 |
| Moodne tuumajaamja puhas loodus sümbioosis |
Tuumaenergia on küll taastumatu energia (uraanimaagi kogus on lõplik suurus), kuid selle kasutamine on loodusele sõbralikum, kuna ainus saaste, mis tekib, on veeaur. Ei teki süsihappegaasi, vääveldioksiidi ega lämmastikuühendeid. Muidugi on ka radioaktiivsed jäätmed, mis tekivad jaama töös hoidmise käigus, kuid nende ladustamine on tänapäeva tehnoloogiliste tingimuste juures üsna ohutu.
Peamine põhjus, miks Eestisse peaks minu meelest rajama tuumaelektrijaama on see, et põlevkivi on taastumatu loodusvara, mis kahaneb väga kiiresti. Praeguste trendide juures jätkub seda veel umbes pooleks sajandiks. Selleks ajaks peab olema elektrijaam ja seda toitev maavara, mis suudab rahuldada riigi elektri nõudlust. Ka tekitavad muret saastekvoodid. Kuigi praegu müüme me saastekvoote, siis lähema dekaadi, maksimum kahe jooksul, peame hakkama neid sisse ostma kui me ei suuda teha otsustavat pööret keskkonnasõbralikuma elektritootmise suunas. Saastekvootide sisseostmine aga tõstab kodutarbijatele ja siinsetele töösturitele elektrihinda, mis viib meie riigi majandusliku konkurentsivõimet allapoole.
On küll räägitud koostööst teiste riikidega, näiteks Eesti Energia (EE) koostöö leedulastega praegu, kuid jaam peaks siiski asuma Eesti territooriumil. Esiteks seetõttu, et kui elektrijaam asub välisriigis, siis me põhimõtteliselt impordime endale vajaliku energiat, see aga viib alla majanduslike näitajaid. (ekspordi-impordi tasakaal) Teiseks, kui transportida elektrit nii pika ma tagant kui Leedust, siis tekivad suured energiakaod liinides, mis tõstab tarbija jaoks hinda. Kui tõesti tahetakse rajada jaam kolme Balti riigi peale kahasse oleks ju palju arukam ehitada see Lätti, mitte Leetu. Kolmandaks on Eestil oma jäätmetest mugav vabaneda, kuna soomlased just tegelevad tuumajäätmete hoidla rajamisega ja Soome on meile üsna ligidal.
Kui rajada Eestisse tuumaelektrijaam ja kasutada seda elektri tootmiseks, siis saaks allesjääva põlevkivi rakendada millekski muuks kasulikuks, näiteks mootorikütuse tootmiseks (mille tehnoloogiat EE ka praegu arendab) See aga suurendaks Eesti majandusliku ja energeetilist julgeolekut veelgi.
Tere!
VastaKustutaSa kirjutad alguses, et "Ei teki süsihappegaasi, vääveldioksiidi ega lämmastikuühendeid" (Tuumajaama kohta)
Teksti lõpus aga kirjutad sa "Kui rajada Eestisse tuumaelektrijaam ja kasutada seda elektri tootmiseks, siis saaks allesjääva põlevkivi rakendada millekski muuks kasulikuks, näiteks mootorikütuse tootmiseks (mille tehnoloogiat EE ka praegu arendab) See aga suurendaks Eesti majandusliku ja energeetilist julgeolekut veelgi."
Seega, tegelikult paneme siis edaspidi ka CO2 ja teisi kasvuhoonegaase atmosfääri, aga siis on see õigustatud, kuna saame lisaväärtust majandusliku edu nimel?
Ma arvan, et Sa peaksid edasi diskuteerima seda teemat, aga tegema selgeks, mida sa ihaldad: kas majanduse tõusu, või puhtamat keskkonda. Mõlemat korraga ei saa, ma arvan.
Victor
Kõigepealt tahaks tänada asjaliku kommentaari eest.
VastaKustutaTõepoolest pole võimalik korraga saavutada head majanduskasvu ja puhast keskkonda, vähemalt täiel määral. Kuigi ma ise tahaks tegelikult mõlemat, puhast loodust ehk isegi rohkem, kuna mulle meeldib rohelus. Seega ma natuke selgitan veel oma mõttekäiku teise nurga alt.
Nagu teada on Eesti liitunud igasuguste kliimaalaste lepetega, seega on meie riigi poolt õhku paisatav süsihappegaasi kogus (ja ka teiste gaaside kogus) range kontrolli all. Praegune seis on selline, et kogu oma n.ö "limiidi" põletame elektrisaamiseks. Kuigi hetkel saame me saastekvoote müüa, siis juba lähitulevikus võib olukord pöörduda selliseks, et peame hakkama ise kvoote sisse ostma. Seega kaotaks põlevkivielekter oma hinnaeelise.
Kui teha tuumajaam, ütleme 600-1000 MW-ine, siis kataks see umbes kolmandiku Eesti elektrivajadusest, samas jääks põletamata umbes 5 000 000 tonni põlevkivi. Nimelt on praegu aastas elektritootmiseks kasutatav põlevkivi kogus umbes 17 mln tonni, kui uskuda keskkonnaõpetuse töövihikut.
5 mln tonni on selline kogus, et selle põletamata jätmine on suur võit keskkonnale, nii kaevandamata maa, puutumata vee kui rikkumata looduspildi ja maastiku arvel.
Kui ma ütlesin, et põletamata põlevkivi arvel võiks toota autokütuseid, siis ei pidanud ma silmas seda, et põletatakse ära kogu põlevkivi, mis muidu elektritootmisest üle jääks, oleksin pidanud seda oma postituses mainima. Kuid see on küll tõsi, et põlevkivist kütuse või õli tegemine on majanduslikult tasuvam kui elektritootmine. Ega ilmaasjata Eesti Energia uusi tehaseid raja. Lisaks tähendab kodumaisest maavarast kütuste tootmine impordi-ekspordi suhte paranemist, vaja ju vähem kütuseid sisse vedada, ning suureneb julgeolek, kuna muutume vähem sõltuvaks naftatooteid eksportivate riikide tujudest ja neis toimuvatest sündmustest.
Pikemas perspektiivis võiks Eesti poolt õhku paisatavate heitmete kogus siiski väheneda. Kahjuks põlevkivi juba on selline maavara, mille töötlemisel tekib palju heitmeid, selles osas suuri muutusi ei tule, kuna teisi maavarasi ei ole. Võiks ju põletada ka turvast või pelleteid, aga ka nende põletamisel paiskub õhku süsihappegaasi,lisaks võiks metsad ja sood ikka alles jääda, Eesti puutumata loodus võiks siiski säilida.
Tuumajaamale pikas plaanis kahjuks alternatiivi pole. Miks, sellest plaanin kirjutada kunagi pikema postituse. Mainin kohe ära, et mina Soomest, Lätist ja Leedust elektri ostmist alternatiiviks ei pea, kuna leian, et julgeoleku kaalutlustel peaks iga riik oma energeetilised vajadused ise katma.