Minu mõtteid EKA saagast

Kunstiakadeemia vana õppehoone

Mõni päev tagasi ilmus meedias teade, et sihtasutus Archimedes loobub EKA uue õppehoone ehitamise toetamisest. See tähendab EKA-le 12 000 000 € suurust kaotus, mis on üsna ränk, kuna uus õppehoone ei tule odav. Põhjendus, miks otsustati rahastamisest loobuda, on aga minu meelest natukene absurdne. Nimelt toodi põhjusena välja, et kaheldakse, kas õppehoone augustiks 2015 valmis saab. Arvestades seda, et kalender näitab hetkel aega jaanuar 2012, on antud otsus ülekohtune. Kuigi ma pole spetsialist ei juriidika ega ka ehituse alal, siis olen sellele vaatamata üsna kindel, et vaidlused oleks saanud sirgeks rääkida ja maja panna püsti ettenähtud ajaks. Nüüd aga peab EKA leidma vajaliku lisaraha mujalt. Minu erapoolik arvamus on see, et siinkohal võiks tulla appi riik, kuna kunstiharidus on Eesti jaoks siiski oluline.

Archimedese otsuse valguses on hakanud ilmuma ka artiklid ja arvamused, et EKA ei peaks olema kesklinnas ja on hakatud pakuma alternatiivseid asupaiku. Kes pakub uueks asukohaks Viimsit, kes Ülemiste City´it, kes TTÜ naabrust. Ise ma selliste seisukohtadega ei nõustu. Selleks on kolm põhjust. Esiteks on EKA kogu oma ajaloo vältel (See on siis aastast 1914) olnud samas kohas, ehk siis aadressil Tartu mnt 1. Teiseks on kesklinn juba niigi liiga täis ärihooneid, hotelle ja Solarise suguseid "kultuuriasutusi." Haridust ja kultuuri pakuvade asutuste olemasolu kesklinnas oleks seejuures värskendav vaheldus. Kusjuures oleks naiivne arvata, et EKA krunt tühjaks jääb, kui EKA maja sinna ei tule. Ei, asemele tuleb veel suurem-kõrgem hoone, sest raha praeguses ühiskonnas "ruulib." Mina naabermajade elanike asemel kaaluks tõsiselt, kas ma tahan naabriks harituid tudengeid või purjus teismelisi ja muud kahtlast seltskonda, mis kaasneb kaubanduskeskuste ja muude meelelahutusasutuste rajamisega. Kolmandaks põhjuseks, miks ma ei ole nõus sellega, et EKA koht pole kesklinnas, on see, et ka palju teised kõrgkoolid paiknevad kas otse kesklinnas või siis selle läheduses. Need koolid oleksid: Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Polütehnikum ja EBS.

Peamiseks põhjuseks, miks naabrid on vastu EKA plaanile rajada 16-korruseline õppehoone, on see, et öeldakse, et see varjaks ära päikesevalguse. Tahan öelda, et see kõlab veidi imelikult, sest arvestades seda, et naabermajad on ise 4-korruselised, siis varjaks valguse ära ka EKA 9-korruseline variant. Ka varjab tugeva osa valgust ära City Plaza, mis on naaberhooneks.Huvitav, et selle hoone ehitamise ajal ei kostunud naabrite mokakobinat päikesevalguse teemal. Kesklinnas elades peaksid inimesed olema ikkagi nii targad, et osatakse arvestada, et päikesevalgus igavesti aknasse ei paista, kuna maa on kesklinnas kallis ning seetõttu tuleb majad ehitada tihedalt teineteise kõrvale ning laieneda saab ainult kõrgustesse.

Ka unustatakse ära pisikene fakt MIKS tahab EKA rajada 16-korruselist maja. Iva on nimelt selles, et kõrgem maja võtab vähem maa ala ära enda all, mistõttu koolimaja ette saaks rajada avara avatud väljaku. Arvestades seda, et sellist avatud ruumi kesklinnas on jäänud väga vähe, siis on selline algatus igati teretulnud.
Kahju on sellest, et esialgset võiduprojekti on tõsiselt nuditud, mistõttu jääb linn ilma ilusast arhitektuuripärlist ja uus hoone saab järjekordseks klaaskastiks Tartu mnt ja Tornimäe ümbruses. Paraku on majandusseis selline nagu ta on ja uhket ehitamist lubada ei saa. Samas tuleb EKAt tunnustada selle eest, et need kärped on siiski ette võetud ning tulevase koolimaja planeeritavat maksumust on suudetud tunduvalt alandada.