi tarbija, mis vajab elektrienergiat toimimiseks. Seega järgmine element, mis kulutab akut.
Samuti näen probleemi ka selles, et elektriautod on reeglina pisikesed autod. Mis tähendab 1-2 täiskasvanut ja 2 last maksimum. Ja kõik see täislastis sõit on ka ju veel rohkem energiatnõudev. Autotööstuse näitajad (keskmine kütusekulu, CO2 emissioon jne.) on ju alati ideaaltingimustel saavutatud. Reaalmaailmas võib elektriauto sõit ühe laadimisega väheneda drastiliselt ainuüksi teetingimuste tõttu (ummikud, kesklinnas sõit foorist-foorini).
Seetõttu leian, et praeguse seisuga pole Eestile elektriautosid tarvis. Kui juba Eesti talved on sellised, et 5 inimesest 3'l on oma auto käivitamisega raskusi, siis üks korralik miinuskraad ja vastav ilm lõpetavad need elektriautod hetkega ära.
Kui tõesti tuleb ühel heal päeval "Elektriautod massidesse", siis peaks olema juba valmis laadimisvõrgustik ja otseloomulikult peaks olema korras ka Eesti teed ja tänavad. Aga nagu me kõik näha võime, seda ei ole.
Nõustun, et täiskoormusel tarvitab elektrimootor kõige rohkem elektrit. On täitsa loogiline, et mida suurem hetkvõimsus, seda suurem voolutarve.
VastaKustuta50-70 km/h on siiski üle paisutatud, kuna arvan, et arvestatud on ikka maanteekiirusega autonoomsusnäidu puhul ja maanteesõidukiirus on maailmas kõikjal enam-vähem sama, ehk siis 80-100 km/h. (V.a Saksa LV piiranguteta autobahnid)
Ühe laadimisega peaks iMiev sõitma 160 km, see on tehaseandmete järgi. Reaalsus on selline, et miinuskraadidega, kui tuleb küte sisse keerata, langeb teoreetiline läbisõit 100 km kanti. Seda olen kuulnud ühelt inimeselt, kes ise reaalselt selle elektriautoga sõitnud. Ütleksin lihtsalt nii palju, et läbisõidu vähenemine ei tulene niivõrd mahutavuse vähenemisest (Kuigi ka see annab oma osa)kui just küte, tulede ja muu kasutamisest.
Seda, et kiirlaadimine akud kiirelt läbi võtab, seda ma ei eitanudki. Julgeksin kindlalt väita, et need, kes kasutavad elektriautot ainult linnas, nende auto (autoakud siis) peab kauem vastu kui maantesõidu jaoks kasutatav elektriauto, sest kiirlaadimine koormab akusid rohkem kui tavalaadimine. Samas on mõtlematu, et Tallinnast a la Narva sõites panen poole tee peal 8 tunniks stepslisse, see ei oleks loogiline. Seeda pole kiirlaadimise kasutamisest maantesõidul paraku pääsu.
Te tõite oma jutus välja külmad talveilmad, mis tuletas mulle meelde veel üht elektriautode plussi mida ma polegi vist veel oma jutus maininud. Nimelt läheb elektriauto käima iga külmaga, kasvõi miinus kolmekümne juures (Kui just õlid elektrimootoris ära ei hangu) Seega, kui teised istuvad oma "benaautoga" kodus, saate teie vaikselt oma sõite teha. Elektriautode puhul ei pärsi talvesuutlikust mitte mootor ja akud, vaid pigem (Eriti Mitshubishi puhul)madal kliirens, väike võimsus (v.a Tesla), väikesed rattad ja nõrk küte. Tunnistan ausalt, et Padaoru taolise situatsiooni korral oleksin pigem Hummeris kui elektriautos. Samas ka need mured saavad tulevikus kõrvaldatud kui elektrimootoreid hakatakse panema maasturitele. Lihtsalt praegustes oludes tuleb vaadata hetkel saada olevate autode plusse ja miinuseid. Autod on muidugi kerge irooniamaiguga öeldud, sest nagu mainitud, siis Citroeni, Peugeoti ja Mitshubishi näol on tegemist ühe ja sama autoga, lihtsalt märgid ja mõned elemendid erinevad.
Seda sissekannet oli väga häiriv lugeda, kuna silma hakkasid mõned kohutavad õigekirjavead, näiteks "autosi" ja "akusi", lisaks "... omaenda teadmiste pagas ikkagi omaenda."
VastaKustutaKui sa ikkagi mingist olulisest probleemist kirjutad, siis õigekirjavead kahandavad kõvasti selle teksti tõsiseltvõetavust.
Heatahtlik lugeja
Vabandan väga kui teksti sees juhtuvad olema mõned õigekirja vead. Tunnistan, et õigekiri ei ole mul kõige tugevam. Siiski püüan teksti kirjutada nii korrektselt kui mu oskused seda võimaldavad.
VastaKustuta