Seekordne ENF, mis oli järjekorras juba neljas, keskendus põhiliselt sotsiaalsele ettevõtlusele.
Neile, kes ei tea, mis on sotsiaalne ettevõtlus, siis lühidalt seletatult tähendab see seda, et ettevõte tegutseb inimeste hüvanguks või siis keskendub töötajatele, töökoha ja selle ümbruskonna keskkonnale, raha on teisejärguline. Lühidalt inimesed enne raha. Hea sotsiaalse ettevõte näide on "Abikäsi" (uurida saab lähemalt
http://www.abikasi.ee/)
Konverents algas päevajuhi poolse sissejuhatusega, kelleks oli Marko Siller. Marko Siller on endine AIESECi liige, praegu on ta koolitajaks, mentoriks ja nõustajaks erinevate noorte algatuste juures.
Sissejuhatusele järgnes peaesinejate Pasi Riikoneni ja Jesperi Loponeni esimene esinemine. Jesperi ja Pasi on Soome ettevõtjad, kes 2004. aastal rajasid ettevõte Aaba Homegrounds. Samuti on nad soome AIESECi endised liikmed. Oma hommikupoolses ettekandes algatasid nad diskusiooni selle üle, kumb on ettevõtja jaoks olulisem, kas kasum (Profit) või mõju (Impact) Arutelu oli väga huvitav, osad inimesed publikus arvasid, et kasum on oluline, teised jälle leidsid, et mõju mida firma avaldab on oluline. Samuti tekkis arutelu selle üle, mis see kasu(m) õigupoolest on. Rahaline kasum on ju vaid üks vaatenurk asjale lähenemiseks, kuid kasum võib olla ka positiivne imago, mida firma saab või elukeskkonna paranemine firma ümbruses. Omalt poolt ütleksin, et esinejatest jäi positiivne mulje ja minu meelest võiks sarnaseid ettevõtjaid (või vähemalt sarnase mõttemalliga) Eestis rohkem olla.
Peaesinejatele järgnes Margarita Sokolova, kes rääkis sotsiaalsest ettevõtlusest Eestis, selle arengutest ja näidetest. Mis on sotsiaalne ettevõtlikus sai juba varem selgitatud. Ettekanne oli minu jaoks suht hariv, sest enne tänast ma ei teadnud midagi sellise ettevõte nagu "Abikäsi" olemasolust. Samuti kuulsin esimest korda mitmetest teistest huvitavatest algatustest.
Kolmandaks suuremaks esinejaks oli Mika Winqvist (Soomest) kes esindas firmat Siemens. Tema rääkis alguses sellest mida kujutab endast Siemensi firma ning kuidas firma panustab paremasse tulevikku ja loodushoidu. Põhiteemana rääkis ta siiski ärieetikast, millest firma lähtub ning sellest kui oluline on see, et firma järgiks head tavasi, et seda teeks KÕIK töötajad. Ta ilmestas seda paari hea näite varal, kuidas minevikus on paari üksiku töötaja korruptsiooni juhtumid tumestanud terve firma mainet. Seega ütles ta, et nende juhtumite tõttu on välja töötatud firmasisene eetikakoodeks, raamatu kujul, mida absoluutselt kõik töötajad peavad järgima, vastasel juhul järgnevad tagajärjed. Seda, et skandaalid jäävad inimestele meelde ja on teada kõikjal, ilmestas see, et firma varasemate "apsude" kohta tuli küsimus publiku seast. Üks minust oluliselt noorem poiss. Arvata võib, et hea lugemusega, sest maailmapilt tundus lai olema.
Leian, et tegemist oli hea ettekandega ning antud teemat (ärieetika ja korruptsioon) tuleb veel tükk aega Eestis käsitleda söögi alla ja söögi peale. Siiski näitavad asjad paranemise märke ning tulevik (tänased noored kuulajad publikus) tundub juba üsna helge.
Pärast neid ettekandeid tuli lõuna, kus sai kinnitada oma keha, inkubeerida kuuldud mõtteid ning soovi korral sobitada ka uusi tutvusi.
Lõunale järgnes paneeldiskusioon. Paneeldiskusioon kujutab endast lühidalt seletatuna mitme tuntud (ja vähemtuntud) inimese arutelu hetkel ühiskonnas tähtsatel teemadel. Selleaastased paneeldiskusioonil osalejad olid: Juhan Parts, Maris Ojamuru (vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Swedbankis), Terje Kross (eraettevõtja sotsiaalses ettevõtluses),Martin Noorkõiv (SA Domus Dorpatensis tegevjuht) ja Erik Allak (AIESEC Tartu juhatuseliige).
Ehkki alguses oli arutelu käima saamisega natuke raskusi, siis hiljem sujus arutelu juba üsna kenasti. Lühidalt siis mõningatest teemadest millel jõuti pooleteisetunnise arutelu jooksul peatuda:
1. Loovus ja haridus, kas haridussüsteem pärsib loovust või mitte
2. Kõrgharidusreform ja põhikooli ning gümnaasiumi seadus, mõtteavaldus publiku seast, et enne peaks tegelema põhi ja keskharidusega kui siirduda kõrghariduse murede juurde
3. Madal iive Eestis ja suur väljaränne, mitu korda mainiti lahkumist Soome, võis ehk tingitud olla ka Soome esindajate publiku seas olemisest
4. Eestlaste tervis (Õigemini tervisetus kui natuke keelt väänata)
5. Eestlaste meeskonnatöö oskus ja individualism.
6. Noorte töötute kõrge protsent Eestis (Teema püstitaja tuli publiku seast)
Viimase, töötuse, teema algataja ütles ka üsna huvitava kommentaari. Tema sõnad olid enam-vähem sellised: "Arutlejad on vist parempoolste vaadetega, sest näevad kõike positiivses valguses ja tuleviku helgena, paraku kõik nii ei mõtle." Juba seda kommentaari sai natuke arutatud.
J. Partsi kommentaar oli sellele üsna hea ja see kõlas umbes nii: parempoolsus ei tähenda mahajääjate rongist maha jätmist, parempoolsus tähendab seda, et inimesed aidatakse järgi nii, et rongi ei peatata. (Rongi all võib siis mõelda majandust)
Kahjuks rohkematel teemadel peatada ei jõutud, kuna aeg sai lihtsalt otsa.
Paneeldiskusioonile järgnesid töötoad: muutuste juhtimine, kriisijuhtimine, planeerimine - see on imelihtne ja otsuste vastuvõtmine. Iga publiku liige sai valida neljast töötoast kaks kus osaleda, sest kaks tükki peeti samaegselt aja kokkuhoiu huvides. Töötubadest valisin kriisijuhtimise ja otsuste vastuvõtmise teemad, sest need tundusid kõige huvitavamad. Tagantjärgi tõdedes ütlen, et ei tulnud oma otsust kahetseda.
Esimeses töötoas, kriisijuhtimine, kõneles Tallinki kapten Vahur Ausmees. Põhjalikule Tallinki ja selle laevapargi tutvustamisele järgnes huvitav jutt, kuidas kriisiolukorras juhtida meeskonda ja reisjaid, mida silmas pidada, kuidas protseduur käib. Samuti tõi ta välja erinevad juhi tüübid ja kriisiolukorras olevate reisjate tüübid. Antud jutt tundus eriti huvitav viimatiste Itaalia sündmuste taustal. Ka tõi ta värvikaid juhtumeid reisjatest, mis oli naljakas ja meeldejääv kuulamine. Tähendab, kuulata on naljakas, kuid ise sarnastesse olukordadesse sattuda ei taha.
Pärast esimest töötuba toimus lühike kohvipaus, millele järgnes teine töötuba. Kriisijuhtimise töötuba sõitis küll kohvipausi aega tugevasti sisse, kuid kuuldu on kindlasti seda väärt.
Teine töötuba oli "Otsuste vastuvõtmine." Teises töötoas esinesid juhid firmast PKC. Üks huvitavatest mõtetest mis sellest töötaost meelde jäi, oli see, et juht võib delegeerida küll otsuse tegemise (Kuule Mati, kas ostame selle tööpingi) delegeerida allapoole, kuid vastutus jääb ikkagi juhi kanda. Samuti räägiti sellest kuidas on seotud otsuste tegemine ja otsuse hind, mida kallim on mingi otsus või ost, seda kõrgemal tasandil tuleb see otsustada. Iseenesest ei ole see teadmine ju üllatav, meeldejätmist oli väärt see, millised tasemed (juhi tasemed) ja millised hinnad omavahel seotud on.
Õhtu lõppes taas peaesinejate esinemisega. Oma õhtupoolses sissekandes rääkisid Pasi ja Jesperi sellest, et ettevõtlikusele seab piirid inimene ise (piirid on sisemised), teised ei saa öelda, kas sinu idee või tegutsemine on hea või halb, sa pead ise selle otsuse langetama. See kui teised arvavad, et sa ei saa edukas olla, ei tähenda, et saa ei saagi edukaks. Hea näitena tõid nad Micheal Jordani, kes omal ajal löödi välja keskkooli korvpalli tiimist, kuna teiste meelest ei mänginud ta piisavalt hästi. Mis hiljem sai, seda teab juba igaüks ise.
Samuti rõhutasid nad, et ettevõtlikuse juures on tähtis sisemine kirg (Passion), sest kui sul on see sisemine kirg, siis peaks õnnestuma ka kapitali ja toetajate leidmine oma ideele.
Kokkuvõttes oli huvitav päev, plaanin minna ka järgmine aasta ning soovitan teistelgi selle ürituse vastu huvi tunda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar